Renditöö suurimaks eripäraks on kolmepoolne töösuhe. Üks ettevõte (rendiagentuur) sõlmib töölepingu töötajaga (renditöötaja), kes asub ajutiselt tööle teise ettevõttesse (kasutajaettevõte). Rendiagentuuri ja kasutajaettevõtte suhteid reguleerib nendevaheline leping.

Tartu ülikooli uuringu “Töötingimused renditööl” (2014) andmetel on renditöötajate osakaal (täistööajale taandatult) Euroopa Liidus 1,4%–1,8% hõivatutest. Renditööjõudu kasutatakse peamiselt kolmel põhjusel:

• renditöö pakub kasutajaettevõtjale võimalust kiiresti palgata lisatööjõudu juhul, kui see osutub vajalikuks;
• vähendab värbamis-, tööjõu- ja tootmiskulusid;
• maandab riske/kohustusi, mis kaasnevad inimeste töölevõtmisega.

Enam kui 80 riigis tööjõurendiga tegeleva ManpowerGroupi Baltikumi personalijuhi Ene Kohtla sõnul jääb renditöötajate arv Eestis vahemikku 5000-6000, mis moodustab ligi 1 protsendi tööturul aktiivsetest inimestest.

Eestis kasutatakse tema sõnul renditööjõudu, sest see aitab säästa aega ja raha. “Näiteks võib töömaht hüppeliselt või lühiajaliselt kasvada ja renditööjõud on kiire ja paindlik lahendus. Samuti annab renditööjõud võimaluse osaleda riigihangete elluviimises ning pakub vabadust ja paindlikkust uute projektide või teenuste rakendamisel, mil täpne tööjõu vajadus pole veel selge,” lisas ManpowerGroupi Baltikumi personalijuht. Iduettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks võib renditööjõud olla ka riskide maandamise võimalus. Abiks võib see olla ka olukorras, kus ettevõtte enda teadmistest jääb targa värbamisotsuse tegemisel väheks, sest otsitakse väga spetsiifilisi oskuseid.

Edu toovad läbimõeldus ja korrektsus

Ettevõte saab parima tulemuse läbi tiheda koostöö rendiagentuuriga. See tähendab nii etteplaneerimist ja varakult oma vajadustest teatamist kui ka osalemist lõppkandidaatide intervjueerimisel ja lõpliku otsuse tegemisel.

“Probleemid tekivad enamasti siis, kui kasutajaettevõte pole jaganud rendiettevõttele piisavalt informatsiooni töö sisu, tööaja või teiste tingimuste kohta, mis toob kaasa selle, et töötaja siseneb ettevõttesse valede ootuste ja ettekujutusega,” kommenteeris Kohtla.

Tööandja huvides on valida erinevate pakkujate hulgast usaldusväärne koostööpartner, kelle taust on selge ning võib olla kindel, et riiklikud maksud saavad makstud ja töötajad registrisse kantud. Tähelepanu tasub pöörata ka omavahelisele lepingule ja mõista täpselt renditöö tingimusi.

“Renditöö puhul lähtutakse kehtivast seadusest, millega mõlemad pooled peavad arvestama. Alati on hea kaardistada lisaks erinevate osapoolte vastutused – kes hoolitseb töötervishoiu ja tervisekontrolli eest, kes arvestab tööaega ning kuidas hüvitatakse tööreiside kulud,” rääkis korrektsest käitumisest ManpowerGroupi Baltikumi personalijuht.

Eestis on levinud praktika, kus kasutajaettevõtja juures jagab tööjuhiseid kasutajaettevõtja esindaja. Samas võib kokkuleppel selle korraldada ka vastupidi, et ülesandeid annab ja nende täitmist kontrollib rendiettevõtja.

Kui kasutajaettevõtja ja rendiagentuuri korralduste vahel tekib vastuolu, peab töötaja seadusest tulenevalt lähtuma rendiagentuuri juhistest. Kui töötajal tekib aga ohtlik olukord töökeskkonnas, peab ta kindlasti järgima töökeskkonna eest vastutava kasutajaettevõtja korraldusi.

Seaduse kohaselt peab kasutajaettevõte ka tagama, et renditöötaja täidaks tema juures töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. Kasutajaettevõte vastutab renditöötaja juhendamise ja väljaõppe eest ning tagab talle isikukaitsevahendid.

Millest alustada?

Kui on plaan renditööjõudu kasutada, siis võiks alustada ootuste ja vajaduste kaardistamisega – tööülesanded, töögraafik, töötasu, vajadusel ka transport ja majutus. Kaardistust võiks teha arvestusega, et kohanemiseks on renditöötajal vähe aega. Seega võiks planeerida neile tööülesandeid, mis ei nõua pikka ja põhjalikku väljaõpet.

Peale kaardistamist tuleb valida sobiv koostööpartner. Renditöö puhul on tegemist kolmepoolse töösuhtega, mistõttu koostöö algfaasis on oluline partneritel läbi rääkida ja kokku leppida rendiprojekti tingimused, osapoolte rollid ja neist lähtuvad kohustused. Selleks, et koostöö sujuks parimal võimalikul moel, on tarvis veenduda, et partneri näol on tegemist finantsiliselt stabiilse ja eetilise ettevõttega, kes lähtub oma tegevuses Eestis kehtivatest seadustest. “Juriidiliseks tööandjaks on renditöö puhul küll rendiettevõte, kuid töötaja ebaeetilise või halva kohtlemise puhul saab kahjustada mõlema ettevõtte maine,” võttis Ene Kohtla kokku korrektse asjaajamise väärtuse.

Loe lisaks: Renditöö