Tööõigusest väikelapse vanematele ja rasedatele

Töötingimuste erisused

Töökeskkond

  • Teostada järjepidevalt töökeskkonna riskianalüüsi ja informeerima ohuteguritest.
  • Rasedatele, äsjasünnitanud ja rinnaga toitvatele naistele peab tööandja looma sobivad töö- ja olmetingimused.
  • Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega.

Terviseseisundile vastav töö

  • Tööandjalt saab ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd nõuda:
    • rase,
    • töötaja, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele.

Terviseseisundile vastavat tööd tuleb tööandjalt nõuda, kui töötaja tervis ei võimalda tööülesandeid täita.

Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale sobivat tööd anda, võib töötaja ajutiselt keelduda tööülesannete täitmisest ning talle maksab hüvitist haigekassa.

Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks

  • Tööandja peab andma rasedale vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks.
  • Vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks arvatakse tööaja hulka ning töötajal on õigus saada selle aja eest töötasu. (TTOS § 10 lg 4)

Lisavaheajad lapse toitmiseks

  • Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse 1,5-aastaseks saamiseni. (TTOS § 10 lg 5)
  • Lisavaheaegu saab töötaja kasutada iga 3 tunni järel. (TTOS § 10 lg 5)
  • Vaheaja kestus peab olema vähemalt 30 minutit. Kahe või enama kuni 1,5-aastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt 1 tund. (TTOS § 10 lg 5)
  • Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja selle eest makstakse keskmist töötasu, mis hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest. Hüvitist ei maksta, kui ema saab vanemahüvitist lapse kasvatamise eest. (TTOS § 10 lg 6)
  • Tööandja esitab taotluse keskmise töötasu hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile kolme kuu jooksul arvates keskmise töötasu maksmisest.

Lähetus

Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla 3-aastast last või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. (TLS § 21 lg 3)

Õigus paranenud töötingimustele

Kui naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal on tööandja töötingimusi parandanud, on paranenud töötingimustele õigus ka rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasval töötajal. Näiteks tuleb rasedus- ja sünnituspuhkuselt naasva töötaja töötasu tõsta juhul, kui tal oleks olnud õigus töötasu tõusule tööl olles.

Vanemapuhkused

Õigus nõuda põhipuhkust sobival ajal on:

  • naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
  • mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
  • vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
  • vanemal, kes kasvatab 7–10-aastast last – lapse koolivaheajal.

Töölepingu seadus § 69 lg 722

Rasedus- ja sünnituspuhkus

  • Rasedal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele kestusega 140 kalendripäeva.
  • Rasedus- ja sünnituspuhkusele saab minna 70 kalendripäeva enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva.
  • Kui naine hakkab rasedus- ja sünnituspuhkust kasutama vähem kui 30 kalendripäeva enne eeldatavat tähtpäeva, lüheneb puhkus selle aja võrra.
  • Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest on õigus saada hüvitist ravikindlustuse seaduse kohaselt.

Sünnitushüvitis

Isapuhkus

  • Isapuhkust on õigus saada 30 kalendripäeva ulatuses ühes osas või osade kaupa ajavahemikul 30 päeva enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
  • Tööandjal on õigus keelduda isapuhkuse andmisest lühema kui seitsme kalendripäeva pikkuse osana.
  • Isapuhkuse eest makstakse isa täiendavat vanemahüvitist.
    Vanemahüvitise kalkulaator
  • Vanemahüvitise alammäär on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk.

Lapsendaja puhkus

  • Alla 10-aastase lapse lapsendajal on õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates.
  • Lapsendaja puhkusel oldud aja eest on lapsendajal õigus saada ühe kalendripäeva eest 100 protsenti keskmisest töötasust, mis arvestatakse lapsendamise kohtuotsusele eelneva kalendriaasta alusel. (RaKS § 54 lg 1 p 5)
  • Lapsendaja puhkust tuleb kasutada järjestikku ning seda ei saa jagada osadeks. Osaliselt või täielikult kasutamata lapsendaja puhkust ei hüvitata rahas.

Lapsendamishüvitis
Töölepingu seadus § 61

Lapsehoolduspuhkus

  • Lapse emale või isale antakse tema soovil lapsehoolduspuhkust kuni 3-aastase lapse kasvatamiseks.
  • Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.
  • Lapsehoolduspuhkust võib kasutada ka eestkostja (määratakse kohtu poolt), hooldaja (lapse perekonnas sõlmitakse hooldamise leping) või tegelik hooldaja, kui lapse vanem lapsehoolduspuhkust ei kasuta (näiteks vanaema või vanaisa). Lapsehoolduspuhkust ei saa kasutada, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või laps elab hoolekandeasutuses.

Mida tuleb arvestada lapsehoolduspuhkuse kasutamisel?

  • Lapsehoolduspuhkust on õigus kasutada ühes osas või osade kaupa.
  • Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.
  • Lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest teavitab töötaja tööandjat 14 kalendripäeva ette. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida sellest erinevas etteteatamisajas.
  • Töötajal on lapsehoolduspuhkuse aja eest õigus saada vanemahüvitist.

Töölepingu seadus § 62

Lapsepuhkus

  • Emal või isal on õigus igal kalendriaastal saada lapsepuhkust, mille eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära alusel:
    • 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
    • 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.
  • Puudega lapse emal või isal on lisaks õigus saada lapsepuhkust 1 tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest makstakse töötajale keskmist töötasu.
  • Lapsepuhkust võib kasutada ka eestkostja (määratakse kohtu poolt) ja hooldaja (lapse perekonnas sõlmitakse hooldamise leping). Lapsepuhkust ei saa kasutada, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või laps elab hoolekandeasutuses.
  • Lapse 3-aastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.
  • Lapsepuhkust saab kasutada kalendriaasta jooksul.
  • Lapsepuhkuse tasu hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest. Tööandja esitab taotluse tasu hüvitamiseks Sotsiaalkindlustusametile kolme kuu jooksul arvates tasu maksmisest.

Töölepingu seadus § 63

Täiendav tasustamata lapsepuhkus

  • Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust.
  • Tasustamata lapsepuhkust võib kasutada ka eestkostja (määratakse kohtu poolt) ja hooldaja (lapse perekonnas sõlmitakse hooldamise leping).
  • Tasustamata lapsepuhkust saab kasutada kalendriaasta jooksul.

Töölepingu seadus § 64

Puhkus täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks

  • Täisealisel töötajal on õigus saada kalendriaastas kuni 5 tööpäeva puhkust täisealise sügava puudega isiku hooldamiseks (hoolduspuhkus), kui ta on täisealise sügava puudega isiku:
    • otsejoones üleneja või alaneja sugulane;
    • vend, õde, poolvend või poolõde;
    • abikaasa või registreeritud elukaaslane;
    • eestkostja;
    • määratud hooldaja sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel.
  • Hoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul.
  • Hoolduspuhkuse eest tasutakse Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäära järgi.
  • Hoolduspuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes.

Töölepingu seadus § 651

Kaitse töölepingu ülesütlemisel

Töölepingu ülesütlemise keeld

Tööandja ei tohi töölepingut üles öelda põhjusel, et:

  • töötaja on rase või töötajal on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele;
  • töötaja täidab olulisi perekondlikke kohustusi (näiteks kasvatab lapsi, hooldab vanemaid).

Töölepingu seadus § 92 lg 1

Täiendav piirang töölepingu ülesütlemisel

  • Töölepingu seadus eeldab, et töölepingu ülesütlemine raseda või alla 3-aastast last kasvatava vanemaga on õigusvastane. Tööandja peab tõendama, et tööleping on üles öeldud seaduslikul alusel (näiteks töökohustuste rikkumine). (TLS § 92 lg 2)
  • Tööandja ei või töölepingut rasedaga või naisega, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust, üles öelda töötaja töövõime vähenemise tõttu.

Töölepingu seadus § 93

Kaitse töölepingu ülesütlemisel töövõime vähenemise tõttu

  • Tööandjal on keelatud tööleping üles öelda rasedaga ja naisega, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, kui töötaja:
    • tervise halvenemine ei ole lubanud töötajal töötada;
    • ei ole saanud tööülesannete täitmisega hakkama ebapiisavate teadmiste või oskuste tõttu.

Kaitse koondamisel

Koondamisel jääb eelisjärjekorras tööle töötaja, kes kasvatab alla 3-aastast last.

Koondamiskeeld

  • Tööandjal on keelatud koondada:
    • rasedat;
    • töötajat, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele;
    • töötajat, kes kasutab lapsehoolduspuhkust või lapsendaja puhkust.
  • Erandina võib nimetatud töötajaid koondada:
    • tööandja tegevuse lõppemisel;
    • tööandja pankroti korral, kui tööandja tegevus lõpeb;
    • pankroti raugemisel.

Allikas: Sotsiaalministeeriumi infovoldik “Väikelapse vanemad ja rasedad”

1. aprillil 2022. a jõustuvad vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi muudatused

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll