aastaaruanne 2017
Reede, 15. Detsember
 

Töötamine Euroopa Liidu liikmesriigis ja sotsiaalkindlustus

Selleks et inimene saaks Euroopa Liidus, Euroopa Majanduspiirkonnas ning Šveitsis vabalt valida elu- ja töökohariiki või töötada neis riikides FIEna, peab talle olema tagatud õigus saada tasuta arstiabi, haigushüvitisi, pensioni, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitisi, töötuhüvitisi ning peretoetusi oma lastele.

Üksnes riigisisest õigust rakendades ei ole alati võimalik tagada rändtöötajale sotsiaalkaitset. Olenevalt elu- ja töökohariigi ravi- või pensionisüsteemist võib inimene sattuda olukorda, kus ta on sotsiaalselt kindlustatud mõlemas riigis korraga või vastupidi – pole kindlustatud mitte üheski.

Millises riigis on rändtöötaja või FIE sotsiaalselt kindlustatud? 

ELis on vastu võetud reeglid liikmesriikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimiseks, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta. Vastavalt määruse nr 883/2004 artiklile 3 kuuluvad EL sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsiooni reguleerimisalasse järgnevad sotsiaalkindlustusliigid:

  • haigushüvitised;
  • sünnitus- ja isadushüvitised;
  • töövõimetuspensionid;
  • vanaduspensionid;
  • toitjakaotuspensionid;
  • tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised;
  • matusetoetus;
  • eelpensionihüvitised;
  • perehüvitised.

Isiku suhtes kohaldatava sotsiaalkindlustusõiguse kindlaksmääramise reeglid on sätestatud määruse nr 883/2004 II jaotises.

  1. Euroopa majanduspiirkonna riikides liikuvatele töötajatele või ettevõtjatele kohaldatakse samaaegselt ainult ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, vältimaks mitme liikmesriigi õigussüsteemi kohaldamist ja sellisest olukorrast tulenevaid komplikatsioone.
     
  2. Teine printsiip on töökohariigi sotsiaalkindlustus. ELi piirides ei ole õigustatud sotsiaalkindlustusõiguste sidumine asjaomase isiku elukohaga. Olenemata tööandja asukohamaast ja töötaja elukohast hõlmab rändtöötajat selle riigi sotsiaalkindlustussüsteem, kus ta töötab. FIEle kehtib ettevõtjana tegutsemise riigi sotsiaalõigus, seda ka juhul, kui ta elab teises ELi riigis. Avalikus teenistuses töötavatele isikutele laieneb neid teenistusse võtnud valitsusasutuse riigi õigus. Liikmesriigi lippu kandval laeval töötavat isikut kindlustab laevalipuriik. Reisijate- või kaubaveoteenuseid osutavate lennumeeskonna või salongipersonali töötajat kindlustab liikmesriik kus asub põhibaas ehk kust töötaja tavaliselt alustab ja lõpetab oma tööülesande täitmist.

Üldeeskirjad

Isikute suhtes kohaldatakse korraga üksnes ühe liikmesriigi sotsiaalkindlustusalaseid õigusakte. 

Isikuid, kes saavad rahalisi hüvitisi oma töötamise või FIE-na tegutsemise tagajärjel (v.a pension, tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis või rahaline haigushüvitis, mis hõlmab piiramata kestusega ravi), käsitletakse vastavalt töötajate või FIEdena.

Liikmesriigis töötava või füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva inimese suhtes kohaldub töötamise /FIEna tegutsemise riigi sotsiaalkindlustussüsteem. 

Riigiteenistuja suhtes kohalduvad selle liikmesriigi õigusaktid, kellele allub teda teenistusse võtnud riigiasutus. 

Liikmesriigi kaitseväeteenistusse või kordusõppustele või riigiteenistusse kutsutud isiku suhtes kohalduvad selle liikmesriigi õigusaktid. 

Töötamist või FIEna tegutsemist liikmesriigi lipu all merd sõitval laeval käsitletakse selles liikmesriigis töötamise või FIEna tegutsemisena. 

Reisijate- või kaubaveoteenuseid osutava lennumeeskonna või salongipersonali tegevus loetakse toimuvaks liikmesriigis, kus asub määruse (EMÜ) nr 3922/91 III lisas määratletud põhibaas. 

Töötushüvitisi saavale isikule kohaldub talle töötushüvitisi maksva liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem. 

Ülejäänud isikutele (majanduslikult mitteaktiivsetele inimestele) kohaldub nende elukohajärgne sotsiaalkindlustussüsteem. 

Erandid üldeeskirjadest

Lähetus ning kahes või mitmes riigis töötamine /FIEna tegutsemine

Lähetusena käsitletakse töötaja ajutist välisriiki suunamist kuni 24 kuud kestvaks perioodiks ettevõtte poolt, kellega töötaja on tavaliselt seotud. Lähetuse vältel tuleb töötaja eest tasuda lähetajariigi seadustes ette nähtud sotsiaalkindlustusmakseid ning töötajale jääb jätkuvalt kehtima koduriigi ravi-, pensioni- ja töötuskindlustus. Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb FIEna liikmesriigis ja läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldub jätkuvalt esimese liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem tingimusel, et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud.

Mitmes riigis töötamisena käsitletakse olukorda, kus töötaja tavaliselt töötab kahes või mitmes liikmesriigis erinevate või ühe tööandja heaks. See hõlmab isikuid, kes ühes liikmesriigis töötamise ajal töötavad samal ajal veel ühes või mitmes muus liikmesriigis ja korraga on jõus rohkem kui üks tööleping. Samuti hõlmab see isikuid, kellel on ainult üks tööleping ning kes tavaliselt töötavad oma tööandja heaks rohkem kui ühe liikmesriigi territooriumil. Kindlustajariigi määramisel saab otsustavaks see, millises riigis toimub oluline osa töötaja tegevusest. FIE-de, kes tegutsevad tavaliselt korraga või vaheldumisi kahes või enamas liikmesriigis, kindlustajariigi määramisel saab otsustavaks see, kus toimub oluline osa tema tegevusest või asub huvikese.

Erieeskirjad

Töötamine laeval – erand lipuriigi sotsiaalkindlustusest

Liikmesriigi lipu all sõitval laeval töötava isiku suhtes, kes saab palka ettevõtjalt või isikult, kelle registrisse kantud asukoht või tegevuskoht on teises liikmesriigis, kohaldatakse viimasena nimetatud liikmesriigi õigusakte, kui kõnealune isik elab selles riigis.

Töötaja lähetus

Isiku suhtes, kes töötab liikmesriigi tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle see tööandja lähetab teise liikmesriiki oma nimel töötama, kohaldatakse jätkuvalt esimese liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, tingimusel, et töö eeldatav kestus ei ületa 24 kuud ning töötajat ei saadeta teist töötajat asendama.

FIE ajutine tegevus välisriigis

Isiku suhtes, kes tavaliselt tegutseb FIEna liikmesriigis ja läheb tegelema sama tegevusega teise liikmesriiki, kohaldub jätkuvalt esimese liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteem, tingimusel et sellise tegevuse eeldatav kestus ei ületa 24 kuud.

Töötamine kahes või enamas riigis

Isiku suhtes, kes tavaliselt töötab kahes või mitmes riigis, kohaldatakse elukohajärgse liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, kui oluline osa tema tegevusest toimub elukohariigis.

Kui kõnelause isiku oluline tegevuse osa ei toimu elukohariigis, kohaldatakse sotsiaalkindlustusskeemi järgnevalt:

  • selle liikmesriigi õigusakte, kus asub talle tööd andva ettevõtja registrisse kantud asukoht või tegevuskoht, kui isik töötab ühe ettevõtja või tööandja heaks;
     
  • selle liikmesriigi õigusakte, kus asuvad talle tööd andvate ettevõtjate registrisse kantud asukohad või tegevuskohad, kui isik töötab kahe ettevõtja heaks, kelle registrisse kantud asukohad või tegevuskohad asuvad samas liikmesriigis;
     
  • selle muu liikmesriigi kui elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, kus asub talle tööd andva ettevõtja registrisse kantud asukoht või tegevuskoht, kui isik töötab kahe ettevõtja heaks, kellest ühe registrisse kantud asukoht on isiku elukohajärgses liikmesriigis ja teise registrisse kantud asukoht on mõnes teises liikmesriigis;
     
  • elukohajärgse liikmesriigi õigusakte, kui isik töötab mitme ettevõtja või mitme tööandja heaks, kelle registrisse kantud asukohad või tegevuskohad asuvad eri liikmesriikides väljaspool elukohajärgset liikmesriiki;
     
  • kui isik töötab kahes või enamas liikmesriigis tööandja heaks, kes on registreeritud väljaspool Euroopa Liitu, ja kui kõnealune isik elab ühes liikmesriigis, ilma et ta tegeleks seal olulise osaga oma tegevusest, kohaldatakse tema suhtes elukohajärgse liikmesriigi õigusakte.

FIEna tegutsemine kahes või enamas riigis

FIE suhtes, kes tegutseb tavaliselt kahes või mitmes riigis, kohaldatakse elukohajärgse liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeemi, kui oluline osa tema tegevusest toimub elukohariigis.

Kui FIE ei tegutse olulisel määral oma elukohariigis, kohaldub talle selle liikmesriigi sotsiaalkindlustusskeem, kus asub tema tegevuste huvikese.

Samaaegne palgatöö ja FIEna tegutsemine eri riikides

Isiku suhtes, kes tavaliselt teeb palgatööd ja tegutseb FIE-na eri riikides, kohaldatakse töötamise riigi sotsiaalkindlustust.

Riigiteenistuja, kes on samaaegselt palgatöötaja või FIE

Isiku suhtes, kes on riigiteenistuja ühes liikmesriigis ja kes töötab või tegutseb FIEna teises liikmesriigis, kohaldub selle riigi sotsiaalkindlustus, mille subjektiks on talle tööd andev riigiasutus.

Euroopa Ühenduste lepinguliste töötajate sotsiaalkindlustus

Euroopa Ühenduste lepinguline töötaja võib valida, millise riigi sotsiaalkindlustussüsteemi tema suhtes kohaldatakse:

  • liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi, mille territooriumil ta töötab;
  • liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi, mis viimati tema suhtes kehtis;
  • liikmesriigi sotsiaalkindlustussüsteemi, mille kodanik ta on.

Valikuõigust saab kasutada üks kord ja see jõustub töösuhte alguskuupäeval.

Riikidevahelised kokkulepped erandite kohta (nn art. 16 kokkulepped)

Kaks või mitu liikmesriiki, nende pädevad asutused võivad ühisel kokkuleppel sätestada teatavate isikute või isikukategooriate huvides erandid ülalnimetatud reeglitest.

Eestis on pädev selliseid kokkuleppeid sõlmima Sotsiaalkindlustusamet.

Tõendi A1 taotlemine

Euroopa Komisjoni juurde loodud sotsiaalkindlustuse halduskomisjon on kehtestanud tõendi A1 (tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend). Tõendiga A1 (varasem vorm E101) määratakse kindlaks isiku kindlustajariik ja selle tõendi väljastab riik, mille sotsiaalkindlustuse õigusakte kohaldatakse ning sellega tõendab lähetuses viibiv või mitmes riigis töötav isik vastuvõtva riigi ametkonnale, et tema suhtes ei kohaldata ühegi teise tema tööga seotud riigi sotsiaalkindlustuse õigusakte. Teisisõnu, ei ole tal ka kohustust maksta sotsiaalkindlustusmakseid teistes riikides vaid kõik tööandjad täidavad kõiki oma töötajate suhtes kohaldatavate sotsiaalkindlustuse õigusaktidega kehtestatud kohustusi, eelkõige tasuda sotsiaalkindlustusmakseid isiku kindlustajariigis, kus talle on tagatud kõik sotsiaalõigused ning -hüved.

Taotlusi saavad Sotsiaalkindlustusametile elektroonselt esitada tööandjad, töövõtjad ja ka ametnikud riigiportaali eesti.ee kaudu. Sisenemine riigiportaali toimub ID-kaardi, Mobiil-ID või internetipanga vahendusel.

Kasutades järgnevaid otseteid leiate e-teenused vastavalt sihtgrupile:

Riigi- ja avalik õiguslikud asutused, mis ei ole Äriregistris registreeritud, peavad esmalt määrama riigiportaalis administraatori esitades vastava taotluse (vorm .doc või .odt formaadis). Taotlus tuleb allkirjastada asutuse esindusõigusliku isiku poolt ning saata digitaalselt allkirjastatuna aadressile help@ria.ee või paberil postiga aadressile Riigi Infosüsteemi Amet, Rävala 5, Tallinn, 15169.

Kui Teil puudub võimalus esitada taotlus riigiportaali eesti.ee kaudu, palume kasutada paberkandjal tõendi A1 (E101) taotlusvorme. Täidetud taotlus tuleb saata ID-kaardiga digitaalselt allkirjastatult e-posti aadressile info@sotsiaalkindlustusamet.ee. Digitaalse allkirjastamise võimaluse puudumisel võib omakäeliselt allkirjastatud taotluse saata postiga aadressil Endla 8, Tallinn 15092.

Tõendi A1 taotluse menetlemise tähtaeg

Esitades Sotsiaalkindlustusametile taotluse riigiportaalis elektroonselt saab tõendi A1 kätte järgneva tööpäeva jooksul kui on täidetud alljärgnevad tingimused: 

  • oluline osa tööandja tavapärasest tegevusest toimub Eestis (vähemalt 25%);
  • töötaja elukoht on Eesti;
  • töötaja eeldatav töö kestus välisriigis ei ületa 24 kuud;
  • töötajat ei saadeta välisriiki asendama teist lähetatud töötajat;
  • töötaja eelmisest lähetusest on möödunud vähemalt kaks kuud;
  • kogu välisriigis töötamise ajal on töötaja ja tööandja vahel kehtiv töösuhe;
  • töötamine on registreeritud Maksu- ja Tolliametis töötamise registris;
  • vahetult enne lähetust kehtib töötajale Eesti sotsiaalkindlustus;
  • kolmanda riigi kodanikul on Eestis töötamiseks kehtiv elamisluba.

Taotlused, mis on esitatud paberkandjal või millel esineb puudusi, menetletakse haldusmenetluse seaduses ette nähtud korras s.t hiljemalt 30 päeva jooksul alates taotluse registreerimisest. Päevadega määratud tähtaja puhul lõpeb tähtaeg viimasel päeval s.o 30.päeval. Juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval.

Tõendi A1 kehtivuse vältel on tööandja kohustatud tasuma töötaja eest sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makset ja töötuskindlustusmakset Eestisse. Sotsiaalkindlustusametit tuleb teavitada ka kõigist muutusest, mis võivad mõjutada väljastatud tõendi A1 kehtivust. Nendeks muutusteks on töötaja töölepingu lõpetamine, töötaja tegevuse katkemine välisriigis, töötaja elukohariigi muutumine.

Lisainfo

Eesti Haigekassas kindlustatud ja tõendiga A1 (E101) välisriigis ajutiselt töötaval isikul on õigus saada välisriigis arstiabi Eesti Haigekassa poolt väljastatud Euroopa ravikindlustuskaardi alusel, mitte tõendi A1 (E101) alusel. Pikaajalises lähetuses (üle 6 kuu) viibiv isik või tema tööandja saavad haigekassast avalduse alusel taotleda vormi E106. Vorm E106 annab inimesele õiguse registreerida end töökoha riigis ravikindlustussüsteemi ning sellisel juhul saab inimene tervishoiuteenuseid samadel alustel kui selles riigis kindlustatud isikudki. Informatsiooni töötaja EL ravikindlustusest ja E106 vormi taotluse leiab Haigekassa kodulehelt.

Eesti territooriumil töötavate isikute mitteresidendist tööandja leiab kohalike sotsiaalkindlustusmaksete (sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse) tasumise korra Maksu- ja Tolliameti kodulehelt.

EUROOPA KOMISJONI PRAKTILINE JUHEND

Praktiline juhend "Euroopa Liidus (EL), Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP) ja Šveitsis töötajate suhtes korraldatavad õigusaktid" on leitav Euroopa komisjoni kodulehelt.

tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Töösuhetest tulenevate dokumentide säilitamine 05.12.2017

    Töölepingu seaduse järgi säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.
    Loe edasi..

  • Tööandjapoolne hoiatus 28.11.2017

    Tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on korduvalt eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning tööandja on töötajat hoiatanud.
    Loe edasi..

  • Võrdse kohtlemise tagamine töösuhetes 13.11.2017

    Euroopa Liidu seadused keelavad diskrimineerimise töökohal. Töökohas diskrimineerimise vältimisel ja mitmekesisuse soodustamisel on võtmeroll tööandjatel, kellel on ka vastutus tagada, et nende töötajad saavad töötada diskrimineerimisvabas keskkonnas.
    Loe edasi..

  • Hea tervis kui konkurentsieelis 01.11.2017

    Kehva tervise tõttu läheb aastas kaotsi suur hulk väärtuslikku aega. Siia alla võib arvestada nii haiguse tõttu kaduma läinud töötunde kui ka varaseid pensionilejäämisi, töövõimetust ja kõrget suremust töö ...
    Loe edasi..

  • Töövõtuleping – lõpetamine taganemise või ülesütlemisega? 26.10.2017

    Ehituslepingutes võib tihti kohata ühepoolse lõpetamise regulatsioonides nii lepingu ülesütlemise kui ka taganemise aluseid. Enamasti ei tea lepingute sõlmijad, et õiguslikus mõttes on töövõtulepingu ülesütlemine ja taganemine erineva sisu ja tähendusega.
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid

Soovitame samal teemal e-poest

 
tooleping ja toolepingu seadus
Töövahendid
Naljanurk


Uusrikas tuleb Singapurist komandeeringust ja näitab raamatupidajale arveid.
"Aga mis astronoomiline summa see on?" küsib raamatupidaja.
"Hotelliarve," vastab uusrikas.
"Aga miks oli kolmeks päevaks vaja kogu hotell kinni panna?"
"Ei mäleta."

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3
4 5 6 7 8 9 10
11 12 13 14 15 16 17
18 19 20 21 22 23 24
25 26 27 28 29 30 31
« Detsember 2017 »
Tööpäevade arv kuus 19
Töötunde kuus 152
Riigipühad: 24.12, 25.12 ja 26.12

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas oskate juba praegu oma tuleva aasta tulusid prognoosida?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Arveldaja
  • LeapIN
  • estanc
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
250741  Foorumi postitust
355  E-poe toodet
94  Koolitust
22757  Artiklit
51980  Registreerunud kasutajat
35922  Nädalakirja tellijat
33174  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017