“Kõige elementaarsem asi, mida kahjuks vaid vähesed teavad, on see, et miks on kaitsekindal pikk varrukaosa. See ei ole selleks, et kinnast küünarnukini üles tõmmata. See on selleks, et saaks kinda serva tagasi keerata ja tekiks kaitsev renn – et kui sa käe üles tõstad, siis puhastusvahend jääb sinna renni kinni, mitte ei jookse nahale. Nii paljud ei tea seda!” nendib puhastusvaldkonna ekspert Kurmet Vasser.

Kurmet Vasser on tänaseks pea 15 aastat koolitanud nii puhastusteenust pakkuvaid ettevõtteid kui ka koduperenaisi ja -peremehi, õpetades neile, millised on toimivad ja ohutud töövõtted ning -vahendid. Kõige olulisem on Vasseri hinnangul teadlikkuse tõstmine, vastasel juhul satuvad ohtu nii koristustööd tegeva inimese tervis kui ka koristatavad pinnad, sest kiire tulemuse saavutamiseks kasutatakse üha agressiivsemaid puhastusaineid.

“Tänapäeva koristajal on kaks unistust – üks on isekoristav töövahend, teine unistus sellest teles reklaamitud imelisest puhastusainest, mis puhastab kõike ja kiiresti. Sellist ainet ei ole seni veel keegi päriselus toimimas näinud. Me ei saa aga tootjaid süüdistada – nemad peavad õigustama tarbija ootusi ja toodavad üha kangemaid aineid,” sõnab Vasser.

Keemiliste ainetel võivad olla negatiivsed kõrvalmõjud

Keemiliste kodupuhastusainete, eriti kangete hapete kasutamisel võib aga teadmatusest ja hooletusest tingituna tekkida mitmeid kõrvalmõjusid kui ka tööõnnetusi. Tööinspektsiooni analüüsi kohaselt on tööõnnetuste arv ohtlike kemikaalidega kokkupuute tõttu kasvanud. Kui näiteks 2012. aastal juhtus 54 ohtlike kemikaalide põhjustatud tööõnnetust, siis 2015. aastal fikseeriti neid juba 236. Kõige sagedamini on kahjustada saanud just töötajate silmad ja näopiirkond. Ained, mille tõttu on vigastus aset leidnud, on väga erinevaid – alates lubjasegust, seebikivist ja loputusvahenditest kuni erinevate hapeteni. Seetõttu paneb ka Tööinspektsioon südamele, et kõigi vähegi keemiliste ohuteguritega tuleb ümber käia ettevaatlikult.

Kodukeemiatoodete, mis tihtipeale leiavad tee ka professionaalsete koristajate tööpaika, pakenditelt leiab Vasseri hinnangul väga vähe infot. “Tihtipeale on keeruline välja lugeda kasvõi seda, et kas tegemist on happe või alusega,” sõnab Vasser. Esimene asi, mida peaks etiketilt otsima ja ära tundma, on vahendi ohutegurite eest hoiatavad sümbolid.

Ma julgen väita, et  90%-l juhtudest, kui teen koristusobjekti koristusainete kapi lahti, siis keskeltläbi on seal üks neutraalne või nõrgalt aluseline aine ja kolm kuni kümme dubleerivat tugevat hapet. Ja kui seal töötab veel mitu koristajat, siis tavaliselt on igaühel veel ka oma lemmikaine, üldjuhul ikka kange,” vangutab Kurmet Vasser pead. Aga miks? Sest hape töötab ühtlasi ka kirgastaja ja valgendajana. “Kohe läigib! Siis tekib illusioon, et vaat kus on alles aine – esimene, mis tõeliselt töötab!” sõnab Vasser.

Puhastusaineid tuleks kasutada vajaduspõhiselt, mustusest ja pinnakattest lähtudes. Kui aine ei toimi nii nagu lubatud on põhjuseks enamasti ebasobiv aine valik või valed töövõtted.

See, et koristustöödega tegelevate inimeste nahk, eriti käte oma, on tihtipeale rikutud, on tingitud nii hooletusest kui teadmatusest. Mingid kaitsekindad on  olemas üldjuhul nii oma kodu korrastajal kui ka professionaalsel koristajal, aga neid tihtipeale ei kasutata, ennekõike seepärast, et ei olda harjutud. Sama lugu on Vasseri arvates ka kaitseprillidega – kvaliteedikontrolli ja koolitusi tehes märkab ta, et vahel harva on kaitseprillid koristusvahendite seas küll olemas, kuid praktikas ei ole ta kordagi näinud, et neid reaalselt ka kasutataks. “Inimesele peab ära selgitama, et miks ta peab end kaitsma, muidu ei muutu midagi,” paneb Vasser südamele.

Üks suur viga, mida puhastusaineid suurtes kogustes soetades tehakse, on see, et ained villitakse hiljem ümber mittesobivatesse pudelitesse, millel puudub selge nimetus, kasutusjuhend ja doseerimisõpetus.

Kurmet Vasseri soovitused nii igale koristamisega tegelevale inimesele

• Värv- ja lõhnained on kõige suuremad allergeenid, need tuleks võimalusel valikust välja jätta! Kõige parem lõhn on puhtuse lõhn.
• Väldi puhastusvahendi laialt pihustamist (udutamist), pihusta üksnes lapile, kuna pihustamisel aine lendub ja me ei tea, kuidas erinevad pinnad, aga ka meie enda organism võib sellele reageerida. Ohtlik on näiteks klaasipuhastusvahendite pidev pihustamine otse suurtele pindadele (klaasile, laudadele, peeglitele) – lendavad alkohoolsed ühendid võivad ärritada inimese limaskestasid ja tekitada põletikke. Tegelikult saaks sellesama töö ära teha vee ja puhta mikrokiust lapiga.
• Jälgi puhastusaine doseerimisjuhendit Täna on niivõrd tavaline, et puhastusaine üledoseerimisest on tekkinud omakorda mustus. Kui puhastatavat pinda liiga kange lahusega töödelda ja hiljem loputamata jätta, rikub see pikema aja jooksul pinda ning ühtlasi on omakorda mustuse koguja.
• Kasuta sobivast materjalist (nt nitriil) kaitsekindaid, mis kaitsevad nahka puhastusainete kahjuliku mõju eest. Kontrolli enne kasutamist, kas kindad on terved ja sinu kätele sobiva suurusega.
• Tugevalõhnaliste ja kergesti lenduvate puhastusainetega töötamisel kasuta sobivat respiraatorit.
• Kanna agressiivsete ainete kasutamisel kaitseprille. Näiteks kraani või trapi küürimisel harjaga võib väga kergesti aine silmadesse või nahale lennata ja tõsiseid tervisekahjustusi tekitada.
• Tugeva happelise (pH 0–2) puhastusaine kasutamisel tuleb pind hiljem aluselise (pH 9–10) ainega neutraliseerida. Kodustes tingimustes kasutada selleks kasvõi söögisoodat.