Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper leiab, et tööandjad peavad tulema vastu töötaja soovile muuta mõneks ajaks tööaega või töökorraldust seoses perekondlike kohustustega, kui ametikoht seda võimaldab.
"Inimese rollid pereelus ja tööl peavad olema ühitatavad, nii et keegi ei peaks valima töö ja pereelu vahel. See on oluline Eesti seadustega kaitstud väärtus. Selle väärtuse ellurakendamisel on võtmeroll tööandjatel, kelle võimuses on töötajate töötingimuste ja -korralduse kujundamine," märgib võrdõigusvolinik.
Lapsehoolduspuhkuselt naasval vanemal võib olla oluline töötada kindlal perioodil osalise tööajaga näiteks seepärast, et tal pole lasteaiakohta või täisajaga lapsehoiuvõimalust.
"Tööandjad saavad töö ja pereelu võimaldamise eesmärgil lubada lapsevanemale paindlikku tööaega või võimalust kodus töötada. Tööandja peab hindama nii enda kui ka töötaja võimalusi ja vajadusi töökorralduse muutmiseks. Kui ametikoht lubab töö ja pereelu hõlbustavaid abinõusid tarvitusele võtta, siis tuleb seda ka teha," sõnab Sepper.
Kui tööandja ei arvesta lapsevanema vajadusi töö ja pereelu ühitamisel ning keeldub nii tööaja kui ka töökorralduslikest muudatustest, läheb tööandja vastuollu soolise võrdõiguslikkuse seadusest tuleneva kohustusega edendada sugude võrdsust, märgib võrdõigusvolinik arvamuses.
Teatud juhtudel võib tööandja keeldumine anda põhjust kahtlustada, et tööandja diskrimineerib töötajat lapsevanemaks olemise või perekondlike kohustuste täitmise tõttu.
Võrdõigusvoliniku arvamuse aluseks on kodaniku pöördumine ning see annab hinnangu konkreetsele olukorrale, kus tööandja ei lubanud lapsehoolduspuhkuselt naasval töötajal asuda teatud ajaks tööle osaajaga, ehkki tema puhkuse ajaks värvatud asendaja töötas osalise tööajaga. Tööandja selgitas oma käitumist sellega, et töötaja töölepingus oli kokku lepitud töötamine täistööajaga.
Võrdõigusvoliniku arvamus annab tõlgenduse soolise võrdõiguslikkuse seaduse §-s 11 sätestatud põhimõttele, et tööandjad peavad naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades kujundama töötingimused sobivaks nii naistele kui ka meestele ning tõhustama töö ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadustega.
"Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lõige 1 punkti 3 eesmärk on, et kõik töötajad, olenemata soost, saaksid reaalselt sobitada kokku oma tööd ja eraelu. Seega on normil oluline tähendus kõigi nende töötajate jaoks, kes hooldavad lähedasi, eriti suur tähtsus on sel väikelaste vanemate ja puuetega inimeste pereliikmete jaoks," toonitas Sepper.
Loe võrdõigusvoliniku arvamust täismahus
