Kui mina alaealisena tööd alustasin, ei teadnud ma oma õigustest ja kohustustest midagi. Tegin täpselt nii, kuidas tööandja ütles. Tahaksin nimetada mõned punktid, mille vastu ise eksisin ja mida sageli kasutatakse ka teiste noorte töötajate puhul, kes ei oska või ei tea, kuidas enda eest seista ja õiglus jalule seada.

Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 49 lõike 1 kohaselt on tühised kokkulepped, mille kohaselt kohustub alaealine töötaja tegema tööd kella 20–6ni. Mina alustasin tööd kohe pärast kooli ja töötasin õhtul kella üheteistkümneni, mõnikord ka kaheteistkümneni. Ma ei olnud sellisest seadusest isegi kuulnud ega osanud paluda ka teisi tööaegu või nõuda oma õigusi.

Ettevõttes töötas palju alaealisi ja kuigi kellelegi töö ei sobinud, ei lahkutud ometi, sest tööd läks vaja ning kõnealune firma oli üks väheseid, kes kogu aeg inimesi otsis ja suure rõõmuga alaealisi palkas. Need alaealised, kes kurtsid, saadeti lihtsalt minema.

TLSi § 8 lg 1 kohaselt on töölepingu sõlmimiseks vajalik alaealise tahteavaldus, mida kinnitab seadusliku esindaja nõusolek. Minu firma sellist lehte mulle ei andnud ja kuigi mu ema teadis, et ma tööl käin, ei olnud ta kuskile alla kirjutanud ega andnud kirjalikult teada, et on minu töötamisega nõus. TLSi § 8 lg 7 keelas mind sellisel juhul tööle lubamast.

TLSi § 43 järgi on täistööaeg 16aastasel töötajal, kes ei ole koolikohustuslik, ja 17aastasel töötajal kuni seitse tundi päevas ja 35 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Seda seadust eiravad paljud tööandjad, sest nad ei leia, et vahetust on mõistlik selle ühe tunni pärast rikkuda – noortel lastakse teha tavapärane kaheksatunnine vahetus.

TLSi § 44 kohaselt on ületunnitöö alaealistele keelatud. Seda keeldu rikutakse enim restoranides, millel ei ole kindlat sulgemisaega – saal on lahti seni, kuni kliente jagub.

TLSi §47 lg 3 väidab, et kui alaealisele töötajale ei ole pikema kui 4,5tunnise töötamise kohta ette nähtud vähemalt 30minutilist tööpäevasisest vaheaega, on kokkulepe tühine. Kuna pausid on enamasti reguleeritud juba enne alaealiste töötajate tööleasumist, ei hakata neid noorte pärast muutma ja nemadki puhkavad sama palju kui tavatöötajad.

TLSi § 69 lg 7 ütleb, et alaealisel on õigus nõuda koolivaheajal põhipuhkust. Minu kunagine firma väitis vastupidi: kuna tulin tööle enne suve, ei ole mul lootustki saada puhkust enne selle lõppu. See väide käib vastu TLSi § 8 lg-le 2, mille kohaselt ei tohi alaealise seaduslik esindaja anda nõusolekut koolikohustusliku alaealise töötamiseks koolivaheajal rohkem kui pooleks ajaks selle kestusest. Toonasel suvel suhtlesin paljude teiste alaealistega, kelle suurim probleem oli järjestikune puhkeaeg: nimelt ei lastud neil puhata 17 tundi järjest, vaid tööandja helistas poole päeva pealt ja ütles, et õhtul on tööaeg, kuigi kokkulepitult oli vaba päev.

Puhkeajaga sama suur probleem on alkoholimüük: kõik alaealised teavad, et nad ei tohi kokku puutuda alkoholi ja tubakatoodetega, ei neid transportides, müües ega isegi neile kleepse peale pannes. Ometigi hoolivad sellest keelust väga vähesed tööandjad.

Kuigi seaduses on alaealistele töötajatele ette nähtud palju eeliseid, ei oska noored tihti neid kasutada. Põhjuseks on teadmatus või kartus kaotada tööd. Arvatakse, et vallandamise korral nad midagi muud enam ei leia ning selle tõttu tullakse tööandjale vastu ja tehakse nii, nagu tema soovib.

Tööandjad ei saa seaduste mittetundmise taha peituda, sest see neid kohustusest ei vabasta. Tihti leiavad suured firmad, et lihtsam on kasutada alaealisi, kes oma õigusi ei tea, ja vahelejäämise korral maksta trahve. Kuigi summad ei ole väikesed, on need minimaalne kadu võrreldes kasuga, mida saadakse alaealiste tööst.

Leian, et alaealise ärakasutamisega on raske võidelda, sest alati leidub noori, kellel on tööd vaja ja kes on nõus seadusest üle astuma lihtsalt selleks, et natuke raha teenida. Tööandjad ei pea ju tegelikult alaealisi palkama ja neilgi oleks lihtsam jätta seadustes näpuga järje ajamine seljataha, palgates täisealisi töötajaid.

Arvan, et gümnaasiumile ja põhikooli lõpuklassile oleksid väga vajalikud tööõiguse tunnid, kus selgitatakse alaealise töötaja õigusi ja kohustusi. See aitaks noori vähemalt nii palju, et nad teaksid, mida nõuda. Kui noored oleks teadlikumad, ei julgeks ehk ka tööandjad nii kergekäeliselt seadusi rikkuda, kartes sattuda pahuksisse töövaidluskomisjoniga.
Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.