Maksumuudatused yle Eesti
Esmaspäev, 23. Oktoober
 

Lähetatud töötaja

Seoses Euroopa Liidu (EL) pidevalt areneva ühisturu soodsate võimalustega on kasvanud ettevõtjate võimalused lähetada oma töötajad tööle mõnda teise liikmesriiki.

ELis tehti 2014. aastal olemasolevate andmete põhjal kokku üle 1,9 miljoni lähetuse. Riikidevaheliste teenuste osutamise edendamine eeldab ausaid konkurentsitingimusi ning meetmeid, mis tagavad töötajate õigustest kinnipidamise. Rahvusvaheliste teenuste osutamine on viinud ka Eesti tööandjaga töölepingu sõlminud töötajad tööle Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi Konföderatsiooni. Samuti saadetakse välismaiste tööandjate töötajad Eestisse tööle. Sellises olukorras on sageli lähetaval tööandjal ja töötajatel endil raske aru saada, millise riigi õiguskorrast teises riigis tööd tehes lähtuma peab. Põhiprobleemiks kujuneb küsimus, kas lähtuda Eesti õigusest või mitte ja kas Eesti õigus ikka annab lahenduse kõigis küsimustes kui töötamise kohaks on hoopiski Soome või Saksamaa? Asi läheb aga veelgi keerulisemaks kui räägitakse töölähetusest ja lähetatud töötajast. 

Eesti õiguses kasutatava mõistega "töölähetuses viibiv töötaja" sarnaneb keeleliselt Euroopa Liidu õigusest tulenev mõiste "lähetatud töötaja" (i.k posted worker). 

Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega. 

Direktiivi mõistes loetakse lähetatud töötajaks sellist töötajat, kelle tööandja saadab ajutiselt teise EL liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

Eestis kehtiva töölepingu seaduse (TLS) järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta, riigisiseselt või välisriiki. Töölähetuse puhul ei pea ilmtingimata tegemist olema just teenuse osutamisega. Töölähetuseks võib olla ka mingi tööga seotud üritusest osavõtt  (nt. konverentsist, koolitusest, messist jne.). 

Seega on töölähetuses viibiva töötaja ja lähetatud töötaja eristamisel äärmiselt oluline, milline on töölepingus kokku lepitud töötamise asukoht. Näiteks kui Eesti tööandja töötajaga on kokku lepitud töötamise kohana Rootsi, siis Eestist Rootsi sõites see töötaja töölepingu seaduse mõistes töölähetusse ei suundu.

Registreerimine

Seoses uue Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse redaktsiooni jõustumisega on alates 17.12.2016 lähetatud töötaja tööandja vastavalt eelpool nimetatud seaduse § 5¹ kohustatud Eestisse lähetatud/lähetatavad töötajad Tööinspektsioonis registreerima. Selleks peab lähetatud töötaja tööandja esitama Tööinspektsioonile e-posti teel, aadressile posting@ti.ee järgmised andmed:

  • lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
     
  • lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
     
  • lähetatud töötajate arv, nende nimed ja isikukoodid või sünnikuupäevad;
     
  • lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
     
  • tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
     
  • tellijat ja/ või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
     
  • info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.

Nimetatud andmed tuleb Tööinspektsioonile esitada e-posti teel hiljemalt lähetatud töötaja Eestis töö tegemise alustamise päeval.

Kohaldatav õigus

Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul rakendub rahvusvahelise eraõiguse seadus. Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale igal juhul tagada Eestis kehtestatud töötingimused. Juhul, kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted töötingimuste osas on lähetatud töötajale Eesti sätetest soodsamad, siis kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

Võrdle oma riigi sama õigusega, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008 , lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ( Rooma I ) tulenevalt kohandub soodsama riigi õigus. Vaata siit.

Töölähetus versus lähetatud töötaja

Töölähetuses viibiv töötaja 

Töölähetuses viibiv töötaja  on Eestis kehtiva töölepingu seaduse (TLS) alusel töötaja, kes saadetakse tööandja poolt tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta, kas riigisiseselt või  hoopiski välisriiki, kuid mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, v.a juhul kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. (TLS § 21)

Lähetatud töötaja 

Lähetatud töötaja on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3 lg 1 kohaselt füüsiline isik, kes tavaliselt töötab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Kuna kaks terminit "töölähetuses viibiv töötaja" ja "lähetatud töötaja" (i.k posted worker),  on omavahel väga sarnased, siis siinkohal on väga oluline selgelt eristada, millistel juhtudel saab rääkida lähetatud töötajast ning millal töölähetuses viibivast töötajast.

Lähetatud töötajat eristab töölähetuses viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Seega on lähetatud töötajal vastuvõtvas riigis olemas tema tööd või töökeskkonda korraldav ettevõte. Eesti mõistes töölähetusse minnes, näiteks messil osalemiseks, ei ole töötajat sihtkohariigis keegi vastu võtmas.

Töötajate lähetamisest seoses teenuse osutamisega saame rääkida juhul, kui:

  • Ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja teenusesaaja vahel. Selle sätte alusel lähetatakse tihti näiteks oskustöölisi, käsitöölisi ja muid spetsialiste. 

Näide. Eesti ettevõte tellib Poola ettevõttelt ehitustööde teostamise Eesti Vabariigis. Teenuse osutamiseks saadab Poola ettevõtja oma töötajad Eestisse tellimust täitma. Tellimuse täitmise ja oma töötajate juhendamise eest vastutab Poola tööandja, samas töökeskkonna nõuete täitmise eest Eestis vastutab siinne ettevõte tellijana.

  • Ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumil asuvasse, kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse. Selle sätte alusel lähetatakse tihti näiteks valdkonnajuhte, spetsialiste ja oskustöölisi.

Näide. Eesti töötaja saadetakse Eestis tegutsevast emaettevõttest tööülesandeid täitma tütarettevõttesse Soome. Eesti töötaja tööd korraldab Soomes sealne ettevõte. Samuti vastutab Soome ettevõte töökeskkonna nõuete täitmise eest Eesti töötaja Soomes töötamise ajal.

  • Ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale. Tegu on renditööga, kus tekib kolmepoolne töösuhe renditööandja, renditöötaja ja kasutajaettevõtja vahel. Selle lähetustüübi korral töötatakse eelkõige ehitus-, põllumajandus-, teenindus- või toitlustussektoris.

Näide. Leedu töötaja saadetakse Lätis tegutseva rendiagentuuri vahendusel Norra tööle sealsesse kasutajaettevõttesse. Läti ja Norra ettevõtete vahel on teenuse osutamise leping tööjõu vahendamiseks. Tööleping sõlmitakse Leedu töötaja ja Läti rendiagentuuri vahel Norra seaduste alusel, tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib Norra ettevõte, mis vastutab ka leedulase töökeskkonna ja -ohutuse eest. Sellistes olukordades võib töötasu väljamakse tegijaks olla nii Läti kui ka Norra ettevõte. Töötasuga viivitamise korral peab töötaja siiski pöörduma tööandja poole Lätti, sest töötasu nõude puhul on töötaja ees kohustatud isikuks ainult tema tegelik tööandja, mitte kolmas isik (Norra ettevõte), kelle heaks töötatakse.

Kõigil kolmel juhul peab lähetamise ajaks olema lähetava ettevõtja (tööandja) ja töötaja vahel sõlmitud tööleping ning see töösuhe peab säilima kogu lähetuse kestel. Kui vastuvõtvas riigis viibimise ajal töötaja tööleping siinse tööandjaga lõppeb ja ta sõlmib töölepingu asukohariigi ettevõtjaga, ei ole ta enam lähetatud töötaja.

Pea meeles, et lähetatud töötajaga on tegemist juhul kui: 

  • Töö tegemise kohaks on muu liikmesriigi territoorium, kui see, kus töötaja tavaliselt töötab.
     
  • Töötamine on ajutise iseloomuga, s.t et töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja töötama.
     
  • Töötajal on teises riigis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte.

Kohaldatavad töötingimused

Eestis reguleerib töösuhteid Töölepingu seadus (TLS). Seaduse eesmärgiks on reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tuleneva piisava turvalisuse, võimaldades ettevõtjal realiseerida oma põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele ning panustades Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.

Tööandja peab tagama, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis järgmised töötingimused:

  • Tööaeg.
  • Puhkeaeg.
  • Töötasu miinimum ja ületunnitöö hüvitamine.
  • Põhipuhkuse kestvus.

NB! Erand: Eestis kehtestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

Põhipuhkuse kohaldamisel loetakse lähetusega seotud, rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.

  • Võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused.

NB! Erand: Eestis kehtestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

  • Renditöö tingimused.
  • Tööleping:

Tööleping ja selle tunnused.
Lepingueelsed läbirääkimised.
Töölepingu sõlmimine.
Töötaja teavitamine töötingimustest.
Katseaeg.
Töölepingu lõppemine.
Tähtajaline tööleping.
Töölepingu seaduse selgitused.
Andmekaitse töösuhetes.
Töösuhetest tulenevate dokumentide säilitamine.

  • Töö- ja puhkeaeg:

Tööaeg.
Puhkeaeg.
Summeeritud tööaeg.
Tööpäevasisene vaheaeg.
Igapäevane puhkeaeg.
Iganädalane puhkeaeg . 
Töö tegemise aja piirang.
Öötöö.
Valveaeg.
Tööaja lühendamine enne rahvuspüha ja riigipühi.
Ületunnitöö.
Reeglid töökorraldusele.

  • Puhkus:

Puhkuse ajakava ja kestus.
Puhkuse katkestamine või edasilükkamine.
Puhkuse väljateenimine ja kasutamine.
Puhkuse aegumine.
Puhkusetasu.

  • Töötasu:

Töötasu maksmine.

  • Töötajate vahendamise tingimused.
  • Laste ja noorukite töötingimused.
  • Rasedate töötingimused.
  • Võrdne kohtlemine.
  • Erivajadustega töötajale kohaldatavad töötingimused.

Töökeskkond ja -ohutus

Lähetatud töötajale kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS). Nimetatud seadust kohaldatakse lähetatud töötajale ka juhul, kui selle sätted on talle vähem soodsamad kui vastava välisriigi seaduse sätted. Lähetatud töötaja tööandja ja tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, võivad kokku leppida, kes neist töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest vastutab. Kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Nimetatud seaduse nõuete rikkumise korral rakendatakse tellija või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, suhtes töötervishoiu ja tööohutuse seaduses vastutuse kohta sätestatut.

Andmed ja dokumentide esitamine

Lähetatud töötaja tööandja on kohustatud esitama Tööinspektsiooni nõudmisel Tööinspektsioonile viivitamata dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks. Nimetatud dokumendiks võib olla:

  • tööleping,
  • tööajakava,
  • väljavõte töötasu maksmise kohta või
  • muu dokument, mille alusel saab tõendada lähetatud töötaja suhtes kohaldatavate töötingimuste täitmist.

Dokumente on Tööinspektsioonil õigus nõuda ka 7 aastat (raamatupidamise seaduse § 12 lg 1)  pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist.

Tellija vastutus

Kui Eestisse lähetatud töötaja on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd ning tööandja jätab talle maksmata töötasu, siis on võimalik see välja nõuda lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isikult juhul, kui tööandjalt ei ole võimalik pärast otsuse täitmisele pööramist töötasu kuue kuu jooksul sisse nõuda. Kui aga lähetatud töötaja tööandjalt teenuse tellinud isik on igapäevases majandustegevuses suhetes lähetatud töötaja tööandjaga järginud korraliku ettevõtja hoolsust, on ta eelpool nimetatud kohustusest vabastatud. Siinkohal on oluline veel märkida, et töötasu nõue on piiratud töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammääraga.

Vaidluste lahendamine

Lähetatud töötajal on vaidluse korral võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda Eesti Vabariigi töövaidlusorganisse või kui vastav õigus tuleneb välislepingust, siis ka välisriigi töövaidlusorganisse. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusest tulenevate nõuete aegumistähtaeg on neli kuud, palganõuete puhul kolm aastat, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil lähetatud töötaja sai teada või oleks pidanud teada saama oma õiguste rikkumisest.

Lähetatud töötajal on õigus pöörduda oma nõuete kaitseks ka Eesti Vabariigi kohtusse.

Abimaterjal Euroopa kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse teemadel. (pdf)

Rahalise haldusmeetme piiriülene teavitamine ja täitmine

Vastavalt Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusele võib välisriik esitada Eesti Vabariigile taotluse nõuda sisse tööandjalt töötajate lähetamise suhtes kohaldatavate nõuete täitmata jätmise eest rahaline haldusmeede.  Sellise haldusmeetme määramisel piiriülesel teavitamisel ja täitmiseks esitamisel on rakendusasutuseks Tööinspektsioon, kelle kohustuseks on teavitada isikut rahalise haldusmeetme otsusest ja otsusega seotud dokumentidest, samuti otsuse vaidlustamise võimalikkusest selle tegemise riigis esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ühe kuu jooksul pärast taotluse saamist.

Õigusaktid

Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse.

Eestis reguleerivad tööelu järgmised õigusaktid:

Reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning varalisele vastutusele. Oluline on meeles pidada, et vaidluse korral annab lõpliku lahenduse töövaidluskomisjon või kohus.

Seaduse eesmärk on tagada teenuste osutamiseks välisriigist Eestisse lähetatud töötajate õiguste kaitse ning teenuse osutamisega tegelevate tööandjate aus konkurents.

Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. 

Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

Seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte.Välisriigi õiguse kohaldamisel lähtutakse kohaldatava õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast vastavas riigis.

Määrus on kohaldatav lepingulistes võlasuhetes seaduste konflikti korral, mis võimaldab lepingu pooltel vabalt valida töölepingule kohaldatava õiguse. Õiguse valik ei või siiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis talle on vastavate sätetega ette nähtud ja millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda. Kui pooled on jätnud töölepingu  suhtes kohaldatava õiguse valimata, kohaldub lepingule selle riigi õigus, kus töötaja harilikult teeb oma lepingujärgset tööd. Kui nimetatud riiki ei ole võimalik kindlaks teha, kohaldub lepingule selle riigi õigus, kus asub töötaja tööle võtnud ettevõtja tegevuskoht. Kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tihedamalt seotud mõne teise riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust.

Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriigis asuvate ettevõtjate suhtes, kes seoses riikidevahelise teenuste osutamisega lähetavad töötajaid ajutiselt tööle muu liikmesriigi territooriumile kui see, kus töötajad tavaliselt töötavad.

  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, 15. mai 2014, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ("IMI määrus").

Käesoleva direktiivi puhul on tegemist lähetatud töötajate rakendusdirektiiviga, et tõhustada töötajate lähetamise direktiivi 96/71/EÜ kohaldamist ja tegelikku jõustamist, tagades parema kaitse lähetatud töötajatele ning paremini prognoositava ja läbipaistvama õigusraamistiku teenusepakkujatele. 

Kontaktasutused Eestis

Eestis on lähetatud töötajate kontaktasutuseks Tööinspektsioon.

Tööinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet lähetatud töötajate töötingimuste üle Eestis ja vastab põhjendatud infopäringutele seaduste, muude õigusaktide ja laiendatud kollektiivlepingute kohta, mida kohaldatakse lähetatud töötajale. Lisaks korraldab Tööinspektsioon infovahetust teiste liikmesriikidega.

Lisaks Tööinspektsioonile tegelevad lähetatud töötajate küsimustega vastavalt oma pädevusele teised riigiasutused:

  • sotsiaalkindlustusega Sotsiaalkindlustusamet;
  • ravikindlustusega Eesti Haigekassa;
  • maksuküsimustega tegeleb Maksu- ja Tolliamet
  • migratsiooniküsimustega tegeleb Politsei- ja Piirivalveamet, kliendiinfo telefonil 612 3000.

Töö- ja elamistingimuste kohta välismaal saab tarvilikku infot töövahenduse võrgustikult EURES (European Employment Services).

Täpsem info EURESi kodulehtedel SIIN ja SIIN.

Lähetatud töötajate töötingimustega seotud nõuete kohta saab täpsemat informatsiooni sihtriigi lähetatud töötajate kontaktasutuselt. 

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Renditöö 23.10.2017

    Renditöö puhul on tegemist kolmepoolse töösuhtega. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja - siis renditöö puhul osaleb töösuhtes ka kolmanda poolena kasutajaettevõtja. Renditöösuhte puhul sõlmib tööandja ehk rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel lähetab ta renditöötaja ajutiselt tööd tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all. Artiklis on kokkuvõtvalt käsitletud tingimusi ja nõudeid, mida peavad tööandja ja kasutajaettevõtja järgima ja täitma renditöötajate puhul.
    Loe edasi..

  • Millal kasutada renditööjõudu? 23.10.2017

    Renditöö suurimaks eripäraks on kolmepoolne töösuhe. Üks ettevõte (rendiagentuur) sõlmib töölepingu töötajaga (renditöötaja), kes asub ajutiselt tööle teise ettevõttesse (kasutajaettevõte). Rendiagentuu ...
    Loe edasi..

  • Töö- ja puhkeaeg 17.10.2017

    Tööle asudes peab kindlasti olema kursis töö- ning puhkeajaga. Seadusega on paika pandud kindlad normid, mida tööandja ning töötaja järgima peavad. Tööaeg on aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile.
    Loe edasi..

  • Töötamine Euroopa Liidu liikmesriigis ja sotsiaalkindlustus 11.10.2017

    Selleks et inimene saaks Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ning Šveitsis vabalt valida elu- ja töökohariiki või töötada neis riikides FIEna, peab talle olema tagatud õigus saada tasuta arstiabi, haigushüvitisi, pensioni, tööõnne ...
    Loe edasi..

  • Kuidas muuta töökoht erivajadustega töötajale sobivaks 09.10.2017

    Artiklis on välja toodud kümme olulist punkti, mis abistavad tööandjat erivajadusega töötaja tööle võtmisel.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
finantsarvestus2017
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • metsa wood
  • malmerk
  • RConcept
  • Dokumendinaidised
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249048  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
79  Koolitust
22416  Artiklit
51587  Registreerunud kasutajat
35684  Nädalakirja tellijat
32956  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017