Tööjõuvajaduse baromeeter on kvalitatiivne meetod prognoosimaks lühiajalist tööjõuvajadust ametialade lõikes.
Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kaasates võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.
Tööjõuvajaduse prognoosis vaadeldakse kahte näitajat. Esiteks hinnatakse tööandjate nõudluse muutumist tööjõu järele järgmise 12 kuu jooksul: hinnatakse, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele. Kas see suureneb, väheneb või jääb samaks? Teiseks hinnatakse tööjõu pakkumise ja nõudluse vahelist tasakaalu järgmise 12 kuu pärast: hinnatakse, milliseks kujuneb suhe tööturul olemasoleva tööjõu ja tööandjate vajaduse vahel ametialade lõikes. Millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või tasakaal?
Hindamisel vaatleme tööturu üleüldiseid suundumusi ehk baromeeter ei arvesta hooajalisust ning lähtume tööandja vaatest.
Metoodika
Tööjõuvajaduse hindamisel kasutame ILO (Rahvusvaheline Töörganisatsioon) ametite klassifikaatorit ISCO1 (International Standard Classification of Occupations). Hindame ametialasid, mis vastavad klassifikaatori neljandale tasemele. Sama klassifikaatorit ning sama detailsuse astet kasutavad ka teised tööjõuvajaduse baromeetrit rakendavad riigid2.
Hinnatud ei ole kõiki ISCO neljanda taseme ametialasid, vaid igas maakonnas olulisemaid. Esmajärjekorras hindame neid ametialasid, mis registreeritud töötute ja töötukassa vahendatud tööpakkumiste statistika põhjal maakonnas kõige sagedamini esinevad ning mille suundumustega hindajad kursis on. Kuivõrd vaatleme vaid registreeritud töötuid ja töötukassa vahendatavaid tööpakkumisi, võib juhtuda, et mõni maakonnas oluline ametiala jääb vaikimisi hinnatavast nimekirjast välja. Seetõttu hindame täiendavalt ka neid ametialasid, mida hindajad ise oma piirkonnas on oluliseks pidanud.
Hindamisel on vaadeldud tööturul üleüldiseid suundumusi, mitte sesoonsust. Hindamised tehakse aprillis ja oktoobris, kus hooajaliste tööde osas näeb aastast aastasse sarnast tööjõuvajaduse muutumist. Hindamisel ei vaadelda tööturu hooajalisi muutusi, vaid keskendutakse üleüldistele arengutele tööturul. Näiteks ehitussektori ametialade puhul on oluline, kuidas ehitusturu aktiivsus konkreetses piirkonnas areneb ning vajadus tööjõu järele seeläbi muutub. Teisest küljes on toodud näite puhul tähtis ka vastavate oskustega tööjõu olemasolu piirkonnas ja selle muutumine näiteks välistegurite mõjul (naaberriikide ehitusturu aktiivsus jne).
Kaardirakendusel näidatakse iga hinnatud ametiala juures taustainfona ka registreeritud töötute ja töötukassa vahendatud töökohtade arvu eelnenud aastal3, mis ei pruugi olla kooskõlas tulevikuprognoosiga. Need andmed kajastavad minevikuinfot, millest prognoositav olukord tulevikus võib oluliselt erineda. Kuivõrd kõik töötud ja tööpakkumised ei jõua töötukassani, tuleks ka mineviku kohta üksnes statistika põhjal järelduste tegemisel olla ettevaatlik.
Hindamisel lähtume tööandja vaatest. Mõne ametiala osas võivad tööandja ja tööotsija vaatepunktid tööturu olukorra kohta erineda. Näiteks kui sobiva kvalifikatsiooniga vaba tööjõudu (tööotsijaid) on piisavalt, kuid tööotsijad ei ole nõus madala palga tõttu sellesse sektorisse tööle minema. Sel juhul paistab ühest küljest tööjõudu justkui üle olevat, teisalt aga on sektoris täitmata töökohad ning tööandja seisukohast on seega tegemist tööjõupuudusega. Selleks, et hindamine toimuks ühtsetel alustel, lähtumegi kokkuleppeliselt tööandja vaatest.
1Ametite klassifikaatori ISCO kirjeldusega saab tutvuda eesti keeles Statistikaameti veebilehel SIIN ning inglise keeles Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni veebilehel SIIN.
2Soome baromeetri ingliskeelne veebileht SIIN; Poola baromeetri ingliskeelne veebileht SIIN.
3Statistikanäitajate osas on andmed toodud oktoobrikuise hindamise korral hindamise aastale eelnenud aasta 1.oktoobrist kuni hindamise aasta 30.septembrini ning aprillikuise hindamise korral hindamise aastale eelnenud aasta 1.aprillist kuni hindamise aasta 31.märtsini. Näiteks 2016. aasta oktoobri hindamise tulemuste juures on taustainfona esitatud registreeritud töötute ja töötukassa vahendatud töökohtade andmed perioodil 01.10.2015–30.09.2016. Juhul kui isik oli selle perioodi jooksul mitu korda arvel, siis on kajastatud viimast töökogemust.
