Mille suhtes peab noor töötaja olema eriti tähelepanelik?
- Libisemine ja komistamine – see on tööõnnetuste tavalisim põhjus, sest sageli võib ohtlikes kohtades täheldada tunglemist, töökohad on segamini, põrand ei ole puhas ega korras ning sellel võib olla juhtmeid.
- Masinad ja seadmed – paljuõnnetusi juhtub seetõttu, et seadmed jäetakse korrektselt hooldamata, ei kasutata kaitseseadiseid, väljaõpe on puudulik, elektriseadiste rikked tekitavad põletusi, tulekahjusid või surma, seadmeid üritatakse parandada ilma neid seiskamata ja elektritoidet katkestamata. Ohtlikke seadmeid leidub peale tehaste ka näiteks restoraniköögis.
- Raskuste tõstmine – esemete tõstmisel tekib õnnetusi siis, kui need on liiga rasked või ebapüsivad, tõstmisel on kehaasend vale või kui vajalikud tõste- ja teisaldusvahendid puuduvad.
- Korduv kiire töö, eelkõige ebamugavas asendis ja ebapiisavate puhkepausidega – sellisel töötamisel tekivad valud ning kahjustuvad lihased ja liigesed. Selliseid tervisehäireid võib tekitada näiteks töötamine tehase koosteliinil, poekassas või arvutiga.
- Müra – liiga vali müra võib kahjustada kuulmist. Kuulmine halveneb nii aeglaselt, et seda võib olla raske märgata. Kuulmise halvenemine on pöördumatu. Muud füüsikalised ohud on vibratsioon ja kiirgus.
- Kemikaalide kasutamine – nende hulka kuuluvad ka tavalised puhastusvedelikud, värvid, juuksehooldusvahendid ja tolm. Töökoha kemikaalid võivad tekitada ägeda allergilise lööbe, püsiva astmavõi vähktõve või kahjustada sigivust või loodet. Kemikaalidvõivad kahjustada maksa, närvisüsteemi ja verd.
- Stress – selle põhjuseks võib olla halb töökorraldus, üle jõu käiv töökoormus, ebaselged kohustused ja rusuv tööatmosfäär. Stressi võib tekitada ka kiusav ülemus või töökaaslased.
- Vägivald – peale füüsilise rünnaku on vägivald ka näiteks sõimamine. Vägivalla talumine ei kuulu töökohustuste hulka.
- Töökeskkond – alates ebamugavalt soojast või külmast töötamiskohast kuni temperatuuri äärmusteni. Samuti kuulub siia näiteks ebapiisav valgustus.
Selleks, et ennast kaitsta, tuleb teada oma õigusi.
Töötajal on õigus:
- teada, millised ohud töökohas esinevad, mida tuleb teha, et ennast kaitsta, ning mida õnnetuse korral või hädaolukorras ette võtta;
- saada ohutust puudutavat tööspetsiifilist tasuta teavet, juhiseid ja koolitust;
- saada tasuta vajalikke kaitsevahendeid;
- osaleda ohutu töökeskkonna loomisel, esitades küsimusi, teatades ohtlikest tegevustest ja tingimustest ning arutades tööandjaga või juhendajaga ohutuse küsimusi.
Viimase võimalusena on töötajal õigus ohtlikust tööst keelduda.
Töötaja ei pea tegema midagi ohtlikku lihtsalt sellepärast, et ülemus käsib või et kõik teised töötajad teevad seda. Kindlasti ei sõltu kõik tööandjast. Seetõttu tuleb käituda ka ise vastutustundlikult.
Allikas:
Tööelu
