Tulenevalt töölepingu seaduse § 134 kantakse tööraamatus sisalduvad andmed sotsiaalkaitse infosüsteemi.
Tööraamatut on võimalik sotsiaalkindlustusametile üle anda mitmel viisil, kas posti teel või ise tuues.
- Tööraamatu võib saata posti teel aadressile Endla 8, 15092 Tallinn. Edasta tuleb koos tööraamatuga ka oma kontaktandmed (nimi, isikukood, aadress, e-posti aadress, telefon. Samuti informatsioon, kas soovitakse, et tööraamat tagastatakse tavalise või tähitud postiga). Selleks võib kasutada kodulehel olevat blanketti, mille leiad SIIT. Tööraamatu kätte saamisel, anname selles teada (kirja teel või helistades).
- Tööraamatu võib tuua ka klienditeenindustesse üle Eesti. Selle vastuvõtmise kohta annab klienditeenindaja oma allkirjaga teatise, kus on kirjas tööraamatu esitamise kuupäev.
Pärast seda kui tööraamatu andmed on registrisse sisestatud saadetakse tööraamat posti teel märgitud aadressile tagasi. Koos tööraamatuga saadetakse ka arvestatud staažiperioodid. Nii saab ise üle vaadata, kas kõik töötamised on arvesse võetud. Küsimuste korral tuleb pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole.
Kui tööraamatut ei ole, siis palutakse ühendust võtta sotsiaalkindlustusametiga. Meie klienditeenindaja aitab vajalike dokumentide leidmisel ning teeb vajadusel päringud erinevatesse arhiividesse. Ise ei pea arhiivi päringut tegema.
Töötajate tööraamatuid saavad sotsiaalkindlustusametile esitada ka tööandjad. Tööandjatel palutakse tööraamatutele lisada nimekiri üle antavate tööraamatute kohta, kus on kindlasti ära märgitud inimese nimi ja isikukood (isikukoodi puudumisel sünniaeg) ja võimalusel töötaja kontaktandmed (e-post, postiaadress ja telefoninumber).
Tööraamatuid oodatakse neilt, kes veel pensionit ei saa ja kes on töötanud enne 1999. aastat. Vanadus- ja töövõimetuspensioni saajatel tööraamatut esitada vaja ei ole.
Tööraamatute esitamine on ajalise piiranguta, see tähendab, et tööraamatu esitamisel ei ole lõpptähtaega. Tööraamatu võib tuua alles siis, kui jõutakse pensioniikka.
Mis on tööraamat?
Dokument, kus on kajastatud andmed inimese töötamise kohta.
Kas tööraamat on kõigil inimestel, kes on kunagi töötanud?
Tööraamatuid väljastati kuni 1. juulini 2009. Pärast seda kuupäeva enam tööraamatu pidamise kohustust ei olnud. Enamikel inimestel, kes on enne mainitud kuupäeva töötanud, on tööraamat olemas.
Keda praegune üleskutse tööraamat üles otsida puudutab?
Inimesi, kes on töötanud enne 1999. aastat ja kellele sotsiaalkindlustusamet täna pensioni (töövõimetuspensioni, vanaduspensioni jms) ei maksa. Üleskutse ei puuduta neid inimesi, kes juba saavad pensioni (sh ka töövõimetuspension).
Mida ma tööraamatuga tegema pean?
Kui sa oled töötanud enne 1999. aastat ja veel pensioni ei saa, siis hoia alles või too sotsiaalkindlustusametisse.
Tööraamatu võib saata posti teel või tuua sotsiaalkindlustusameti klienditeenindusse üle Eesti. Tööraamatute esitamiseks ajalist piirangut ei ole.
Miks tööraamatuid just praegu kampaania korras koguma hakati?
Eelmisel aastal sagenes pöördumiste hulk, kus inimesed küsisid, mida tööraamatuga teha ja kas selle võib ära visata. Leidsime, et on vaja rääkida pensioni aluseks olevate dokumentide tähtsusest ning tõsta inimeste teadlikkust ja vältida olukorda, kus pensioniks vajalikud dokumendid lihtsalt ära visatakse. Lisaks ka see, et kuni eelmise aasta lõpuni sai tööraamatud sotsiaalkindlustusametisse hoiule tuua. Selle aasta algusest hakkasime tööraamatuid ja selles olevat infot aga digitaliseerima.
Kui mul tööraamatut ei ole enam, kas ma hakkan siis tulevikus väiksemat pensioni saama?
Ei hakka. Kui sul on tööraamat kadunud, siis tööstaaži tõestamiseks võib sotsiaalkindlustusametile esitada muid töötamist tõendavaid dokumente. Selleks dokumendiks võib olla tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, ametiühingu liikmekaart, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping. Dokument peab sisaldama andmeid töötamise aja kohta.
Kas tööraamatu üleskutse on seotud pensionireformiga, mida valitsus plaanib?
Ei ole. Tööraamatute kogumise üleskutse ei ole seotud valitsuse pensionireformiga. Varasem staaž ei puuduta kuidagi kavasolevaid muudatusi. See staaž, millest räägitakse uute pensionimuudatustega, hakkab kogunema alles pärast 2020. aastat.
Mida teha, kui tööraamat on kadunud?
Tööstaaži tõestamiseks on tulevikus, kui pensioni taotlema hakkad, mitu võimalust. Esita meile mõni muu töötamist tõendav dokument (tööleping, käskkiri, korraldus, isiklik kaart, töötasuleht, töönimistu, teenistuskiri, teenistusleht, kolhoosi liikmeraamat, tööettevõtuleping või muu tsiviilõiguslik leping). Kui inimesel endal ei ole töötamist tõendavat dokumenti, siis palume tal pöörduda sotsiaalkindlustusameti poole, kes omakorda aitab pöörduda arhiivi poole. Palume inimestel ise mitte rahvusarhiivi poole pöörduda, siin aitab teda sotsiaalkindlustusameti töötaja.
Juhul, kui dokumendid ei ole säilinud ja see on sotsiaalkindlustusameti töötajate abiga selgeks tehtud, on võimalik koos tunnistajate abiga enda töötamist tõendada. Selleks lepib meie töötaja inimese ja tunnistajatega eraldi aja kokku. Tunnistajaks saab olla inimene, kes on töötatud samas asutuses samal ajaperioodil ja kes saab enda töötamist dokumentaalselt tõendada.
Kui töökoha tõestamiseks on vaja kahte tunnistajat, siis kas on võimalik endale ajalukku töökohti n-ö võltsida, et saaks kõrgemat pensioni saama hakata?
Ei ole. Ka tunnistajad peavad oma töötamist tõendama töölepingu, tööraamatu vms viisil.
Kui ma saadan oma tööraamatu postiga, siis kui kiiresti ma selle tagasi saan?
Kui inimese tööraamat sotsiaalkindlustusametisse jõuab, võetakse temaga ühendust. Muuhulgas uuritakse ka seda, kas inimene soovib oma tööraamatut tagasi saada, ja kuidas (posti teel, tuleb ise järgi, ei soovi üldse tagasi saada). Andmete sisestamiseks kulub umbes kaks kuud.
