Tööleping lisab kindlustunde

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Püsivalt töösuhtes olles on kõige targem sõlmida kirjalik tööleping, sest vaid see annab teistest võlaõiguslepingutest suuremad õigused, parema kaitse ja suuremad sotsiaalsed tagatised.

Lepingust peab nähtuma poolte tegelik tahe – see, milles läbirääkimisi pidades kokkuleppele jõuti. Üksnes kirjaliku lepingu pealkiri ei näita, mis liiki lepinguga tegemist on. Kuidas saada siis aru, et tegemist on töölepinguga?

Lepingueelsed läbirääkimised

Enne töölepingu sõlmimist peaksid pooled pidama läbirääkimisi ja arutama töötingimusi. Mõistlik on fikseerida läbirääkimised kirjalikult (näiteks esitada lepingu projekt ja muudatusettepanekud e-kirja teel), et vältida võimalikke vaidlusi kokkulepete sisu osas.

Läbirääkimiste käigus esitab tööandja töölesoovijale tema jaoks olulised tingimused, milles ta soovib töölepingus kokku leppida. Reeglina on nendeks:

  • tööle asumise aeg;
  • töö tegemise koht;
  • tööaeg;
  • töötasu suurus ja palgapäev;
  • muud hüved (nagu näiteks ametiauto, mobiiltelefon, sportimissoodustused jms);
  • tööülesanded jne.

Töölepingu sõlmimisele eelnevatel läbirääkimistel tasub tähelepanu pöörata ka teistele teemadele nagu näiteks:

  • katseaja pikkus,
  • lepingu kestvus (tähtajalise lepingu puhul peab lõpetamine olema põhjendatud);
  • konkurentsikeeld;
  • varaline vastutus;
  • puhkuse pikkus ja võimalus puhkuse kasutamiseks (kas asutuses on kehtestatud kollektiivpuhkus või saab puhkuse aega ise valida);
  • töö ja pereelu ühitamise võimalus (tasulised vabad päevad, paindlik tööaeg, lastehoid jne);
  • võimalus teha kaugtööd.

Lepingueelsetel läbirääkimistel peavad pooled arvestama üksteise huvide ja õigustega ning esitama vaid tõeseid andmeid. Kui töölesoovija või tööandja saab lepingueelsetel läbirääkimistel teada asjaoludest, mis ei kuulu avaldamisele, ei tohi neid teistele isikutele avaldada ega neid pahauskselt enda huvides ära kasutada. Näiteks töötaja tervislik seisund või tööandja ärisaladus.

Töölesoovijal on õigus tutvuda töölepingu projektiga ning teha sinna omapoolseid ettepanekuid.

Enne tööle asumist on tööandja kohustus teavitada töötajat töökorralduse reeglitest. Kui tööandja juures on sõlmitud kollektiivleping, peab töötajat sellest teavitama ja andma võimaluse selle sisuga tutvuda.

Enne töölepingu allkirjastamist tuleb läbi lugeda töölepingu tekst tervikuna ning veenduda, et kõik olulised kokkulepitud tingimused on selgelt ja arusaadavalt kirjas. Tööleping on sõlmitud, kui mõlemad pooled on jõudnud kokkuleppele kõikides tingimustes ja need allkirjastanud.

Töölepinguga on tegemist juhul, kui

  • tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi;
  • tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu;
  • töötajal tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks;
  • tööd tehakse üldjuhul isiklikult;
  • töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid;
  • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses: töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms.

Tööleping ja selle tunnused

Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja on kohustatud töötajale töö eest tasu maksma.

Kui üldjuhul tehakse tööd töölepingu alusel, siis võib töötegemine põhineda ka muudel võlaõiguslikel lepingutel, näiteks käsunduslepingul, töövõtulepingul jm. Tööleping on oma olemuselt võlaõiguslik leping, mis kuulub teenuse osutamise lepingute hulka, kuid on samas eristatav teistest võlaõiguslikest lepingutest.

Töölepingu puhul on oluline eristada seda teistest teenuse osutamise lepingutest kuna töölepingu alusel töötavale isikule on seadusega tagatud suuremad õigused ja parem kaitse kui muude lepingute alusel töötavatele isikutele. Selleks, et välja selgida, kas konkreetsel juhul on tegemist töölepinguga või mitte, tuleb vaadelda lepingu iseloomulikke tunnuseid.

Alljärgnevalt on toodud töölepingule iseloomulikud jooned, mis eristavad seda ülejäänud lepingutest:

  • töötaja allub tööd tehes tööandja juhtimisele ja kontrollile, st tööandja määrab töö tegemise koha, aja ja viisi;
  • tööandja maksab töötajale töö eest perioodilist tasu;
  • tööandja ja töötaja seovad end töölepinguga ning tekib ootus töö olemasoluks pikemaks ajaks;
  • tööd tehakse üldjuhul isiklikult;
  • töö tegemiseks kasutab töötaja tööandja töövahendeid, materjale ja seadmeid;
  • töötaja osaleb tööandja ettevõtte tegevuses (töötamine tööandja ruumides, töökorralduslike reeglite järgimine, ühisüritused kolleegidega jms);
  • tööandja kohustub tagama töötajale seaduses ette nähtud hüved (näiteks puhkus, puhkeaeg, töötasu vähemalt töötasu alammäära ulatuses);
  • töötaja jaoks on ettevõtlusrisk maandatud näiteks suhte lõppemisest ette teatamise tähtajaga ja mõnel juhul ka suhte lõppemisega kaasneva hüvitisega;
  • lepingust tulenevad kohustused, mis piiravad või kohustavad lepingu ühte poolt ka väljaspool töösuhet (näiteks konkurentsipiirang, saladuse hoidmise kohustus).

Olukorras, kus töölepingu eristamine teistest teenuse osutamise lepingutest võib osutuda keeruliseks, tuleb appi töölepingu seadus. Töölepingu seaduse alusel loetakse leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab, et vaidluse korral tuleb tööandjal tõendada, et tegu on muu võlaõigusliku lepinguga, mitte töölepinguga. Näiteks on tegemist töölepinguga juhul, kui töötajaga sõlmitakse leping pealkirjaga “Töövõtuleping”, kuid lepingu sisu vastab töösuhtele iseloomulikele tunnustele.

Töötasu

Töölepingu puhul on töötajal igakuine kindel palgapäev. Tööandja peab tagama töötajale nii töö kui töövahendid. Kui töötajal ei ole tööd temast mitteolenevatel põhjustel, peab tööandja maksma talle siiski keskmist töötasu. Lisaks on töötajal õigus saada hüvitisi ületunnitöö, öötöö ja riigipühadel töötatud aja eest.

Töötasu maksmine

Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel, näiteks iganädalaselt. Palgapäev peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud ja sisalduma töölepingus.

Töötasu tuleb välja maksta rahas ja netosummana. Kokkulepitud töötasust arvestab tööandja maha maksud ja maksed. Viidatud maksud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Seadus eeldab, et töötasu makstakse töötaja määratud pangakontole, kuid pooled võivad kokku leppida ka töötasu sularahas maksmises. Juhul kui töötaja soovib saada töötasu sularahas, on soovitav määrata ka koht, kus ta saab sularaha kätte.

Töötaja nõudmisel peab tööandja esitama teatise, mis sisaldab andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, tuleb töötasu maksta sellele päevale eelneval tööpäeval. Näiteks kui palgapäev satub pühapäevale, tuleb töötasu välja maksta reedel.

Ületunnitöö

Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööaja. Ületunnitöö on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Näiteks kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud osalises tööajas neli tundi päevas, siis on töötamine viiendal tunnil ületunnitöö ja tuleb vastavalt hüvitada. Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus.

Ületunnitöö tegemises peavad pooled kokku leppima. Kuna ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokku leppida. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja töölepingu sõlmimisel leppida kokku, et töötaja teeb ületunnitööd vastavalt vajadusele, sest ületunnitöö puhul on alati tegemist eriolukorraga.

Ületunnitööd ei tohi teha:

  • alaealine, kuna see võib olla kahjulik tema tervisele ja arengule;
  • töötaja, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud;
  • rase ja töötaja, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, välja arvatud juhul, kui töötaja tervisele puudub igasugune oht ja töötaja on ise ületunnitöö tegemisega nõus.

Öötöö

Öötöötaja on töötaja, kes töötab ööajal:

  • vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või
  • vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.

Seega on öötöötaja iga töötaja, kes tavaliselt töötab ööajal vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või teatava osa oma iga-aastasest tööajast. Öötöötaja töötab regulaarselt oma tavalise töö käigus öösel.

Tööaja lühendamine enne rahvuspüha ja riigipühi

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev on lühendatud kolme tunni võrra. Tööandja peab lühendama nimetatud rahvuspühale või riigipühadele vahetult eelnevat tööpäeva. Pühale eelnev tööpäev on päev, mis on enne püha. Näiteks kui töövahetus lõpeb reedel ja riigipüha on esmaspäeval, siis tööandja ei ole kohustatud reedest päeva kolme tunni võrra lühendama.

Kui töö iseloomust tulenevalt on tööandjal siiski vaja, et töötaja töötaks tavapärase arvu tunde, on seda võimalik teha poolte kokkuleppel. Sellisel juhul tuleks viidatud kolme tundi vaadelda ületunnitööna ja tasustada vastavalt kas vaba aja andmise või rahalise hüvitusega.

Puhkused

Töötajal on õigus tasulisele põhipuhkusele ja ka teistele tasulistele puhkustele:

  • rasedus- ja sünnituspuhkusele;
  • lapsehoolduspuhkusele;
  • isapuhkusele;
  • õppepuhkusele;
  • lapsendaja puhkus;
  • tasustamata lapsepuhkus;
  • lapsepuhkus ning puudega lapse vanema igakuine lisapuhkepäev.

Ohutus ja tervis

Töölepingu korral vastutab tööandja töökeskkonna ohutuse eest, peab andma vajadusel töötajale isikukaitsevahendid ning töötajal on võimalik käia tööandja kulul regulaarselt tervisekontrollis. Töölepinguga töötaja on eelisolukorras ka siis, kui ta jääb haigeks – tal on õigus keelduda haiguse ajal töötamast ning ta ei pea seda tööaega hiljem järele tegema ning tal on õigus saada tööandjalt töövõimetushüvitist ehk haigusraha.

Isikukaitsevahendid

Isikukaitsevahend on inimese seljas, peas, jalas või käes kantav või hoitav vahend, mis kaitseb tema elu ja tervist ohustava teguri eest.

Levinud on mõtteviis, et isikukaitsevahendite kasutamine takistab ja aeglustab töötamist. Mõnikord võib tööprotsess nii lühike olla, et isikukaitsevahendi järele mineku ajaga jõuaks töö juba korduvalt ära teha. Tundub, et see väike kokkupuuteaeg müra või vibratsiooniga ei tee midagi halba, sest see on ju nii lühike.

Sageli kardetakse erineda teistest töötajatest, sest kui teised ei kanna isikukaitsevahendeid, siis mille poolest mina nõrgem olen. Tihti jääb puudu nõudlikkusest ja julgusest küsida töö tegemiseks vajalikke vahendeid. Küll aga oleme julged veendumuses, et midagi halba ei saa juhtuda. “Kiiremini, kõrgemale, kaugemale!” – isikukaitsevahend pigem takistab meid sel teel ja on tüütuks kohustuseks.

Tööinspektsiooni statistika kohaselt toimub ligi 10% rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest isikukaitsevahendite puudumise või mittekasutamise tõttu. Töötajale teadmata võib pikema aja vältel põhjustada haigestumise näiteks ohtliku kemikaali sissehingamine  või mürakeskkonnas viibimine. Töötajal on õigus isikukaitsevahendeid tööandjalt nõuda kui ta leiab, et ohuteguri mõju ei ole piisavalt vähendatud!

Alad, kus tuleb kanda isikukaitsevahendit, on töökohal märgistatud ohutusmärkidega. Töötaja on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile, tööandja antud juhistele ning hoidma seda töökorras. Kui töötajale väljastatud isikukaitsevahend ei vasta täielikult kaitsevajadusele, põhjustab kandjale liigset koormust või ei sobi kasutada tööoludes, tuleb sellest koheselt tööandjale või oma otsesele juhile teada anda. Isikukaitsevahendeid valides ja nende kasutamise korda määrates arvestab tööandja töötajate ja töökeskkonnavolinike ettepanekutega.

Enne isikukaitsevahendite väljastamist peab tööandja korraldama töötajatele nende kasutamise väljaõppe ning vajadusel näitliku kasutamise, juhindudes valmistaja kasutusjuhendist. Töötaja peab olema teadlik ka kaitsevahendi mittekasutamisega kaasnevatest terviseriskidest.

Tervisekontroll

Töötervishoiuarsti poolt läbiviidava tervisekontrolli eesmärk on hinnata töötaja terviseseisundit ja töötingimuste sobivust töötajale ning diagnoosida tööst põhjustatud haigestumised ja kutsehaigestumised.

Vähetähtis ei ole ka tervisekontrolli teine eesmärk, milleks on avastada võimalikult vara niisugused tervisehäired, mis võivad olla pärit töökeskkonnast. Varase probleemi avastamine võimaldab vältida töötaja tervise edasist halvenemist.

Ootamatused

Töölepinguga töötaja on paremini kaitstud ka mitmete teiste ootamatuste eest. Näiteks on tal töölepingu erakorralise ülesütlemise korral õigus koondamishüvitisele. Tööandja peab lubama oma töötajal töölt ära käia ka siis, kui tal tuleb ette mõni ootamatus, näiteks laps haigestub lasteaias ning ta tuleb koju viia või on kodus veeavarii. Sealjuures peab säilima töötaja keskmine töötasu.

Töövõtulepingu või mõne teise võlaõiguslepingu (käsundusleping, autorileping, agendileping, maaklerileping) korral võib töötegija küll puhata, kuid selle aja eest ta töötasu ei saa. Samuti puudub tal sissetulek, kui ta ei saa töötada haiguse tõttu või kui lihtsalt tööd ei ole, näiteks ei tule kliente või tellimusi. Ka kõik koolitused tuleb ilma töölepinguta tööd tegeval inimesel ise kinni maksta.

Töölepingu sisu

Seda, mida töölepingusse kirja panna, seadus ei sätesta, vaid see on töötaja ja tööandja otsustada. Oluline oleks aga leppida kirjalikult kokku järgmistes punktides: töötasu, töö tegemise koht, aeg ja ülesanded, palgapäev. Kui tööaeg jäetakse töölepingusse kirjalikult märkimata, eeldatakse, et töötaja töötab kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas.

Kuigi tööleping on sõlmitud hetkest, mil töötaja ja tööandja lepivad kokku töösuhte olulistes tingimustes, seda kas või suuliselt, siis mõistlik on see siiski kirja panna. Kirjaliku kokkuleppe korral on hiljem lihtsam lahendada võimalikke vaidlusi. Samuti välistavad mustvalgelt kirjas olevad tingimused üksteisest möödarääkimise.

Üldine töölepingu seadusest tulenev põhimõte on, et leping, mille puhul teeb üks isik teisele tasu eest tööd, loetakse seni töölepinguks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll