Tööinspektsioon karmistab kontrolli noorte töötingimuste üle

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Juristid on aastaid vaielnud küsimuse üle, kuhu ulatuvad Tööinspektsiooni järelevalve ulatuse piirid: kas need jäävad vaid töölepinguliste suhete raamidesse või võivad siiski teatud juhtudel nendest piiridest väljuda ja tööinspektor võib võtta õiguse järelevalve menetluse käigus leping sisuliselt ümber hinnata?

Töösuhe on oma olemuselt eraõiguslik suhe, millesse riik peab sekkuma vaid nii palju kui vaja ning samas nii vähe kui võimalik. Sellest põhimõttest lähtudes võib iga täiskasvanu vaidlustada näiteks temaga sõlmitud käsundi- või töövõtulepingu olemuse ning taotleda selle tunnistamist töölepinguks. Keerulisem on aga olukord alaealistega. Euroopa Sotsiaalharta seitsmenda artikliga on Eesti riik võtnud endale muuhulgas kohustuse kehtestada vanuse alammääraks töösuhte alustamisel 15 aastat, tehes erandi lastele, kes teevad kerget tööd, mis ei kahjusta nende tervist, moraali ega hariduse omandamist. Samad kohustused on konkretiseeritud 22.06.1994 vastu võetud Euroopa Nõukogu direktiivis 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl. Selle kohaselt tuleb lapsi ja noorukeid käsitleda omaette riskirühmana ning võtta kasutusele meetmed nende ohutuse ja tervise kaitseks. Liikmesriigid peavad tagama, et kooliskäivate noorukite tööaeg ei kahjusta nende võimet saada kasu õppetööst.

Eesti riik on laste ja noorte töötamisega seotud kohustused reguleerinud peamiselt töölepingu seaduses ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses. Töölepingu seaduse alusel on Vabariigi Valituse määrustega kehtestatud töökeskkonna ohutegurite ja tööde loetelu, mille puhul alaealiste töötamine on keelatud, ning alaealistele lubatud kergete tööde loetelu.

Töölepingu sõlmimiseks peab alla 18aastasel noorel olema lapsevanema või muu seadusliku esindaja nõusolek. Alla 15aastase lapse tööle lubamiseks on lisaks vajalik tööinspektori nõusolek. Kuivõrd alaealine on piiratud teovõimega isik, kes vaevalt oskab endale teadvustada võlaõigusliku lepingu alusel töötamisega kaasnevaid riske (ka seaduslik esindaja ei pruugi nõusoleku andmisel neid aduda) ja võib seeläbi sattuda palju suurema tõenäosusega tööalase ekspluateerimise ohvriks (8–12tunnised tööpäevad, töötasu tunduvalt väiksem kui alammäär jne), tuleb alaealise töötamise tingimustele pöörata palju suuremat tähelepanu.

Saamaks selgust, kas tööinspektor võib näiteks alaealisega sõlmitud käsunduslepingu järelevalvemenetluse käigus ümber kvalifitseerida töölepinguks, pöördus Tööinspektsioon eelmisel aastal õiguskantsleri poole. Õiguskantsleri kantselei vastuse kohaselt leiab õiguskantsler, et töösuhte tuvastamine peaks toimuma sisulise kriteeriumi järgi ehk lähtuda tuleks töösuhte olemusest, mitte formaalselt lepingu pealkirjast. Seejuures töölepingu seaduse § 1 lõike 2 järgi tuleb eeldada, et tegu on töölepinguga, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Õiguskantsler leidis, et ka Tööinspektsioonil tuleks töösuhte tuvastamisel hinnata olukorda sisuliselt, mitte lähtuda formaalselt üksnes lepingu pealkirjast. Formaalse tõlgenduse korral oleks töötaja kaitseks kehtestatud nõuete järgimisest lihtne kõrvale hoida – piisaks üksnes töölepingule eksitava pealkirja panemisest, näiteks töövõtulepinguks nimetamisest, ning järelevalve oleks välistatud. Selline tõlgendus ei oleks kooskõlas seadusandja eesmärgiga Tööinspektsioonile järelevalvepädevuse ja -volituste andmisel.

Õiguskantsler juhtis veel tähelepanu Riigikohtu otsusele, kus kohus nõustus Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et valimiskomisjoni pädevuses on anda hinnang volikogu liikme ja ametiasutuse vahel sõlmitud lepingule. Küsimuse all oli valimiskomisjoni õigus tõlgendada volikogu liikmega sõlmitud lepingut ja vajadusel käsundusleping töölepinguks ümber kvalifitseerida (3-4-1-15-14). See lahend toetab õiguskantsleri seisukohta, et Tööinspektsioonil on õigus ja kohustus alaealisega sõlmitud lepinguid sisuliselt hinnata ning need vajadusel ümber kvalifitseerida (juhul kui lepingu pealkiri ei peegelda töösuhte tegelikku sisu).

Lähtudes õiguskantsleri hinnangust, alustas Tööinspektsioon juba eelmisel aastal järelevalve käigus alaealistega sõlmitud lepingute sisulist hindamist ning jätkab sama praktikat ka sel aastal, sekkudes alaealisele sobimatute töötingimuste avastamisel nii järelevalve kui ka väärteomenetlusega. Pikema vaatluse all olevad ettevõtted saavad enne vastavasisulise märgukirja, mis annab neile võimaluse käituda edaspidi seaduskuulekalt ning noorte töötamise eripära arvestavalt.
Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.

Allikas:  Tööinspektsioon

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll