Öötöö eeldab tugevat närvi ja vastupidavat tervist

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Ühiskonna ootused on kõrged. Haiglad ja politsei, suured tootmisettevõtted, kohvikud ja meelelahutusasutused peavad töötama ka öösel. Enamik meist sel ajal puhkab ning ei ole kuigivõrd süvenenud öötöö olemusse. Millised on öösel töötamise riskid ja kuidas seadused kaitsevad inimesi, kes töö tõttu öösiti üleval on?

“Töölepingu seaduse kohaselt loetakse öiseks tööajaks 22.00–6.00 langevat aega. Öötöötajaks loetakse inimest, kelle tööaeg ulatub regulaarselt vähemalt kolme tunni ulatuses öisesse aega või moodustab vähemalt kolmandiku tema iga-aastasest tööajast. Nii loetakse öötööks töötamist restoranis, mis on avatud kuni kella üheni või kauem,” ütles Tööinspektsiooni töösuhete nõustamisteenuste juhataja Anni Raigna.

Öine tööaeg on kallim

Uneaeg ja tervis on meile kõigile kallid, seetõttu on kallim ka öösel töötatud aeg ning selle eest tuleb tööandjail maksta suuremat, 1,25-kordset töötasu. Seda ei ole aga tarvis teha, kui pooled on töölepingus kokku leppinud, et töötasu sisaldab juba a priori tasu öisel ajal töötamise eest.

“Et kestev öisel ajal töötamine jätab jälje inimese organismile, võib kahjustada immuunsust ja närvisüsteemi, rääkimata üldise ööpäevarütmi pea peale keeramisest, on öösel töötamisele töölepingu seadusega ette nähtud tööaja piirangud,” lisas Anni Raigna.

Öötöötajale kehtib töölepingu seaduse paragrahvis 50 sätestatud öötöö piirang ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduse paragrahvi 13 lõige 1 järgi peab tööandja koostama iga töökoha raames riskianalüüsi ning korraldama tervisekontrolli öötöötajatele nii enne öötööle asumist kui ka regulaarsete vaheaegade järel töötamise ajal ja kandma sellega seotud kulud. Nii on öötöötajal lubatud ööajal töötada keskmiselt kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul seitsmepäevase arvestusperioodi kohta, kui töökeskkonna ohutegur või töö iseloom töötaja tervist ei mõjuta. Öötöötaja, kelle tervist mõjutab töökeskkonna ohutegur või töö iseloom ise, ei tohi töötada rohkem kui kaheksa tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul.

Kuidas olla kindel, et öötöö on sobiv ega kahjusta tervist?

Et selles selgust saada, tuleb töötajal külastada töötervishoiu arsti, kes kaardistab töötaja tervisliku seisundi ning võimalikud riskid just konkreetse inimese füüsilisest ja vaimsest eripärast lähtuvalt. Töötervishoiuarst on nõuandjaks ka parima töörütmi leidmisel, sest iga inimene on erinev, tohtril aga kompetents ning võimekus võimalikke riske ette näha ning ennetada.

Tallinna Ülikooli personaliosakonna töötervise spetsialist Eliia Laatsi sõnul on üldiselt teada, et töötamine öisel ajal on inimese kehale kurnavam, kuna on häiritud inimese loomulik unerütm. “Öötööd tegevatel inimestel võib sageli esineda raskusi magama jäämisel, ka võivad nad ärkvel olles tunda end uimasena,” märgib Laats. Pidev olukord, kus inimene ei puhka ennast välja, sellel on tema sõnul tõsisem mõju tervisele ning kroonilise unepuudusega seostatakse halvenenud tervist, sealhulgas immuunsuse langemist, südame- ja seedehäirete riski suurenemist, aga ka meeleolu, loovuse ja mälu funktsioonide alanemist. Une-ärkveloleku rütmi toetamiseks soovitab Laats öötöölistel jälgida n-ö unehügieeni. “Vältida tasuks kofeiini sisaldavate jookide tarbimist pärast kella kolme varahommikul, töö ajal aga oleks suisa hädavajalik teha iga teise tunni järel 5–10 minutilisi pause ringi liikumiseks,” sõnab Laats.

Keerukaim aeg öösel töötades on vahemikul 02.00–05.00

Rahvusvahelise Tervise ja Tööohutuse Agentuuri andmetel on öötöö ja vahetustega töö üheks töökeskkonna psühholoogiliseks ohuteguriks, mis võib põhjustada tööstressi ning stressiga seotud haigestumist.   Tööpsühholoog Taimi Elenurm lisab, et aju aktiivsus on kõige madalam kella 2 ja 5 vahel öösel. “On täheldatud, et just sel ajavahemikul võivad kõige tõenäolisemalt juhtuda tähelepanematusest tekkinud vead ja õnnetused.” sõnab Elenurm.

Uimasuse ja unisuse leevendamiseks sobivad Elenurme sõnul nii mõõduka tempoga  virgutusharjutused  kui ka 5–20-minutilised lõõgastuspausid, mis soodustavad ümberlülitumist. Öötööga aitab toime tulla  oma personaalse aju aktiivsuse ja väsimise vaheldumise jälgimine ning sellele vastava töötempo ja -viisi valik öisel tööajal, juhul kui töö seda vähegi võimaldab.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll