Renditööjõu kasutamine võimaldab hajutada äriühingul või kontsernil majandusriske ning hoida tööjõuga seotud probleemid parema kontrolli all. Tööjõurendi teenust pakkuv ettevõte tagab töötajate olemasolu puhkuste või haiguste ajal ning annab võimaluse kiiresti palgata lisatööjõudu juhul, kui see osutub vajalikuks, vähendab värbamis-, tööjõu- ja tootmiskulusid ning maandab riske ja kohustusi, mis kaasnevad inimeste töölevõtmisega.

Töötaja jaoks tähendab kolmepoolses renditöösuhtes osalemine eelkõige mõistmist, kes ja mille eest seaduse kohaselt vastutab ning kumma ettevõtja poole probleemide ilmnemisel pöörduda. Töötaja ei saa unustada, et tema tööandjaks kasutajaettevõttes töötamise ajal jääb rendiettevõte ehk selle ettevõtja kohustus on anda töötajale tööd ja maksta töötasu. Kasutajaettevõtjalt saab nõuda vaid töötamiseks sobivat keskkonda.

Mis on renditöö?

Renditöö puhul on tegu kolmepoolse töösuhtega. Kui klassikalises töösuhtes osaleb kaks poolt – töötaja ja tööandja –, siis renditöö puhul osaleb kolmanda osalisena kasutajaettevõtja.

Renditöösuhtes sõlmib tööandja ehk rendiagentuur renditöötajaga töölepingu, mille alusel saadetakse renditöötaja tegema ajutiselt tööd kolmanda isiku ehk kasutajaettevõtja juurde viimase juhtimisel ja järelevalve all.

Rendiagentuur ja kasutajaettevõtja sõlmivad omavahel võlaõigusliku kokkulepe, mis nendevahelist koostööd reguleerib.

Näide. Töötaja leidis internetist personalivahenduse ja tööjõurendiga tegeleva ettevõtte X tööpakkumise, milles otsiti kogemustega juhiabi. Omades varasemast ajast 15aastast töökogemust büroojuhi ja sekretäri-referendina, läbis ta edukalt kõik katsed ning osutus valituks. Äriühing X on rendiettevõtja, kes pakub ettevõtetele tööjõurendi teenust. Rendiettevõte X sõlmiski töötajaga töölepingu, mille kohaselt asus töötaja renditööle kasutajaettevõttes Y kuni senise juhiabi tööle naasmiseni lapsehoolduspuhkuselt. Pärast 1,5aastast töösuhet pakkus rendiettevõte X töötajale võimalust sõlmida määramata tähtajaga tööleping ning töötaja käib nüüd ettevõtetes asendamas büroojuhte, sekretäre ja juhiabisid olenevalt rendiettevõtja lepingupartnerite vajadusest.

Renditööga seotud erisused

Töölepingu seadus (edaspidi TLS) kohustab tööandjat teavitama töötajat töölepingu olulistest tingimustest. Tööandja peab töötajat teavitama TLSi § 5 lõikes 1 nimetatud andmetest, sh tööülesannetest ja -tasust, kuid lisaks töötajaga kirjalikult kokku leppima TLSi §-s 6 nimetatud töötingimuste erijuhtudes. Üheks erijuhuks loetakse ka renditööd.

TLSi § 6 lg 5 kohaselt peab tööandja töötajale teatama, et tööülesandeid täidetakse renditööna kasutajaettevõttes, kui pooled on enne kokku leppinud, et töötaja allub ajutiselt kolmanda isiku (kasutajaettevõtja) juhtimisele ja kontrollile (renditöö).

Kui töösuhe on üldjuhul tähtajatu, siis renditöösuhte korral võimaldab seadus ka tähtajalise töölepingu sõlmimist, kui seda õigustab töö ajutine iseloom kasutajaettevõttes (TLS § 9 lg 1). Siiski peab tähtajalise lepingu sõlmimine olema põhjendatud ja kokku lepitud töölepingus, sest seegi on tingimus, mis eeldab TLSi § 6 lg 2 kohaselt erikokkulepet.

TLS § 10 näeb ette piirangud tähtajaliste töölepingute järjestikuseks sõlmimiseks ja pikendamiseks, kuid siingi on tehtud renditöösuhtele erand. Viidatud paragrahvi teise lõike alusel kohaldatakse tähtajalise töölepingu järjestikuse sõlmimise või pikendamise piirangut iga kasutajaettevõtja kohta eraldi.

Näide. Töötaja on kümneaastase töökogemusega keevitaja, kes valdab paljusid keevitusvõtteid. Rendiettevõte A on sõlminud tähtajalise teenuselepingu kasutajaettevõttega B konkreetse tellimuse täitmise ajaks ning ühe tähtajatu teenuselepingu kasutajaettevõttega C. Töömahu ajutise suurenemise tõttu sõlmiti töötajaga tähtajaline renditööleping kuni lepingu lõppemiseni kasutajaettevõttega B. Tegelikult töötas aga renditöötaja kahes kohas, nii kasutajaettevõttes B kui ka C. Rendiettevõtja lõpetas töölepingu tähtaja saabumise tõttu päeval, kui lõppes kasutajaettevõttega B sõlmitud leping. Töötaja vaidlustas lepingu lõppemise, väites, et töö kasutajaettevõttes C ju ei lõppenud. Töövaidlusorgan luges rendiettevõtte A ja renditöötaja vahel sõlmitud töölepingu algusest peale sõlmituks tähtajatult.

Kelle korraldusi täidab renditöötaja?

Praktikas on välja kujunenud, et kasutajaettevõtja juures annab töökorraldusi kasutajaettevõtja esindaja, kuid teatud juhtudel on tööd võimalik korraldada ka nii, et ülesandeid annab ja nende täimist kontrollib siiski rendiettevõte ehk töötaja tegelik tööandja.

Kui kasutajaettevõtja ja tegeliku tööandja korralduste vahel tekib vastuolu, peab renditöötaja lähtuma oma tööandja ehk rendiettevõtte korraldustest (TLS § 17 lg 5), ent kui töötajal tekib ohtlik olukord töökeskkonnas, peab ta järgima igal juhul kasutajaettevõtja korraldusi. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tagab töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise kasutajaettevõtja juures renditöötaja poolt kasutajaettevõtja.

Näide. Renditöötajale annab töökorraldusi tavaliselt tema tööandja esindaja projektijuht, kes käib tööülesandeid edastamas kõigis kasutajaettevõtetes, kuhu renditöötajaid parasjagu saadetakse. Töötaja alustas uut tööd kasutajaettevõttes A, kus tuli talle aga tööülesandeid andma tootmisjuht. Renditöötaja keeldus tootmisjuhi korralduste täitmisest, sest need erinesid rendiettevõtte projektijuhi omadest märgatavalt. Tootmisjuht hoiatas töötajat, et kui ta jätkuvalt keeldub ülesannete täitmisest, öeldakse tema tööleping üles, kuid renditöötaja teadis, et kasutajaettevõte seda teha ei saa. Kui rendiettevõtte projektijuht kohale jõudis, selgus, et kasutajaettevõtte tootmisjuht ei olnud teadlik, milliste tööülesannete täitmiseks renditööjõud telliti, ja sellest oligi segadus tekkinud. Tootmisjuht vabandas renditöötaja ees.

Tööandja ja kasutajaettevõtja kohustused

TLS § 28 sätestab tööandja kohustused suhetes töötajaga. Eraldi kohustused on seotud renditööga.

Kasutajaettevõtja on TLSi § 28 lg 2 punkti 91 kohaselt kohustatud teavitama renditöötajat tema teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus töötamiseks on võimalik sõlmida tähtajatu tööleping. Kui kasutajaettevõtja töötajat teavitanud ei ole, peab selle kohustuse täitma tööandja ehk rendiettevõtja, mis aga eeldab, et rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahetavad omavahel pidevalt infot vabadest töökohtadest. Soovitatav on selline infovahetuse kord kokku leppida juba rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitavas teenuse osutamise lepingus.

Lepingud renditöö tegemiseks

Rendiettevõtja ja töötaja vahel sõlmitakse tööleping, kus tuleb järgida töölepingu seadusega ette nähtud kohustusi.

Rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitakse aga võlaõiguslik teenuse osutamise leping. Sellele seadus otsest vormi ette ei näe ja selle sisu on poolte endi määrata. Siiski on tingimusi, milles kokkuleppimine on rendisuhte loomiseks ning kõigi poolte õiguste ja kohustuste tagamiseks möödapääsmatu.

Rendiettevõtja ja kasutajaettevõtja vahel on soovitatav kokku leppida järgmistes tingimustes:

• renditöötajate kvalifikatsioon ja tehtavad tööd,
• tööandja kohustused töötaja ja kasutajaettevõtja ees, näiteks:
  • kohustus maksta töötasu,
  • kohustus arvestada makse ja makseid ning neid tasuda,
  • kohustus võimaldada puhkust,
  • kohustus tagada väljaõpe,
  • kohustus soetada tööriided ja isikukaitsevahendid ning kanda nende kulu,
• kasutajaettevõtja kohustused, näiteks:
  • kohustus määrata, kas töötaja tööjõudu võib anda kolmandate isikute kasutusse,
  • kohustus korraldada enne töötaja tööle lubamist tööohutus- ja töötervishoiualane juhendamine,
  • kohustus tagada töötajale ohutud ja tervislikud töötingimused ning anda tema kasutusse õigusaktides, nõutud või tööks vajalikud isikukaitsevahendid tasuta.

Katkend Tööinspektsiooni brošüürist “Renditöö”. Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.

---

Lugeja küsimus: Kes on kohustatud töötamise registreerima töötamise registris?

Küsimust kommenteerib Kindsigo Konsultatsioonid OÜ juhataja ja maksukonsultant Aule Kindsigo:

Töötamise registris registreerib renditöötaja töö tegemise see isik, kes sõlmib töötajaga töölepingu, s.t rendiettevõte, mitte kasutajaettevõtja.

Renditöötaja registreeritakse rendiettevõtte poolt tavakorras, mingeid erisusi registreerimisel ei ole.