Seoses Euroopa Liidu (EL) pidevalt areneva ühisturu soodsate võimalustega on kasvanud ettevõtjate võimalused lähetada oma töötajad tööle mõnda teise liikmesriiki. Euroopa Liidus tehti 2014. aastal olemasolevate andmete põhjal kokku üle 1,9 miljoni lähetuse. 

Riikidevaheliste teenuste osutamise edendamine eeldab ausaid konkurentsitingimusi ning meetmeid, mis tagavad töötajate õigustest kinnipidamise. Rahvusvaheliste teenuste osutamine on viinud ka Eesti tööandjaga töölepingu sõlminud töötajad tööle Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriiki või Šveitsi Konföderatsiooni. Samuti saadetakse välismaiste tööandjate töötajad Eestisse tööle. Sellises olukorras on sageli lähetaval tööandjal ja töötajatel endil raske aru saada, millise riigi õiguskorrast teises riigis tööd tehes lähtuma peab. Põhiprobleemiks kujuneb küsimus, kas lähtuda Eesti õigusest või mitte ja kas Eesti õigus ikka annab lahenduse kõigis küsimustes kui töötamise kohaks on hoopiski Soome või Saksamaa? Asi läheb aga veelgi keerulisemaks kui räägitakse töölähetusest ja lähetatud töötajast.

Eesti õiguses kasutatava mõistega “töölähetuses viibiv töötaja” sarnaneb keeleliselt Euroopa Liidu õigusest tulenev mõiste “lähetatud töötaja” (posted worker).

Lähetatud töötaja mõiste on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 96/71/EÜ töötajate lähetamise kohta seoses teenuse osutamisega.

Direktiivi mõistes loetakse lähetatud töötajaks sellist töötajat, kelle tööandja saadab ajutiselt teise EL liikmesriiki tööle, kas ettevõtte äritegevuse raames teenust osutama või renditöötajana tööjõudu vahendava ettevõtte poolt.

Eestis kehtiva töölepingu seaduse (TLS) järgi viibib töötaja töölähetuses juhul, kui tööandja saadab ta tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta, riigisiseselt või välisriiki. Töölähetuse puhul ei pea ilmtingimata tegemist olema just teenuse osutamisega. Töölähetuseks võib olla ka mingi tööga seotud üritusest osavõtt  (nt. konverentsist, koolitusest, messist jne.).

Seega on töölähetuses viibiva töötaja ja lähetatud töötaja eristamisel äärmiselt oluline, milline on töölepingus kokku lepitud töötamise asukoht. Näiteks kui Eesti tööandja töötajaga on kokku lepitud töötamise kohana Rootsi, siis Eestist Rootsi sõites see töötaja töölepingu seaduse mõistes töölähetusse ei suundu.

Töölähetus vs lähetatud töötaja

Töölähetuses viibiv töötaja

Töölähetuses viibiv töötaja  on Eestis kehtiva töölepingu seaduse alusel töötaja, kes saadetakse tööandja poolt tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast erinevasse kohta, kas riigisiseselt või  hoopiski välisriiki, kuid mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, v.a juhul kui töötaja ja tööandja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. (TLS § 21)

Lähetatud töötaja

Lähetatud töötaja on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse (ELTTS) § 3 lg 1 kohaselt füüsiline isik, kes tavaliselt töötab Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis töölepingu alusel ja kelle tööandja lähetab Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Lähetatud töötajat eristab töölähetuses viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte. Seega on lähetatud töötajal vastuvõtvas riigis olemas tema tööd või töökeskkonda korraldav ettevõte. Eesti mõistes töölähetusse minnes, näiteks messil osalemiseks, ei ole töötajat sihtkohariigis keegi vastu võtmas.

Töötajate lähetamisest seoses teenuse osutamisega saame rääkida juhul, kui:

• Ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumile oma nimel ja juhtimisel lepingu alusel, mis on sõlmitud lähetava ettevõtja ja teenusesaaja vahel. Selle sätte alusel lähetatakse tihti näiteks oskustöölisi, käsitöölisi ja muid spetsialiste.

Näide: Eesti ettevõte tellib Poola ettevõttelt ehitustööde teostamise Eesti Vabariigis. Teenuse osutamiseks saadab Poola ettevõtja oma töötajad Eestisse tellimust täitma. Tellimuse täitmise ja oma töötajate juhendamise eest vastutab Poola tööandja, samas töökeskkonna nõuete täitmise eest Eestis vastutab siinne ettevõte tellijana.

• Ettevõtja lähetab töötajad liikmesriigi territooriumil asuvasse, kontsernile kuuluvasse asutusse või ettevõttesse. Selle sätte alusel lähetatakse tihti näiteks valdkonnajuhte, spetsialiste ja oskustöölisi.

Näide: Eesti töötaja saadetakse Eestis tegutsevast emaettevõttest tööülesandeid täitma tütarettevõttesse Soome. Eesti töötaja tööd korraldab Soomes sealne ettevõte. Samuti vastutab Soome ettevõte töökeskkonna nõuete täitmise eest Eesti töötaja Soomes töötamise ajal.

• Ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja vahendab töötaja liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale. Tegu on renditööga, kus tekib kolmepoolne töösuhe renditööandja, renditöötaja ja kasutajaettevõtja vahel. Selle lähetustüübi korral töötatakse eelkõige ehitus-, põllumajandus-, teenindus- või toitlustussektoris.

Näide: Leedu töötaja saadetakse Lätis tegutseva rendiagentuuri vahendusel Norra tööle sealsesse kasutajaettevõttesse. Läti ja Norra ettevõtete vahel on teenuse osutamise leping tööjõu vahendamiseks. Tööleping sõlmitakse Leedu töötaja ja Läti rendiagentuuri vahel Norra seaduste alusel, tööülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib Norra ettevõte, mis vastutab ka leedulase töökeskkonna ja -ohutuse eest. Sellistes olukordades võib töötasu väljamakse tegijaks olla nii Läti kui ka Norra ettevõte. Töötasuga viivitamise korral peab töötaja siiski pöörduma tööandja poole Lätti, sest töötasu nõude puhul on töötaja ees kohustatud isikuks ainult tema tegelik tööandja, mitte kolmas isik (Norra ettevõte), kelle heaks töötatakse.

Kõigil kolmel juhul peab lähetamise ajaks olema lähetava ettevõtja (tööandja) ja töötaja vahel sõlmitud tööleping ning see töösuhe peab säilima kogu lähetuse kestel. Kui vastuvõtvas riigis viibimise ajal töötaja tööleping siinse tööandjaga lõppeb ja ta sõlmib töölepingu asukohariigi ettevõtjaga, ei ole ta enam lähetatud töötaja.

Pea meeles, et lähetatud töötajaga on tegemist juhul kui:

• Töö tegemise kohaks on muu liikmesriigi territoorium, kui see, kus töötaja tavaliselt töötab.
• Töötamine on ajutise iseloomuga, s.t et töötaja ei koli teise riiki püsivalt elama ja töötama.
• Töötajal on teises riigis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte.

Renditöö

Renditöö puhul on tegemist kolmepoolse töösuhtega. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja – siis renditöö puhul osaleb töösuhtes ka kolmanda poolena kasutajaettevõtja. Renditöösuhte puhul sõlmib tööandja ehk rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel lähetab ta renditöötaja ajutiselt tööd tegema kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all.

2016. aasta mais otsustati anda Prantsusmaa tööhõive peadirektoraadile ülesandeks organiseerida kampaania: “Renditöötajate ja lähetatud töötajate tervis ja turvalisus” (European Campaign 2017-2019 Safe and healthy work for temporary jobs). Üle-Euroopalise kampaania eesmärk on ühtlustada tööinspektsioonide lähenemist Euroopa Liidu direktiivide rakendamisel, propageerida töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist renditööl, edendada tööinspektsioonide omavahelist koostööd ja viia läbi piiriüleseid kontrollimisi ettevõtetes, kes renditööjõudu vahendavad.

• Renditöötaja
• Rendiagentuur
• Kasutajaettevõte

Registreerimine

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5¹ kohaselt on kohustus Eestisse lähetatavad töötajad tööinspektsioonis registreerida. Tööandjal lasub kohustus registreerida lähetatav/lähetatud töötaja enne töötaja faktilise töötamise algust Eestis. Selleks peab lähetatud töötaja tööandja esitama tööinspektsioonile e-posti teel, aadressile posting@ti.ee järgmised andmed:

• lähetatud töötaja tööandja nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
• lähetatud töötaja tööandjat esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
• lähetatud töötajate arv, nende nimed ja isikukoodid või isikukoodi puudumisel sünnikuupäevad;
• lähetuse eeldatav kestvus ning kavandatav algus- ja lõppkuupäev;
• tellija ja/või isiku, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, nimi, isiku- või registrikood, tegevusala, elu- või asukoha ja sidevahendite andmed;
• tellijat ja/ või isikut, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab, esindava kontaktisiku nimi ja sidevahendite andmed;
• info selle kohta, millisel tegevusalal lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab ja lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress.

Eestisse lähetatud töötajast teavitamata jätmise korral on tööinspektsioonil õigus määrata trahv füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot ELTTS § 9³ alusel.

Registreerimise vorm

Riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamine

Lähetatud töötaja tööandja on kohustatud esitama tööinspektsiooni nõudmisel viivitamata dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks.

Nimetatud dokumendiks võib olla:

Dokumente on tööinspektsioonil õigus nõuda ka 7 aastat (raamatupidamise seaduse § 12 lg 1) pärast töötaja lähetusperioodi lõppemist. Lähetatud töötaja tööandjal on kohustus esitada tööinspektsiooni nõudmisel dokumendid, mis on vajalikud riikliku või haldusjärelevalve teostamiseks. Kui tööandja jätab Eestisse lähetatud töötajate kohta nõutud andmed või dokumendid esitamata, on tööinspektsioonil õigus koostada ettekirjutust ning selle täitmata jätmisel kohaldada tööandjale sunniraha. Kohaldatava sunniraha maksimaalne määr on 9600 eurot.

Kohaldatav õigus

Lähetatud töötaja töölepingule kohaldatava õiguse valikul rakendub rahvusvahelise eraõiguse seadus. Sõltumata töölepingule kohaldatava õiguse valikust, tuleb lähetatud töötajale igal juhul tagada Eestis kehtestatud töötingimused. Juhul, kui töölepingule kohaldatava välisriigi õiguse sätted töötingimuste osas on lähetatud töötajale Eesti sätetest soodsamad, siis kohaldatakse töötajale soodsamat sätet.

Võrdle oma riigi sama õigusega, kuna Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 593/2008, 17. juuni 2008 , lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta ( Rooma I ) tulenevalt kohandub soodsama riigi õigus, mille leiate SIIT.

Üldkohalduvad kollektiivlepingud

Tervishoiu valdkonnas sõlmitud tervishoiutöötajate kollektiivleping on sõlmitud Eesti Haiglate Liidu, Eesti Kiirabi Liidu ja Eesti Perearstide Seltsi ning Eesti Arstide Liidu ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliidu vahel, hõlmates kollektiivlepingute andmekogu kohaselt 25 000 töötajat.

Nimetatud kollektiivleping laieneb kõigile asutustele ja ettevõtetele, kes osutavad tervishoiuteenuseid Terviseameti väljastatud tegevusloa alusel ja kelle tegevust rahastatakse Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingu alusel või riigieelarvest, ning töötajatele, kes töötavad eelmainitud asutustes ja ettevõtetes.

Transpordisektoris on sõlmitud kaks kollektiivlepingut Autoettevõtete Liidu ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu vahel.

Sõitjateveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate sõitjate bussiveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.

Sõitjateveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud kõigile ühistranspordiseaduse mõttes sõitjate bussiveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, sõltumata nendega sõlmitud lepingu liigist.

Riigisisese veoseveo üldtöökokkulepe reguleerib Autoettevõtete Liitu kuuluvate riigisisese veoseveoga tegelevate isikute ja Eesti Transpordi- ja Teetöötajate Ametiühingu liikmete töö- ja kutsealaseid ning sotsiaalsuhteid.

Riigisisese veoseveo üldtöökokkuleppega sätestatud töö- ja puhkeaja tingimused ning töö tasustamise tingimused laienevad ja on kohustuslikud riigisisese veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele, samuti nendele füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele ja kelle peamiseks lepingust tulenevaks ülesandeks on veoste vedu. Eelpoolviidatud tingimused laienevad ja on kohustuslikud ka veoseveoga tegelevate tööandjate poolt palgatud või renditud veeremi remondiga seotud oskustöölistele ning füüsilisest isikust töövõtjatele (sh FIE-d), kellega veeremi remondiks sõlmitud leping vastab tegelikult töölepingu tunnustele. Üldtöökokkuleppega sätestatud töö tasustamise tingimused ei laiene riigisisese ümarpuidu veoseveoga tegelevatele ja selleks tööjõudu rentivatele tööandjatele ja töötajatele.

Ülesektoriliselt kehtib töötasu alammäära kokkulepe, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Samuti on kehtestatud põhikooli ja gümnaasiumi õpetajate töötasu alammäär, mille kinnitab Vabariigi Valitsus.

Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ja Šveitsis töötavatele inimestele sotsiaalkindlustussüsteemi kohaldamise reeglid

Selleks, et inimene saaks Euroopa Liidus (EL) vabalt valida elu- ja töökohariiki, peab talle olema tagatud ka õigus saada tasuta arstiabi, haigushüvitisi, pensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, töötuhüvitisi ning peretoetusi oma lastele.

Üksnes ühe riigi õigust rakendades ei ole alati võimalik rändtöötajale sotsiaalkaitset tagada. Seetõttu on ELis vastu võetud reeglid sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks. Need sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 ja rakendusmääruses (EÜ) nr 987/2009. Reeglid, kuidas sotsiaalkindlustusasutused teevad kindlaks, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib, on kirjas nimetatud määruse II jaotises.

Üldreegel on, et Euroopa majanduspiirkonna riikides (kõik EL liikmesriigid, Norra, Liechtenstein, Island ja Šveits) liikuvatele töötajatele ja ka füüsilisest isikutest ettevõtjatele (FIE) kohaldatakse samaaegselt ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi. Reeglina on selleks selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus töötaja töötab või FIE tegutseb ja seda olenemata sellest millises riigis töötaja või FIE elab või millise riigis asub tööandja.

Olukorras, kui inimene on töötamise tõttu või FIE oma tegutsemise tõttu seotud rohkem kui ühe EL liikmesriigiga, on aga vaja kindlaks määrata, millise riigi sotsiaalkindlustus inimesele kehtib. Sellised olukorrad on näiteks töötajate ajutine lähetamine ja mitmes riigis samaaegselt töötamine/tegutsemine. Otsuse selle kohta, millise riigi sotsiaalkindlustust ja kehtivaid seadusi inimese suhtes sellises olukorras kohaldatakse, teevad sotsiaalkindlustusasutused, lähtudes kehtivatest õigusaktidest ja inimese reaalsest olukorrast. See riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte otsustati kohaldada, väljastab isikule tõendi A1.

Tõend A1 on Euroopa Komisjoni poolt kehtestanud tõend ja sellega saab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav inimene vastuvõtva riigi ametkonnale tõendada, et tema suhtes kohaldatakse juba teise riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Teisisõnu ei ole tõendi omanikul ka kohustust maksta sotsiaalkindlustusmakseid teistes riikides, vaid kõik tema tööandjad tasuvad sotsiaalkindlustusmakseid selles riigis, kust talle on väljastatud tõend A1 ja seeläbi on tagatud inimesele ka kõik sotsiaalõigused ning –hüved selle riigi seaduste kohaselt.

Mitmes riigis töötamise puhul tuleb tõendit A1 alati taotleda sellest riigist, kus töötaja elab ja lähetuse puhul sellest riigist, kust soovitakse töötajat teise riiki tööle lähetada.

Loe lisaks SIIT.

Välismaalaste seadus

Välismaalaste (v.a Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanikud ning nende perekonnaliikmed, kellel on Eestis viibimis- või elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses) Eestisse sisenemist ja nende õiguseid ja kohustusi Eestis elamise, viibimise või töötamise ajal reguleerib välismaalaste seadus.

Välismaalasena töötamine

Kui välismaalase (va Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ja Šveitsi Konföderatsiooni kodanike) Eestis viibimise eesmärk on siin töötamine, peab tal olema elamisluba töötamiseks. Eestis võib lühiajaliselt töötada välismaalane, kes viibib seaduslikult ajutiselt Eestis (näiteks viisa või viisavabaduse alusel) ja kelle töötamine on enne tööleasumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

Loe lähemalt lühiajalise töötamise registreerimise kohta SIIT.

Enne, kui välismaalane saab taotleda elamisluba töötamiseks Politsei- ja Piirivalveametilt, peab tööandjal üldjuhul olema töötukassa luba välismaalase töölevõtmiseks.

Loe lähemalt SIIT.

Kui tööd tegeval välisriigi kodanikul puudub Eesti isikukood ning tal ei ole võimalik seda objektiivsetel põhjustel enne tööle asumist taotleda, on tööandjal võimalik töötamine kuni viieks päevaks registreerida töötaja isikut tõendavas dokumendis märgitud sünniajaga.

Loe lähemalt SIIT.

Mitteresidendist tööandja registreerimine

Kümne tööpäeva jooksul Eestis maksukohustuse tekkimisest arvates on maksu- ja tolliametis kohustatud end registreerima mitteresidendist tööandja, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtja, välisesindus, välisriigi muu asutus, rahvusvaheline organisatsioon ja selle esindus, kui teda ei ole varem kantud maksukohustuslaste registrisse vm Eestis asutatud registrisse.

Loe lähemalt SIIT.

Kohaldatavad töötingimused

Eestis reguleerib töösuhteid Töölepingu seadus (TLS). Seaduse eesmärgiks on reguleerida tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid, tagades töötajatele heaoluriigi põhimõttest tuleneva piisava turvalisuse, võimaldades ettevõtjal realiseerida oma põhiseaduslikku õigust ettevõtlusvabadusele ning panustades Eesti majanduse konkurentsivõime kasvu.

Tööandja peab tagama, et lähetatud töötajale kohaldatakse Eestis järgmised töötingimused.

• Tööaeg
• Puhkeaeg
• Töötasu miinimum ja ületunnitöö hüvitamine
• Põhipuhkuse kestvus

NB! Eestis kehtestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

Põhipuhkuse kohaldamisel loetakse lähetusega seotud, rahas makstud hüvitised töötasu osaks, välja arvatud juhul, kui need on makstud lähetuse vältel tehtud sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude katteks.

• Võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused

NB! Eestis kehtestatud töötingimusi ei kohaldata kuni kaheksapäevase lähetuse korral, kui lähetatud töötaja on oskustööline, kelle tööülesanne on tellitud kaupade kasutuselevõtmiseks vajalik kaupade esmane kokkupanek või paigaldamine, kui selline töö on tellimislepingu lahutamatu osa. Nimetatud erandit ei kohaldata kui töö, mida lähetatud töötaja teeb, on seotud hoonete ehitamise, remondi, hooldamise, muutmise või lammutamisega seonduvate ehitustöödega, kaasa arvatud kaevetööd, pinnaeemaldustööd, tegelikud ehitustööd, valmiselementide koostamis- ja lammutustööd, ühendamis- või paigaldustööd, muutmis-, renoveerimis-, remondi-, lahtivõtmis-, lammutus-, hooldus-, värvimis- ja puhastustööd ning parandustööd. Siinjuures kuni kaheksapäevase lähetusperioodi kestuse arvutamisel võetakse arvesse sama tööandja poolt sama töö tegemiseks Eestisse lähetatud töötaja töötatud ajavahemikud lähetuse algusele eelnenud ühe aasta jooksul.

• Tööleping

Tööleping ja selle tunnused
Lepingueelsed läbirääkimised
Töölepingu sõlmimine
Töötaja teavitamine töötingimustest
Katseaeg
Töölepingu lõppemine
Tähtajaline tööleping
Töölepingu seaduse selgitused
Andmekaitse töösuhetes
Töösuhetest tulenevate dokumentide säilitamine

• Töö- ja puhkeaeg

Tööaeg
Puhkeaeg
Summeeritud tööaeg
Tööpäevasisene vaheaeg
Igapäevane puhkeaeg
Iganädalane puhkeaeg
Töö tegemise aja piirang
Öötöö
Valveaeg
Tööaja lühendamine enne rahvuspüha ja riigipühi
Ületunnitöö
Reeglid töökorraldusele

• Puhkus

Puhkuse ajakava ja kestus
Puhkuse katkestamine või edasilükkamine
Puhkuse väljateenimine ja kasutamine
Puhkuse aegumine
Puhkusetasu

• Töötasu

Töötasu maksmine

• Töötajate vahendamise tingimused
• Laste ja noorukite töötingimused
• Rasedate töötingimused
• Võrdne kohtlemine
• Erivajadustega töötajale kohaldatavad töötingimused

Renditöö tingimused

Võrdse kohtlemise seaduse § 11¹ lg 2¹ järgi peab olema renditöötajatele tagatud samad töö- ja puhkeaja ning töötasu tingimused ning juurdepääs kasutajaettevõtja toitlustamis-, transpordi- ja lapsehoiuteenusele.

Renditöötajate osas on tööandjale ette nähtud erinevad teavitamiskohustused

• Tööandja peab teavitama töötajat töölepingu seaduse § 5 lg 1 nimetatud andmetest, sh tööülesannetest ja –tasust, kuid lisaks töötajaga kirjalikult kokku leppima TLS § 6 nimetatud töötingimuste erijuhtudes. Üheks erijuhuks loetakse ka renditööd.
• TLS § 6 lg 5 kohaselt peab tööandja töötajale teatama, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes.
• TLS § 28 lg 2 p 9¹ kohaselt on tööandja kohustatud renditöötajat teavitama tema teadmistele ja oskustele vastavatest kasutajaettevõtja vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Kui kasutajaettevõtja on oma vabadest töökohtadest renditöötajat teavitanud, siis tööandjal teavitamiskohustus puudub.
  • Näiteks on renditöötöötajaga sõlmitud tähtajaline töösuhe töötamiseks kasutajaettevõtjas veebilehe administraatorina ning kasutajaettevõtja loob samal ajal enda ettevõttes veebilehe administraatori töökoha, kus töötamiseks sõlmitakse tähtajatu tööleping. Tööandja on tulevikus kohustatud renditöötajat sellest ametikohast teavitama. Kui aga kasutajaettevõtja on juba teda eelnevalt sellest vabast töökohast informeerinud, puudub tööandjal eraldi teavitamiskohustus.
• Töötajate usaldusisiku seaduse § 20 lg 1 p 1 järgi on tööandja kohustatud informeerima ettevõtte usaldusisikut renditöötöötajatest, kui muudatused ja kavandatavad otsused avaldavad olulist mõju tööandja struktuurile ja töötajate koosseisule. Näiteks peab tööandja andma infot selle kohta, millistel ametikohtadel ja kui palju renditöötöötajaid kasutajaettevõtjas töötab.

Tähtajaliste töölepingute sõlmimine

Tähtajalise töölepingu sõlmimine on reguleeritud töölepingu seaduse § 9. Tähtajalise töölepingu saavad tööandja ja töötaja sõlmida juhul, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Renditöö puhul saab renditöötajaga sõlmida tähtajalise töölepingu ka juhul, kui see on seotud kasutajaettevõtja töö ajutise iseloomuga. Seega saab tööandja sõlmida renditöötajaga tähtajalise töölepingu kahel juhul:

• tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad tööandja töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks vajab tööandja asendajat või töömaht on ajutiselt suurenenud);
• tähtajalise töölepingu sõlmimist õigustavad kasutajaettevõtja töö ajutisest iseloomust tulenevad põhjused (näiteks on kasutajaettevõtjal vaja töötajat, kes täidab tööülesandeid renditööna teise töötaja asendamiseks või vajab kasutajaettevõtja hooajaliste tööde puhul lisatööjõudu).

Tähtajalise töölepingu pikendamise ning järjestikku sõlmimise piirangud

Töötajate kaitseks näeb töölepingu seaduse § 10 tööandjale ette piirangud, mis tingimustel võib tööandja töötajaga tähtajalist töölepingut pikendada või järjestikku sõlmida. Renditöö puhul kohaldatakse tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi.

Näiteks juhul, kui tööandja sõlmib renditöötajaga tähtajalise töölepingu töö tegemiseks ühe ja sama kasutajaettevõtja juures rohkem kui kaks korda, muutub tööleping algusest peale tähtajatuks. Kui renditöötaja teeb tööd tähtajaliste töölepingute alusel erinevate kasutajaettevõtjate juures, siis loetakse tähtajaliste töölepingute järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut kasutajaettevõtjate suhtes eraldi.

Tasu võtmise keeld renditöötaja vahendamise eest

Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 39¹ järgi ei või renditöö vahendaja nõuda tasu renditöötajalt tema vahendamise eest kasutajaettevõtja juurde tööülesannete täitmiseks või kasutajaettevõtjaga töölepingu sõlmimise eest.

Lähetatud töötaja töökeskkond ja -ohutus

Lähetatud töötajale kohaldatakse Eesti töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Nimetatud seadust kohaldatakse lähetatud töötajale ka juhul, kui selle sätted on talle vähem soodsamad kui vastava välisriigi seaduse sätted. Eestis kehtivate töötervishoiu ja tööohutus nõuete täitmise tagab tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis tööülesandeid täidab. See tähendab, et lähetatud töötajaid Eestis vastuvõttev ettevõte peab arvestama, et tal on kohustused ka nende töötajate töötervishoiu ja tööohutuse osas ning talle kohaldatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisel TTOS-s vastutuse kohta sätestatut. Tulenevalt Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusest on lähetatud töötaja tegelikul tööandjal ja tellijal või isikul, kelle juures lähetatud töötaja tööülesandeid täidab, võimalus kokku leppida, kes neist TTOS nõuete täitmise eest vastutab või millistel juhtudel või millises osas. Siinjuures tuleb tähele panna, et kui kokkulepet sõlmitud ei ole, vastutab TTOS nõuete täitmise eest tellija või isik, kelle juures lähetatud töötaja Eestis töötab. Kindlasti peab olema teadlik, et lähetatud töötajale peavad olema tagatud samasugused tingimused kui oma ettevõttes töötavatele töötajatele.

Renditöötajate töötervishoid ja tööohutus

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12 lg 1 kohaselt peab kasutajaettevõtja tagama renditöötajale kasutajaettevõtja juures töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise. Renditöötajate töötervishoid ja tööohutus peab olema tagatud samaväärselt tavatöötajatega.

TTOS § 12 lg 2 tulenevalt on kasutajaettevõtja kohustatud enne renditöötaja tööle lubamist kindlaks tegema töötaja erialateadmiste ja oskuste vastavuse tehtava tööle, samuti tagama, et renditöötajal on olemas vajalikud töötervishoiu- ja tööohutusalased teadmised.

Kasutajaettevõtja peab läbi viima renditöötaja juhendamise ja väljaõppe. Lähtudes asjaolust, et tööohutus- ja töötervishoiualane väljaõpe peab arvesse võtma töötaja kvalifikatsiooni ja kogemusi, tuleb rendiettevõtjal ja kasutajaettevõtjal vahetada töötaja kohta infot enne tema väljaõppe algust. Lisaks muudele kohustustele on just kasutajaettevõtja kohustuseks soetada renditöötajale tööriided ja isikukaitsevahendid.

Kui ettevõtet külastav tööinspektor avastab töötervishoiu- ja tööohutusalaseid rikkumisi, mis on seotud renditöötajaga, tehakse ettekirjutus kasutajaettevõtjale.

Tervisekontroll

TTOS § 13 lg 1 p 7 kohaselt on tööandja kohustatud korraldama tervisekontrolli töötajatele, kelle tervist võib tööprotsessi käigus mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad, ning kandma sellega seotud kulud.

Renditöösuhte korral peab TTOSi § 12 lg 1 teisest lausest tulenevalt töötaja tervisekontrolli korraldama kasutajaettevõtja. Seadus ei keela sõlmida rendiettevõtjal kasutajaettevõtjaga erikokkulepe, mille kohaselt korraldab tervisekontrolli kasutajaettevõtja, kuid rendiettevõtja kulul. Sellisel juhul läbib renditöötaja täpselt samasuguse tervisekontrolli nagu kasutajaettevõtja oma töötajad, tervisekontroll vastab kasutajaettevõtja ootustele ning töötajate erinevat kohtlemist ei esine. Samas ei kaasne kasutajaettevõtjale ebamõistlikke kulusid.

Tööõnnetuste ja kutsehaigestumise registreerimine ning uurimine

TTOSi § 24 lg 1 kohaselt selgitab tööõnnetuste ja kutsehaigestumise asjaolud ja põhjused uurimine, mille korraldab tööandja. TTOSi § 12 lg 1 annab aga ka selle kohustuse täitmise kasutajaettevõtjale ehk kui renditöötajaga juhtub tööõnnetus, peab selle registreerima ja kõik asjaolud välja selgitama kasutajaettevõtja, kelle juures renditöötaja õnnetuse toimumise ajal tööd tegi.

Seaduse kohaselt esitab tööandja uurimistulemuste kohta raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele. Selles nimetatakse abinõud, mida tööandja rakendab samalaadse tööõnnetuse ja kutsehaiguste ennetamiseks. Kuna renditöötajaga juhtunud õnnetuse kohta koostab raporti kasutajaettevõtja, peab tööõnnetuse raporti saama ka töötaja tegelik tööandja ehk rendiettevõtja.

Töövaidluse lahendamine

Alates 1. jaanuarist 2018 kehtib uus töövaidluse lahendamise seadus, mille alusel lahendatakse töövaidlusasju Töövaidluskomisjonis. Vastavalt Eestis kehtivale seadusele on töövaidluste lahendamisel töökeeleks eesti keel. Töövaidluskomisjoni tuleb samuti esitada eestikeelne avaldus koos eestikeelsete tõenditega. Kui esitatud avaldus või dokumendid on võõrkeelsed, on töövaidluskomisjonil õigus nõuda nende tõlget eesti keelde. Kui menetlusosaline ei valda eesti keelt ja tal ei ole menetluses esindajat, kaasab kohus tema taotlusel või omal algatusel menetlusse võimaluse korral tõlgi.

Töövaidluskomisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Esindusele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, see tähendab, et esindusõiguse võib anda tehinguga (volitus) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus). Töövaidluskomisjoni juhataja kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. Pool võib nõuda teise poole esindaja esindusõiguse kontrollimist igas menetlusstaadiumis. Advokaadi puhul eeldatakse esindusõiguse olemasolu.

NB! Menetlusdokumendi kättetoimetamisel juhindub töövaidluskomisjon tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 alusel on töövaidluskomisjonil õigus menetlusdokumente avalikult kätte toimetada. Töövaidluskomisjonil on õigus avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Avalikku kättetoimetamise võimalust kasutab töövaidluskomisjon ainult juhul kui töövaidlus osapool ei kinnita töövaidluskomisjoni poolt saadetud menetlusdokumentide kättesaamist e-posti või posti teel.

Lähetatud töötajal on õigus pöörduda oma nõuete kaitseks ka Eesti Vabariigi kohtusse.

Abimaterjal Euroopa kohtualluvuse ja kohaldatava õiguse teemadel. (pdf)

Avalduse esitamine töövaidluskomisjonile

Töötaja võib esitada avalduse oma elukoha või töötamise koha või tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile. Valiku teeb töötaja ise. Tööandja võib avalduse esitada omal valikul kas töötaja elukoha või töötamise koha töövaidluskomisjonile. Avaldus kollektiivse töötüli lahendamiseks esitatakse tööandja asukoha või elukoha järgsele töövaidluskomisjonile või tööandjate liidu või tööandjate keskliidu asukoha järgsele töövaidluskomisjonile.

Lisaks on võimalik pooltel eelnevalt kokku leppida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (näiteks e-kirja teel), millises piirkonnas töövaidlusasja lahendatakse. Seejuures ei saa osapooled valida vaidlust lahendama konkreetset töövaidluskomisjoni juhatajat. Töövaidlusasjade jaotamisel lähtutakse töövaidluskomisjonide teeninduspiirkondadest ja sisemisest töökorraldusest.

Töövaidluse lahendamine töövaidluskomisjonis

Töövaidluskomisjonile võib avalduse esitada paberil või elektrooniliselt

Töövaidluskomisjoni võib pöörduda isiklikult või esindaja kaudu. Avaldust koos lisadega on võimalik esitada omakäeliselt allkirjastatuna paberil või elektrooniliselt. Kui avaldus saadetakse töövaidluskomisjoni meiliaadressile elektrooniliselt, allkirjastatakse see digitaalselt ning lisatakse vajalikud dokumendid. Avaldus võib olla esindaja allkirjaga ainult siis, kui sellele lisatakse esindusõigust tõendav dokument ehk volikiri.

Avalduses tuleb eelkõige märkida:

• töövaidlusasja alluvus, st millises piirkonnas soovitakse töövaidlus lahendada;
• avalduse esitaja nimi, isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontaktandmed (telefoninumber, e-post);
• isiku nimi, kelle vastu nõue esitatakse, tema isiku- või registrikood, elu- või asukoht ja kontaktandmed (telefoninumber, e-post);
• avaldaja selgelt väljendatud nõue, rahalise nõude korral näidatakse see brutosummana;
  nõude aluseks olevad asjaolud, millega nõuet põhjendatakse;
• tõendid, mis kinnitavad nõude aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse;
• kas pool on nõus asja kirjaliku menetlemisega või soovib asja läbivaatamist istungil;
  kinnitus poolte kokkuleppe kohta, kui töövaidlust soovitakse lahendada kokkulepitud töövaidluskomisjonis.

Rahalise nõude korral tuleb suurus põhjendada ja seejuures ei ole mingit piirmäära, pöördumaks töövaidluskomisjoni.

Allkirjata avaldust menetlusse ei võeta.

Õigusaktid

Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tööelu kujundamisse.

Eestis reguleerivad tööelu järgmised õigusaktid:

• Töölepingu seadus (TLS)

Reguleerib töötaja ja tööandja vahelisi suhteid, mis tekivad töölepingu alusel. Seadus koondab individuaalset töösuhet reguleeriva normistiku, sealhulgas reeglid töölepingu sõlmimisele ja lõppemisele, töötasule, töö- ja puhkeajale, puhkusele ning varalisele vastutusele. Oluline on meeles pidada, et vaidluse korral annab lõpliku lahenduse töövaidluskomisjon või kohus.

• Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus (ELTTS)

Seaduse eesmärk on tagada teenuste osutamiseks välisriigist Eestisse lähetatud töötajate õiguste kaitse ning teenuse osutamisega tegelevate tööandjate aus konkurents.

• Võrdse kohtlemise seadus (VõrdKS)

Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

• Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS)

Seaduse eesmärk on tagada Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades.

• Rahvusvahelise eraõiguse seadus (REÕS)

Seadust kohaldatakse juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Kui seaduse, välislepingu või tehingu kohaselt kuulub kohaldamisele välisriigi õigus, kohaldab kohus seda sellest sõltumata, kas selle kohaldamist taotletakse või mitte.Välisriigi õiguse kohaldamisel lähtutakse kohaldatava õiguse tõlgendusest ja kohaldamise praktikast vastavas riigis.

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) 17. Juuni 2008, nr 593/2008 (Rooma I)

Määrus on kohaldatav lepingulistes võlasuhetes seaduste konflikti korral, mis võimaldab lepingu pooltel vabalt valida töölepingule kohaldatava õiguse. Õiguse valik ei või siiski põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis talle on vastavate sätetega ette nähtud ja millest ei saa kokkuleppel kõrvale kalduda. Kui pooled on jätnud töölepingu  suhtes kohaldatava õiguse valimata, kohaldub lepingule selle riigi õigus, kus töötaja harilikult teeb oma lepingujärgset tööd. Kui nimetatud riiki ei ole võimalik kindlaks teha, kohaldub lepingule selle riigi õigus, kus asub töötaja tööle võtnud ettevõtja tegevuskoht. Kui asjaoludest tervikuna ilmneb, et leping on tihedamalt seotud mõne teise riigiga, kohaldatakse asjaomase teise riigi õigust.

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. Detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega

Käesolevat direktiivi kohaldatakse liikmesriigis asuvate ettevõtjate suhtes, kes seoses riikidevahelise teenuste osutamisega lähetavad töötajaid ajutiselt tööle muu liikmesriigi territooriumile kui see, kus töötajad tavaliselt töötavad.

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, 15. mai 2014, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ (töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd (“IMI määrus”).

Käesoleva direktiivi puhul on tegemist lähetatud töötajate rakendusdirektiiviga, et tõhustada töötajate lähetamise direktiivi 96/71/EÜ kohaldamist ja tegelikku jõustamist, tagades parema kaitse lähetatud töötajatele ning paremini prognoositava ja läbipaistvama õigusraamistiku teenusepakkujatele.

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ, 19. november 2008, renditöö kohta

Käesolevat direktiivi kohaldatakse töötajate suhtes, kellel on tööleping või töösuhe rendiagentuuriga ja kes on lähetatud ajutiselt töötama kasutajaettevõtjas viimasele järelevalve all ja juhtimisel.

• Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS)

Seadus sätestab töötajate tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest.

Kontaktasutused Eestis

Eestis on lähetatud töötajate kontaktasutuseks tööinspektsioon.

Tööinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet lähetatud töötajate töötingimuste üle Eestis ja vastab põhjendatud infopäringutele seaduste, muude õigusaktide ja laiendatud kollektiivlepingute kohta, mida kohaldatakse lähetatud töötajale. Lisaks korraldab Tööinspektsioon infovahetust teiste liikmesriikidega.

Lisaks Tööinspektsioonile tegelevad lähetatud töötajate küsimustega vastavalt oma pädevusele teised riigiasutused:

• sotsiaalkindlustusega sotsiaalkindlustusamet;
• ravikindlustusega Eesti haigekassa;
• maksuküsimustega tegeleb maksu- ja tolliamet
• migratsiooniküsimustega tegeleb politsei- ja piirivalveamet, kliendiinfo telefonil 612 3000, migratsiooninõustajad 612 3500

Töö- ja elamistingimuste kohta välismaal saab tarvilikku infot töövahenduse võrgustikult EURES (European Employment Services).

Täpsem info EURESi kodulehtedel SIIN ja SIIN.

Nõustamisega tegelevad järgnevad asutused:

• Integratsiooni Sihtasutus – nõustamine, lõimumisalane teave ning keeleline ja kultuuriline kümblus. Vaata lähemalt ka nõuandeveebi;
• Eesti Pagulasabi – rahvusvahelise kaitse saajatele toetavad teenused;
• SA Innove – keeleõppija, kodakondsuse eksamiks õppija ja haridustöötaja nõustamine;
• Eesti Töötukassa – Eestis esimese töökoha alane nõustamine, nõustamine töötule ja töötavale inimesele, võla-, sõltuvus-, ja kogemusnõustamine.

Lähetatud töötajate töötingimustega seotud nõuete kohta saab täpsemat informatsiooni sihtriigi lähetatud töötajate kontaktasutuselt. Välisriikide saatkondade kontaktid leiate SIIT.