Reede, 27. Aprill
 

Õppepuhkuse andmisest ja kasutamisest

Õppepuhkust võivad kasutada kõik töölepingu alusel töötavad isikud (TLS § 67 lõige 1) ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud (ATS § 43 lõige 1). Õppepuhkust saavad täies ulatuses kasutada nii osalise kui ka täiskoormusega töötavad töötajad ja ametnikud. Õppepuhkuse andmise kohustust ei ole ette nähtud võlaõigusseaduses, st õppepuhkust ei ole ette nähtud võlaõigusseaduse (käsundus-, töövõtuleping jms) alusel teenust osutavatele isikutele.

Millisel puhul võib õppepuhkust kasutada?

Töötaja võib õppepuhkust kasutada järgmistel juhtudel:

  • tasemeõppes osalemiseks (k.a välisriigi tasemeõppes osalemiseks),
  • täienduskoolituses osalemiseks (k.a välisriigi täienduskoolitusel osalemiseks)
    • tööalane täiendkoolitus
    • mittetööalane täiendkoolitus

TASEMEÕPE

Tasemeõppeks loetakse põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamist (TÄKS § 1 lõige 3). Täiskasvanute koolituse seadus ei reguleeri õppevormi, st õppepuhkust saab kasutada nii osalise kui ka täiskoormuse ja nii päevase, sesoonse kui ka kaugõppe vormi puhul. Samuti ei ole oluline mitmendat korda isik haridust omandab (nt õpib teist korda kutseõppes). Lisaks võib õppepuhkust kasutada ka juhul, kui õpitav eriala ei ole seotud praeguse tööga.

Näide
Isik töötab töölepingu alusel osalise koormusega lillepoes klienditeenindajana. Samal ajal õpib töötaja kaugõppes logistikat, õpe toimub bakalaureuseastmes. Varem on töötaja omandanud bakalaureusekraadi halduskorralduse erialal. Töötaja võib kasutada õppepuhkust täies ulatuses.

 

TÄIENDKOOLITUS

Täienduskoolituseks loetakse täienduskoolitusasutuse pakutavat koolitust. Täienduskoolitust võib korraldada eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või füüsiline isik, kes on taotlenud täienduskoolituse korraldamiseks tegevusloa või on esitanud selleks majandustegevusteate (TÄKS § 1 lõiked 4 ja 5). Täpsemalt saab lugeda siit.

Täienduskoolitust liigitatakse järgmiselt:

  • õppimise eesmärk on tööalane,
  • tööväline enesetäiendamine.

Tööandja otsustab, kas täienduskoolituse puhul, kus töötaja osaleb, on tegemist tööandja huvidest lähtuva koolitusega või mitte.

Millistel juhtudel võib tööandja õppepuhkuse andmisest keelduda või selle katkestada?

Tööandja võib õppepuhkuse andmisest keelduda üksnes järgmistel juhtudel.

  1. Töötaja ei teata õppepuhkusele jäämisest seaduses ettenähtud korras. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis, kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lõige 3, TÄKS § 13 lõige 6).
     
  2. Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erand: eristada tuleb olukordi, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lõige 2).
     
  3. Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lõige 1).

Näide 1
Töötaja tööaeg on E-R 8.00-16.30. Töötaja soovib õppepuhkust kasutada L-P. Tööandja võib õppepuhkuse andmisest keelduda, sest L-P on töötaja järjestikused vabad päevad.

Näide 2
Töötaja graafikujärgsed tööpäevad on E-K ja vabad päevad N-P. Töötaja soovib õppepuhkust kasutada E-P. Tööandja ei saa õppepuhkuse andmisest keelduda, sest õppepuhkuse sisse jäävad ka töötaja tööpäevad.

 

Tööandja võib õppepuhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Hädavajaduse all peetakse silmas nt veeõnnetust, kus on tööandja varale kahju tekkimise oht. Hädavajadus ei ole teise töötaja asendamine (TÄKS § 14 lõige 2, TLS § 69 lõige 5).

Õppepuhkuse kestus ja tingimused

Õppepuhkust antakse kalendripäevades. Töötaja võib ise otsustada, millistel päevadel ta õppepuhkust kasutab. Õppepuhkust võib kasutada nii ühe tervikuna kui ka osadena. Samuti ei ole keelatud õppepuhkuse kasutamine mitme tööandja juurest ning töösuhte kestus ei ole õppepuhkuse saamiseks oluline.

Näide
Töötaja töötab osalise tööajaga kahe tööandja juures E-R. Töötaja töösuhe on ühe tööandja juures kestnud kolm kuud ja teise juures viis kuud. Töötaja õpib kaugõppes ja tema koolipäevad on igal nädalal R-P. Töötaja soovib õppepuhkust kasutada igal reedel mõlema tööandja juurest. Vastavalt TÄKS-le on mõlemad tööandjad kohustatud töötajale õppepuhkust võimaldama 30 kalendripäeva aastas töötaja soovitud päevadel.

 

Töötaja saab õppepuhkust kasutada:

  • 30 kalendripäeva aastas tasemeõppes või täienduskoolitusel osalemiseks (TÄKS § 13 lõige 1);
  • 15 kalendripäeva tasemeõppe lõpetamiseks üks kord ühe tasemeõppe jooksul (TÄKS § 13 lõige 4);
  • sisseastumiseksamite tegemiseks (TLS § 67 lõige 2). Päevade ega tundide arvu ei ole kehtestatud. Tuleb lähtuda sisseastumiseksamite tegelikust kestusest.

Õppepuhkuse saamiseks tuleb töötajal esitada kirjalik avaldus, mis sisaldab järgmist:

  • 14 kalendripäevast etteteatamistähtaega, st avaldus tuleb esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist. Avaldusel tuleb märkida, millistel kuupäevadel soovib töötaja õppepuhkust kasutada.
  • avalduses tuleb märkida, kas töötaja soovib õppepuhkust kasutada õppes osalemiseks (täienduskoolitus või tasemeõpe) või tasemeõppe lõpetamiseks (TÄKS § 13 lõige 5).

Õppepuhkuse tasu

Arvutuskäik

TASEMEÕPPES VÕI TÖÖALASEL KOOLITUSEL OSALEMINE

1) Leidke keskmine kalendripäevatasu.

* Töötasud on kõik tasud, mis on saadud töö tegemise ees, sh lisatasud, ala- ja ületunnitöötasud, ja riigipühal töötamise tasud. Töötasu hulka ei arvestata töövõimetushüvist ja puhkusetasusid.

* Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval. Arvesse võetakse viimase kuue kuu töötasud, mis arvutamise vajaduse hetkel sissenõutavaks muutunud.

2) Korrutage keskmine kalendaarne tööpäeva tasu õppepuhkusel viibitud päevade arvuga.

TASEMEÕPPE LÕPETAMINE

1) Leidke töötasu alammäära alusel arvutatud keskmine kalendripäevatasu.

* 2018. aastal on töötasu alammäära alusel arvutatud keskmine kalendripäevatasu 16,44 €. 
Vaata ka artiklit:
 Töötasu alammäärad

2) Korrutage töötasu alammäära alusel arvutatud keskmine kalendripäevatasu tasemeõppe lõpetamiseks kasutavate kalendripäevade arvuga. 

  • Autor: Kaire Saarep, Tööinspektsiooni nõustamisjurist
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Kirjaliku menetluse võimalus töövaidluskomisjonis 20.04.2018

    Töövaidluste lahendamisele töövaidluskomisjonis kehtib alates 2018. aasta esimesest jaanuarist uus seadus: töövaidluse lahendamise seadus (TVLS). Töövaidluse lahendamise seaduse §des 39 ja 40 on reguleeritud, millal on töövaidluskomisjonis v&oti ...
    Loe edasi..

  • Norra kohus mõistis sõnumi teel vallandatud Eesti tislereile hüvitise 15.04.2018

    Norra kohus mõistis kahe Eesti tisleri kasuks välja üle 57 000 euro neid palganud ehitusfirmalt, mis teavitas mehi töösuhte lõppemisest üksnes SMS teel
    Loe edasi..

  • Vabatahtlik töötamine 03.04.2018

    Tööturult võib leida erinevaid varjatud töösuhte liike. Teiste seas võib selleks olla ka vabatahtlik töö. Vabatahtliku töö korral on tegemist tööga, mida tehakse vabast tahtest ja mida ollakse valmis tegema tasu saamata.
    Loe edasi..

  • Töövägivald, kiusamine ja diskrimineerimine töökohal 03.04.2018

    Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuur (EU-OSHA) avaldas 2011. aasta veebruaris aruande, mille järgi on 5-20% Euroopa töötajatest töökohal kogenud vägivalda ja ahistamist. Seega iga viies töötaja on kogenud vägivalda. Tö&oum ...
    Loe edasi..

  • Alaealise töötamise toetuse taotlemine 27.03.2018

    Alates 01.01.2018 saavad tööandjad, kes pakuvad tööd 13–16-aastastele noortele, taotleda Eesti töötukassalt alaealise töötamise toetust. Toetuse eesmärk on suurendada alaealiste töötamise võimalusi ning soodustada nende tööharjumuse ja -kogemuse saamist.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30
« Aprill 2018 »
Tööpäevade arv kuus 21
Töötunde kuus 168
Riigipühad: 01.04

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Leinonen pearaamatupidaja
  • Trendsetter
  • epood
  • Maksuskoop
 

Merit iPhone

Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
254950  Foorumi postitust
350  E-poe toodet
71  Koolitust
22254  Artiklit
52652  Registreerunud kasutajat
36255  Nädalakirja tellijat
33448  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017