Kuigi töölepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse formaalsetest eeldusest on kirjutatud ja selle üle vaieldud, on antud teema uuesti leidnud käsitluse hiljutistes riigikohtulahendites. Käesolev artikkel keskendub veel kord töösuhte poolte jaoks tähtsatele aspektidele, millega peaks arvestama töölepingu erakorralisel ülesütlemisel.
Töölepingu ülesütlemise vorminõuete täitmine ja adressaadile kättetoimetamine on esmatähtis, kuna nende nõuetele mittevastav avaldus on automaatselt tühine algusest peale ning vaidluse korral ei pruugi vaidlust lahendav organ hinnata seda, kas olid täidetud töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused ehk kontrollida, kas eksisteeris põhjus töösuhete erakorraliseks lõpetamiseks. Veelgi enam, ei pea pool, kellele esitati nõuetele mittevastav avaldus seda vaidlustama.
Hiljuti riigikohtusse jõudnud vaidluse asjaolude kohaselt öeldi tööleping töötajaga üles tema haiguslehel viibimise ajal. Töölepingu ülesütlemise põhjuseks oli katseaja ebarahuldavad tulemused, sealhulgas tööks vajalike isikuomaduste ja distsipliini puudumine, mis sai tööandjale selgeks tööandja juures 9 töötatud päeva jooksul. Tööandja saatis töötajale töölepingu ülesütlemise avalduse koju tähitud postiga. Vastavalt postiasutuse teatele ei olnud töötajat ülesütlemisavalduse kättetoimetamise ajal kodus ning ta ei läinud postkontorisse dokumendile järgi ka hiljem, mistõttu ülesütlemisavaldus tagastati tööandjale hoiutähtaja möödumisel.
Tööandja on palunud kohaldada töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamisele aegumist. Tööandja leidis, et töötaja pidi dokumendi kätte saama hiljemalt 10 päeva jooksul pärast töötaja postkasti saabunud kirja kohta teatise jätmist, mis on tööandja hinnangul mõistlik aeg postkontorisse kirjale järgi minemiseks. Tööandja väitis, et kuna töötaja ei ole selle aja jooksul kirjale järgi läinud, oli ülesütlemisavalduse vaidlustamise tähtaeg (30 kalendripäeva) möödunud ja seega oli avaldus töövaidluskomisjonile esitatud hilinemisega.
Töövalduskomisjoni ja kohtumenetluses väitis töötaja, et ülesütlemisavaldust ei ole talle kätte toimetatud, kuid samas ei ole ta töölepingu lõppemise kuupäeva vaidlustanud või nõudnud selle muutmist. Maa- ja Ringkonnakohus leidsid, et kuna töötaja ei ole taotlenud ei töövaidluskomisjonis ega kohtus töösuhte lõppemise kuupäeva muutmist, siis kohus ei või ületada hagi piire ega teha otsust nõudes, mida kohtule ei ole esitatud. Riigikohus on asunud selles osas teistsugusele arvamusele. Riigikohus on öelnud, et kuna töötaja on väitnud, et ta ei ole tööandja poolt tähitud kirjaga saadetud ülesütlemisavaldust kätte saanud, siis pidid kohtud omal algatusel tuvastama, kas ja millal tööleping lõppes. Riigikohus on selgitanud, et avalduse kättetoimetamise faktist ja töölepingu lõpetamise aja tuvastamisest olenevad võimalikud töötaja nõuded tööandja vastu, sealhulgas nõude õiguslik alus ja suurus.
Avalduse tegemine ja vorminõue
Töölepingu ülesütlemine on ühepoolne kujundusõigus. See tähendab, et töölepingu ülesütlemise maksmapanekuks piisab õigustatud isiku (töötaja või tööandja) vastavasisulisest tahteavaldusest ja ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu. Sellise tahteavalduse suhtes kehtib vorminõue, mille kohaselt peab see olema tehtud töölepingu seaduse (TLS) § 95 lg 1 esimese lause järgi vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi nõue on täidetud, kui avaldus sisaldab töölepingu sõlminud isikute nimesid (seejuures ei pea avaldus olema nende poolt isiklikult allkirjastatud) ja on tehtud andmekandjal, mis võimaldab seda hiljem loetavalt esitada (näiteks e-kiri, faks, mobiilisõnum).
Töölepingu erakorralise ülesütlemise puhul peavad loomulikult olema täidetud ka töösuhte ülesütlemise materiaalsed (sisulised) eeldused ning töölepingu ülesütlemise avaldust esitav pool peab TLS § 95 lg 2 järgi avalduses töölepingu lõpetamist põhjendama. Selles osas on aga riigikohus 09.04.2014 lahendis nr 3-2-1-21-14 märkinud, et põhjendamiskohustuse rikkumine ei mõjuta siiski ülesütlemise kehtivust – põhjendamisnõude rikkumise korral tekib poolel kohustus hüvitada teisele poolele tekkinud kahju (töötaja puhul seisneb kahju eelkõige saamata jäänud töötasus). Samas lahendis on riigikohus ka rõhutanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab selgelt tulenema lepingut üles öelda sooviva poole tahe lõpetada töösuhteid. Selgelt väljendatud tahte puudumise tagajärjeks on avalduse tühisus (nt juhul, kui on ebaselge, kas dokumendiga soovitatakse lõpetada töösuhteid või tegemist on hoiatusega seoses töökohustuste rikkumisega).
Avalduse kättetoimetamine
Töölepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetamine on määrava tähendusega sellepärast, et avalduse kättesaamise hetkest hakkab selle saaja jaoks kulgema TLS § 105 lg-s ettenähtud 30-päevane töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumise tähtaeg töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Juhul, kui avaldus ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks on esitatud pärast nimetatud vaidlustamise nõude esitamise tähtaja möödumist, võib õigustatud pool tugineda teise poole nõude aegumisele ning töövaidlust lahendav organ võib kohaldada aegumist ilma asja ja tõendeid sisuliselt arutamata. Sellisel juhul loetakse ülesütlemine TLS § 105 lõike 2 alusel kehtivaks ja töösuhe lõpeb ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu lõppemise etteteatamisaja möödumisel.
Mis puudutab töölepingu ülesütlemise avalduse kättetoimetamise variante, siis kõige kindlam viis on avalduse isiklik teatavaks tegemine ning kui avalduse saaja ka kinnitab selle kättesaamist oma allkirjaga, siis hiljem vaidluse korral ei tohiks avalduse kättesaamise tõendamisega probleeme tekkida. Kui aga avalduse adressaat töökohal ei viibi (on näiteks haiguslehel, puhkusel või puudub töölt ebaselgetel põhjustel), siis sellisel juhul on avalduse kättetoimetamist või kättetoimetatuks lugemist saavutada keerulisem. Eelkõige puudutab antud temaatika tööandjaid, kellel on tekkinud alus töölt puuduva töötajaga töösuhte lõpetamiseks, mis ei ole seotud töölt puudumisega. Nimelt ei ole haruldased olukorrad, kus pärast töölepingu rikkumist kaob töötajaga igasugune kontakt ja tööandjal ei jää midagi üle, kui saata ülesütlemise avaldus töötajale koju või kui esinevad eeldused töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 1 alusel (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu).
Tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) sätestatud reegli kohaselt loetakse lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda (§ 69 lg 3). Kui töötaja puudub töölt näiteks haiguse või muude isiklike põhjuste tõttu, siis ei pruugi ta postitöötaja või kulleri saabumise hetkel olla kodus (viibib näiteks hoopis raviasutuses) või olles kodus, võimeline avaldusega tutvuda terviseseisundi tõttu. Ka juhul, kui kirja kättetoimetamise ebaõnnestumise korral jäetakse töötaja postikasti teade tähitud kirja saatmise kohta, ei pruugi vaidlust lahendav organ nõustuda tööandjaga, et avaldus tuleb lugeda kättesaaduks mõnede päevade möödumisel arvates teate postkasti jätmisest põhjendusega, et terviseprobleemidega inimene ei pea minema postkontorisse kirja järgi ega tagama, et tema asemel teeks seda keegi teine (seega puudub haigel töötajal mõistlik võimalus dokumendiga tutvuda TsÜS § 69 lg 3 tähenduses).
Lisaks sellele ei kaitseks tööandjat postkasti kirja saabumise kohta jäetud teade ka põhjusel, et sellest dokumendist üldjuhul ei tulene, et saadetud dokumendiks on töölepingu ülesütlemise avaldus.
Ülesütlemisavalduse tühisuse tagajärjed
Riigikohus on 11.06.2014 lahendis nr 3-2-1-52-14 selgitanud, et olukorras, kus töölepingu ülesütlemise avaldus on kättetoimetatud vorminõuet rikkudes, ei pea pool töösuhte jätkumiseks töölepingu ülesütlemist TLS § 105 lg 1 kohaselt vaidlustama (ülesütlemisavaldus on sellisel juhul tühine ja seega töösuhe jätkub). Samuti ei ole sellises olukorras töötajal õigust TLS §-s 109 sätestatud hüvitisele, vaid sellisel juhul on tal õigus saada hüvitist kaotatud töötasu eest kuni töölepingu lõppemiseni TLS § 108 järgi kahju hüvitamise korras. TLS § 108 kohaldamine ei eelda, et tööleping peab olema lõppenud.
Seega kui töövaidluses on tõstatatud küsimus töölepingu ülesütlemise avalduse vorminõude järgmise ja selle kättetoimetamise või kättetoimetatuks lugemise kohta, on tegemist asja lahendamise aluseks olevate asjaoludega, millest olenevad võimalikud poolte nõuded, kohaldatavad seaduse sätted ning asja lõpplahendus.
Eeltoodu pinnalt on praktilised nõuanded järgmised:
|
