aastaaruanne 2017
Esmaspäev, 11. Detsember
 

Päiksega peab ettevaatlik olema

Käes on kesksuvi. Päikesepaistelisi päevi on sellel suvel vähevõitu, aga siiski. Kuigi põhjamaa inimestena tahame püüda iga võimalikku päikesekiirt, tuleb olla ettevaatlik.

Eriti ettevaatlik tasub olla nendel, kes töötavad kogu oma tööpäeva õues – haljastustöölised, teetöölised jne. Randa päevitama minnes kasutame üldjuhul päikesekaitsekreemi, et vältida päikesepõletuse ning hilisemalt nahahaiguste teket. Sama põhimõte – kaitsta nahka päikesekiirguse eest – peab kehtima ka õues tööd tehes.

Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi tehes tuvastama kõik töökeskkonna ohutegurid, sealhulgas õues töötamise korral kokkupuute UV-kiirgusega. Kui on selge, et töötajad mingi ohuteguriga kokku puutuvad, tuleb välja selgitada, kuidas see inimesele mõjub. Näiteks UV-kiirgus võib põhjustada põletust ning pikemas perspektiivis nahavähki, mis tähendab, et tegu on tõsise probleemiga, millele tuleb tähelepanu pöörata.

Tähelepanu tuleb pöörata ka ohuteguri ehk päikesekiirguse kokkupuute ajale ehk kui suure osa tööajast peab inimene õues viibima. Kuna päiksekiirgus on tugevaim vahemikus kell 11.00–15.00, tuleks tähelepanu pöörata nendele töötajatele, kes viibivad õues just sellel ajavahemikul, näiteks lasteaiaõpetajad. Kui on selge, et inimese tervis võib saada ohuteguriga kokkupuutes kahjustada, tuleb võtta kasutusele meetmeid ohuteguri kahjuliku mõju vältimiseks või vähendamiseks.

Kaitseks päikesekiirguse eest võib kasutada kreeme, aga kreemi kasutamisel tuleb arvestada, et kreem kaitseb nahka ainult siis, kui seda nahale määritakse. Ehk kui kreem on autos olemas, aga seda varahommikul tööd alustades peale ei määrita, sest päike veel ei paista ja pealelõunat ei ole enam mõtet kreemitada, sest tööpäev saab kohe läbi, ei ole kreemist mitte mingit kasu. Kreemi kasutamisel tuleb arvestada, et päikesekaitsefaktoriga märgitud kaitse saadakse juhul, kui nahale kantakse kreemi korralikult, kogu keha katmiseks vajalik kogus võib ulatuda kolmandikuni väiksemast kreemipudelist. Lisaks ei pruugi piisata, kui kreem kantakse nahale ainult hommikul. Kreemi tuleb nahale uuesti kanda näiteks iga kahe tunni tagant (üldjuhul on info kreemitamise sageduse kohta toodud kreemi pakendil). Arvestada tuleb ka sellega, et higistamine vähendab kreemi toimet. Ka kreemi valimine on keeruline, tuleb lähtuda konkreetse inimese nahatüübist ja arvestada, et kreem ei pruugi anda täielikku kaitset (eriti kui seda ei kasutata piisavalt palju ega määrita piisava sagedusega).

Teiseks ja toimivamaks meetmeks on pikkade aga kergete riiete kandmine. Riided peaksid olema heledat värvi (tume riie neelab päikest ja inimesel hakkab riiete sees kiiresti palav) ja pikkade varrukate ning säärtega, et nahk oleks võimalikult suures osas päikese eest kaitstud. Kindlasti peaksid riided olema materjalist, mis ei aja higistama ehk naturaalsetest materjalidest nagu puuvill ja lina või siis spetsiaalsetest hingavatest materjalidest. Hea oleks, kui riided ei oleks keha ümber liibuvad, sest see ajab higistama. Masinatega töötamisel, näiteks teetöödel ja haljastustöödel, tuleb arvestada, et riided ei oleks liiga laiad. Liiga laiad riided võivad takerduda masinate liikuvate osade külge ja põhjustada tööõnnetusi.

Pikkade varrukate ja heledate riiete kandmine on tõhusaks ennetusmeetmeks ka puukide levitatavate haiguste vastu. Loodusesse, metsa, parki või haljasalale tööle minnes panna selga pikkade varrukate ja säärtega heledad riided, mille varrukasuu on näiteks kummiga suletud ning sokid püksisäärte peal, siis ei saa puugid pugeda riiete alla ja hakata omale hammustamiseks sobivat paika otsima. Ka paistab tume putukas heledate riiete pealt kergemini silma kui tumedate riiete pealt.

Tööriideid soetades ei tohi ära unustada peakatet, suviste tööriiete hulka kuulub ka müts.

Kui ilmad soojenevad, hakatakse avama välikohvikud, kus ilusa ilmaga on igati kena istuda ja kohvi nautida. Kuid selleks, et meie klientidena saaksime kohvi nautida, peab ettekandja selle meile kohale tooma.

Eelmises Tööelu numbris oli juttu tööjalanõudest, mida töötajad peavad kandma juhul, kui nende töö on seotud pideva seismise ja käimisega. Kui mõelda ettekandjate peale, siis enamik nende tööst on seotud käimisega. Näiteks mõõtis üks ettekandja vahetuse jooksul läbitud vahemaaks 17 kilomeetrit. Kui mõelda, kui pikk maa on 17 kilomeetrit ja kui mitu tundi selle läbimiseks kulub, siis on selge, et tegu on korraliku füüsilise koormusega nii jalgadele kui ka seljale. Mõelge selle, et peate läbima 17 kilomeetri pikkuse distantsi õhukese tallaga baleriinikingades. Ilmselt hakkavad jalad juba paljast mõtlemisest valutama.

Selleks, et pikk kõndimine oleks talutav, peavad selleks olema sobivad ja mugavad jalanõud. Sobivatel jalanõudel on seismisest ja liikumisest tulenevate vaevuste ära hoidmiseks:

  • kannarihm (kui tegu ei ole kinnise jalanõuga),
  • kontsa kõrgus 2-3 cm,
  • tallavõlvi tugi.

Kui töö toimub välikohvikus ehk õuetingimustes, tuleb jalanõude soetamisel sellega arvestada. Näiteks kui tee välikohvikuni kulgeb mööda tänavat või isegi mööda munakiviteed, peavad jalanõud oleme piisavalt paksu tallaga, et teel olevate kivikeste peale astumine valus ei oleks. Kindlasti peab jalanõudel olema kannarihm, kui tegu ei ole kinniste jalanõudega, sest lahtise kannaga jalanõudega on komistamise oht suurem. Kui ettekandja kukub näiteks lauda viidavate jookidega, saab ta ilmselt lisaks kukkumisest saadavatele vigastustele ka lisavigastusi katki läinud klaasist või talle peale loksunud kuumast kohvist.

Artikkel ilmus ajakirja Tööelu 2017. aasta teises numbris.

  • Autorid: Toimetas: RMP.ee,
  • Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant
  • Allikas: Tööelu
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Töösuhetest tulenevate dokumentide säilitamine 05.12.2017

    Töölepingu seaduse järgi säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.
    Loe edasi..

  • Tööandjapoolne hoiatus 28.11.2017

    Tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning tööandja on töötajat hoiatanud.
    Loe edasi..

  • Võrdse kohtlemise tagamine töösuhetes 13.11.2017

    Euroopa Liidu seadused keelavad diskrimineerimise töökohal. Töökohas diskrimineerimise vältimisel ja mitmekesisuse soodustamisel on võtmeroll tööandjatel, kellel on ka vastutus tagada, et nende töötajad saavad töötada diskrimineerimisvabas keskkonnas.
    Loe edasi..

  • Hea tervis kui konkurentsieelis 01.11.2017

    Kehva tervise tõttu läheb aastas kaotsi suur hulk väärtuslikku aega. Siia alla võib arvestada nii haiguse tõttu kaduma läinud töötunde kui ka varaseid pensionilejäämisi, töövõimetust ja kõrget suremust töö ...
    Loe edasi..

  • Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega? 26.10.2017

    Ehituslepingutes võib tihti kohata ühepoolse lõpetamise regulatsioonides nii lepingu ülesütlemise kui ka taganemise aluseid. Enamasti ei tea lepingute sõlmijad, et õiguslikus mõttes on töövõtulepingu ülesütlemine ja taganemine erineva sisu ja tähendusega.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
Lauakalender 2018
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas oskate juba praegu oma tuleva aasta tulusid prognoosida?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Arveldaja
  • timbeco
  • estanc
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250564  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
88  Koolitust
22727  Artiklit
51950  Registreerunud kasutajat
35910  Nädalakirja tellijat
33163  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017