Õppepuhkuse andmisest ja kasutamisest

16.04.2018

Õppepuhkust võivad kasutada kõik töölepingu alusel töötavad isikud (TLS § 67 lõige 1) ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad ametnikud (ATS § 43 lõige 1). Õppepuhkust saavad täies ulatuses kasutada nii osalise kui ka täiskoormusega töötavad töötajad ja ametnikud. Õppepuhkuse andmise kohustust ei ole ette nähtud võlaõigusseaduses, st õppepuhkust ei ole ette nähtud võlaõigusseaduse (käsundus-, töövõtuleping jms) alusel teenust osutavatele isikutele.

Millisel puhul võib õppepuhkust kasutada?

Töötaja võib õppepuhkust kasutada järgmistel juhtudel:

  • tasemeõppes osalemiseks (k.a välisriigi tasemeõppes osalemiseks),
  • täienduskoolituses osalemiseks (k.a välisriigi täienduskoolitusel osalemiseks)
    • tööalane täiendkoolitus
    • mittetööalane täiendkoolitus

TASEMEÕPE

Tasemeõppeks loetakse põhi-, kesk-, kutse- ja kõrghariduse omandamist (TÄKS § 1 lõige 3). Täiskasvanute koolituse seadus ei reguleeri õppevormi, st õppepuhkust saab kasutada nii osalise kui ka täiskoormuse ja nii päevase, sesoonse kui ka kaugõppe vormi puhul. Samuti ei ole oluline mitmendat korda isik haridust omandab (nt õpib teist korda kutseõppes). Lisaks võib õppepuhkust kasutada ka juhul, kui õpitav eriala ei ole seotud praeguse tööga.

Näide
Isik töötab töölepingu alusel osalise koormusega lillepoes klienditeenindajana. Samal ajal õpib töötaja kaugõppes logistikat, õpe toimub bakalaureuseastmes. Varem on töötaja omandanud bakalaureusekraadi halduskorralduse erialal. Töötaja võib kasutada õppepuhkust täies ulatuses.

 

TÄIENDKOOLITUS

Täienduskoolituseks loetakse täienduskoolitusasutuse pakutavat koolitust. Täienduskoolitust võib korraldada eraõiguslik juriidiline isik, avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus või füüsiline isik, kes on taotlenud täienduskoolituse korraldamiseks tegevusloa või on esitanud selleks majandustegevusteate (TÄKS § 1 lõiked 4 ja 5). Täpsemalt saab lugeda siit.

Täienduskoolitust liigitatakse järgmiselt:

  • õppimise eesmärk on tööalane,
  • tööväline enesetäiendamine.

Tööandja otsustab, kas täienduskoolituse puhul, kus töötaja osaleb, on tegemist tööandja huvidest lähtuva koolitusega või mitte.

Millistel juhtudel võib tööandja õppepuhkuse andmisest keelduda või selle katkestada?

Tööandja võib õppepuhkuse andmisest keelduda üksnes järgmistel juhtudel.

  1. Töötaja ei teata õppepuhkusele jäämisest seaduses ettenähtud korras. Töötaja peab õppepuhkusele jäämisest teatama 14 kalendripäeva ette kirjalikus vormis, kui õppepuhkus ei ole märgitud puhkuste ajakavasse (TLS § 69 lõige 3, TÄKS § 13 lõige 6).
     
  2. Töötaja õpingud on peatunud akadeemilise puhkuse tõttu. Tööandjal on õigus nõuda õppeasutuse teatist tasemeõppes osalemise kohta. Õppeasutuse teatises tehakse märge akadeemilisel puhkusel viibimise kohta. Erand: eristada tuleb olukordi, kus õpilane saab akadeemilisel puhkusel viibides läbida osasid aineid. Sellisel juhul õppepuhkuse andmisest keelduda ei saa (TÄKS § 13 lõige 2).
     
  3. Töötaja soovib õppepuhkuse päeva või järjestikuseid õppepuhkuse päevi kasutada üksnes töötaja puhkepäevadel (TÄKS § 14 lõige 1).

Näide 1
Töötaja tööaeg on E-R 8.00-16.30. Töötaja soovib õppepuhkust kasutada L-P. Tööandja võib õppepuhkuse andmisest keelduda, sest L-P on töötaja järjestikused vabad päevad.

Näide 2
Töötaja graafikujärgsed tööpäevad on E-K ja vabad päevad N-P. Töötaja soovib õppepuhkust kasutada E-P. Tööandja ei saa õppepuhkuse andmisest keelduda, sest õppepuhkuse sisse jäävad ka töötaja tööpäevad.

 

Tööandja võib õppepuhkuse katkestada või edasi lükata ettenägematu olulise töökorralduse hädavajaduse tõttu, eelkõige kahju tekkimise ärahoidmiseks. Hädavajaduse all peetakse silmas nt veeõnnetust, kus on tööandja varale kahju tekkimise oht. Hädavajadus ei ole teise töötaja asendamine (TÄKS § 14 lõige 2, TLS § 69 lõige 5).

Õppepuhkuse kestus ja tingimused

Õppepuhkust antakse kalendripäevades. Töötaja võib ise otsustada, millistel päevadel ta õppepuhkust kasutab. Õppepuhkust võib kasutada nii ühe tervikuna kui ka osadena. Samuti ei ole keelatud õppepuhkuse kasutamine mitme tööandja juurest ning töösuhte kestus ei ole õppepuhkuse saamiseks oluline.

Näide
Töötaja töötab osalise tööajaga kahe tööandja juures E-R. Töötaja töösuhe on ühe tööandja juures kestnud kolm kuud ja teise juures viis kuud. Töötaja õpib kaugõppes ja tema koolipäevad on igal nädalal R-P. Töötaja soovib õppepuhkust kasutada igal reedel mõlema tööandja juurest. Vastavalt TÄKS-le on mõlemad tööandjad kohustatud töötajale õppepuhkust võimaldama 30 kalendripäeva aastas töötaja soovitud päevadel.

 

Töötaja saab õppepuhkust kasutada:

  • 30 kalendripäeva aastas tasemeõppes või täienduskoolitusel osalemiseks (TÄKS § 13 lõige 1);
  • 15 kalendripäeva tasemeõppe lõpetamiseks üks kord ühe tasemeõppe jooksul (TÄKS § 13 lõige 4);
  • sisseastumiseksamite tegemiseks (TLS § 67 lõige 2). Päevade ega tundide arvu ei ole kehtestatud. Tuleb lähtuda sisseastumiseksamite tegelikust kestusest.

Õppepuhkuse saamiseks tuleb töötajal esitada kirjalik avaldus, mis sisaldab järgmist:

  • 14 kalendripäevast etteteatamistähtaega, st avaldus tuleb esitada vähemalt 14 kalendripäeva enne puhkusele jäämist. Avaldusel tuleb märkida, millistel kuupäevadel soovib töötaja õppepuhkust kasutada.
  • avalduses tuleb märkida, kas töötaja soovib õppepuhkust kasutada õppes osalemiseks (täienduskoolitus või tasemeõpe) või tasemeõppe lõpetamiseks (TÄKS § 13 lõige 5).

Õppepuhkuse tasu

Arvutuskäik

TASEMEÕPPES VÕI TÖÖALASEL KOOLITUSEL OSALEMINE

1) Leidke keskmine kalendripäevatasu.

* Töötasud on kõik tasud, mis on saadud töö tegemise ees, sh lisatasud, ala- ja ületunnitöötasud, ja riigipühal töötamise tasud. Töötasu hulka ei arvestata töövõimetushüvist ja puhkusetasusid.

* Töötasu muutub sissenõutavaks palgapäeval. Arvesse võetakse viimase kuue kuu töötasud, mis arvutamise vajaduse hetkel sissenõutavaks muutunud.

2) Korrutage keskmine kalendaarne tööpäeva tasu õppepuhkusel viibitud päevade arvuga.

TASEMEÕPPE LÕPETAMINE

1) Leidke töötasu alammäära alusel arvutatud keskmine kalendripäevatasu.

* 2018. aastal on töötasu alammäära alusel arvutatud keskmine kalendripäevatasu 16,44 €. 
Vaata ka artiklit:
 Töötasu alammäärad

2) Korrutage töötasu alammäära alusel arvutatud keskmine kalendripäevatasu tasemeõppe lõpetamiseks kasutavate kalendripäevade arvuga.