Millised on levinud vead töölepingu sõlmimisel ja ülesütlemisel?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Tööinspektsiooni infohommikul "Töölepingute sõlmimine ja töölepingute ülesütlemisel enim vaidlusi tekitavad küsimused" selgitas tööinspektor-jurist Terje Pürg, kuidas vältida sageli esinevaid vigu.

Jõhvis toimunud infohommikul oli huvilisi nii töötajate kui ka tööandjate hulgast. Kohtumisel toimus elav arutelu, mille käigus selgus, et praktikas ei suuda või ei oska töösuhte pooled omavahel rääkida, et saavutada töölepingu sõlmimisel mõlemat poolt rahuldavat tulemust. Nagu ehituses sõltub vundamendi kvaliteedist suurel määral maja ehituskvaliteet ja maksumus, nõnda on ka töösuhetes: kui pooled ei suuda saavutada töölepingu tingimuste läbirääkimisel korralikku kokkulepet, tekivad lepingu tingimuste hilisemal tõlgendamisel arusaamatused ja kannatab koostöö.

Tööinspektsiooni järelevalve tulemused näitavad, et paljudel juhtudel, eriti väikestes ettevõtetes, töölepinguid üldse ei vormistata või kehtivad veel need tingimused, mis olid kirja pandud üle kümne aasta tagasi. Lisaks kasutavad tööandjad aktiivselt töötajaid ära, rakendades neid nn proovipäevadel.

Tööinspektor-jurist Terje Pürgi sõnul on levinud olukord, kus tööandja ei anna töötajatele tagasisidet töötamise kohta katseaja. Töötajale ootamatult töölepingu ülesütlemine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu võib viia töövaidluseni. Tööandjal tuleb põhjendada, miks töötaja ei sobi katseajal tehtud töö tulemuste põhjal kokkulepitud tööd tegema.

Töölepingute sõlmimise tüüpiline viga on, et tööandja ei teavita töötajaid tööülesannetest. Sageli teavitatakse töötajaid ainult ametikohast. Selleks et vältida töövaidlusi, soovitas jurist üle vaadata juba sõlmitud lepingud ning töölepingu sõlmimisel leppida kokku tööülesannetes, kusjuures nende kirjeldus võib olla märgitud ka ametijuhendisse, mis on töölepingu lisa.

Pürgi sõnul ei teavitata töötajaid tööaja summeerimistingimustest, st tööaja summeerimise perioodist ja tööajakava teatavaks tegemise tingimustest. Samuti juhtub, et töölepingus olev töötasu kokkulepe ei vasta tegelikkusele: kirjas on töötasu alammäär, kuid päriselt makstakse paar-kolm korda suuremat töötasu. Jurist selgitas, et tööleping peab sisaldama kogu teavet makstava töötasu kohta. Seega peab tööandja teavitama töötajat töö eest makstavast kokkulepitud tasust, sh majandustulemustelt makstavast tasust, maksmise korrast, arvutamise viisist, palgapäevast ning tööandja makstavatest ja kinnipeetavatest maksudest ning maksetest.

"Töölepingute lõpetamisel leidub terve hulk puudusi ja vajakajäämisi. Nii tööandjad kui ka töötajad tihtipeale unustavad, et on olemas etteteatamistähtajad, millest pooled peavad kinni pidama. Vastasel juhul tuleb vähem etteteatatud aeg hüvitada," märkis Pürg.

Elav arutelu toimus töölepingu ülesütlemise üle töötaja algatusel, kui tööandja on rikkunud töölepingus kokkulepitud tingimusi. Jurist selgitas, et tööandjal on õigus töötajapoolne ülesütlemine vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul töövaidlusorganis ning kui tööandja seda ei tee, jääb töölepingu ülesütlemine kehtima.

Esineb ka juhtumeid, kus töötajad on sunnitud pöörduma töövaidluskomisjoni, sest tööandja ei ole teinud töötamise registris (TÖR) kannet töösuhte lõpetamise kohta ja töötukassa ei ole võtnud neid töötuna arvele. Siinkohal tuleb aga silmas pidada, et töövaidluskomisjon ei tee registrikannet iseseisva nõudena, vaid töövaidluskomisjon saab töötamise registri kannet muuta üksnes kõrvalnõude korras (nt töötaja nõuab saamata jäänud töötasu või vaidlustab ülesütlemist ja nõuab ühtlasi registrikande muutmist).

Lõpetuseks tuletas Terje Pürg meelde, et töölepingu seadus kohustab kõiki pooli olema töösuhtes lojaalsed, st kohustusi tuleb täita lepingu ja seaduse järgi, lähtudes heast usust ja mõistlikkuse põhimõttest. Kaasaegsed töösuhted peavad olema midagi enamat kui vaid sõnad paberil.

Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll