Töötasu on tasu, milles osapooled on kokku leppinud ja mida tööandja maksab töötajale töö tegemise eest. Töötasu peab sisalduma seega töötaja töölepingus, kuid võib olla kokku lepitud ka kollektiivlepinguga.

Töölepingusse märgitakse brutopalk. Brutopalk tähendab, et sellelt summalt lähevad maha tulumaks, töötuskindlustusmakse ning kohustusliku kogumispensioni makse. Netopalka ehk summat, mille töötaja saab kätte, saab brutopalgast arvutada palkade ja maksude kalkulaatori abil.

Töötasu tuleb maksta vähemalt kord kuus ning kui ei ole eraldi kokkulepet sularahas maksmiseks, siis kantakse raha ülekandega pangakontole.

Kui töötasu kokkulepe puudub, loetakse töötasuks tasu, mida sarnase töö eest sarnastel tingimustel üldjuhul makstakse. Näiteks kui kassapidaja töötab ilma kirjaliku kokkuleppeta ja suuliselt antud lubadusi ei ole võimalik tõendada, siis on tal õigus sarnast tööd tegevate kolleegide keskmisele tasule või sama tegevusala keskmisele töötasule.

Töötasu kokkuleppimine on otseselt ka tööandja huvides, sest vaidluse korral võib valdkonna keskmine töötasu osutuda kõrgemaks kui seda oli kirjalikult vormistamata kokkulepe töötajaga.

Töölepingu seadus ei näe ette töötasu kohustuslikke koostisosasid. See tähendab, et pooled saavad ise otsustada, millest töötasu koosneb ning kuidas seda arvutatakse. Näiteks on lubatud kokku leppida töötasu arvestamise alustes ajaühiku (näiteks tunnitöötasu, kuutöötasu) või töösoorituste hulga (tükitöö) eest.

Töötasu osade ja arvestamise põhimõtete kokkuleppimisel tuleb silmas pidada, et täistööajaga  töötajale makstav töötasu ei tohi jääda alla töötasu alammäära. Töötasu alammäära lepivad kokku Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit ning selle kehtestab määrusena Vabariigi Valitsus. 2020. aastal on töötasu alammääraks tunnis 3,48 eurot  ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 584 eurot. Kui töötaja töötab osakoormusega, siis väheneb vastavalt ka alammäär.

Töötasu suurust saab muuta vaid kokkuleppel. Ühepoolne muutmine on lubatud üksnes töötasu ajutisel vähendamisel töö mitteandmise korral ning töötasu alandamisel. Töötasu vähendamist töö mitteandmise põhjusel saab rakendada näiteks olukorras, kus tööandjal ei ole anda tööd ega ka rahalisi vahendeid, et tasu maksta. Enne töötasu vähendamist tuleb töötajaid informeerida ja nendega konsulteerida. Kui töötaja ei ole vähendamisega nõus, saab ta töösuhte üles öelda, millele järgneb sarnaselt koondamisele hüvitis.

Töötasu alandamist saab aga rakendada juhul, kui töötaja ei ole suutnud tööülesandeid kokkulepitud viisil või mahus täita.

Majandustulemustelt makstava tasu kokkulepe

Tööandja võib töötajale maksta täiendavat tasu lähtuvalt ettevõtte majandustulemustest (st osa ettevõtte kasumist või käibest). Töötajal on majandustulemustelt makstavat tasu õigus nõuda üksnes juhul, kui selle maksmises on kokku lepitud. Kokkuleppes peavad sisalduma tasu maksmise juhud, sagedus, viis ja arvestamise alused. Näiteks võib majandustulemustelt makstavat tasu töötajale maksta nii igakuiselt kui ka üks kord aastas.

Majandustulemustelt makstava tasu arvutamise aluseks olevaks ajavahemikuks on eelduslikult ettevõtte selle aasta kinnitatud majandusaruanne, mille eest töötajal on õigus tasu saada. Siinkohal ei ole oluline, millal kokkulepe majandustulemustelt tasu maksmiseks sõlmiti. Kui kokkulepe sõlmiti majandusaasta keskel, siis võetakse tasu arvutamise aluseks kogu majandusaasta. Samas ei ole keelatud töötaja ja tööandja kokkulepped pikemas või lühemas arvutamise aluseks olevas perioodis.

Tööandja ettevõttes hakkab majandusaasta veebruaris ning kokkuleppe kohaselt on töötajal õigus saada iga-aastast majandustulemustelt makstavat tasu. Seega võetakse aluseks tööandja majandustulemused alates veebruarist lõpetades jaanuariga. Tähendust ei oma asjaolu, millal on sõlmitud kokkulepe tasu maksmise kohta. Kui kokkulepe majandustulemustelt makstava tasu kohta sõlmitakse oktoobris, siis võetakse endiselt aluseks tööandja majandustulemused alates veebruarist lõpetades jaanuariga, mitte tööandja majandustulemused alates oktoobrist kuni järgmise aasta septembrini. Eesmärk on siduda kokkulepe kindla perioodiga, et vähendada võimalikke vaidlusi kokkulepitud perioodi üle.

Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku majandustulemustelt makstavas töötasus, siis tuleb selgelt välja tuua, millistel tingimustel ja mis ulatuses on tasu nõudmine õigustatud ka pärast töösuhte lõppemist. See on oluline, vältimaks vaidlusi kas ja kui suures ulatuses tuleks töötajale kokkulepitud tasu maksta, kui töösuhe lõppeb enne majandusaasta aruande kinnitamist.

Majandustulemustelt makstav tasu peab töötaja saama hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Pooled saavad kokku leppida ka tasu varasemas maksmises.

Tehingutelt makstava tasu kokkulepe

Tööandja võib töötajale maksta täiendavat tasu tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult. Näiteks tasu selle eest, et töötaja panustas lepingu koostamisse või muul moel selle sõlmimisse. Sellisel juhul peab kokkulepe hõlmama tehingutelt makstava tasu tingimusi, milleks on muuhulgas tasu maksmise juhud ning selle arvestamise alused.

Üldjuhul tekib töötajal õigus tasule hetkest, kui tööandja on oma lepingujärgsed kohustused kolmanda isiku ees täitnud. Kui pooled on otsustanud leppida kokku hilisemas tasu maksmise ajas, on töötajal õigus nõuda mõistlikku ettemaksu. Samas tekib töötajal automaatselt õigus tasu nõuda, kui kolmas isik on tööandja suhtes oma lepingujärgsed kohustused täitnud. Töötajal tekib õigus tasule ka siis, kui tööandja ja kolmanda isiku vaheline leping jääb täitmata tööandjast tuleneval põhjusel. Kui leping jääb täitmata tööandjast sõltumatul põhjusel, näiteks kolmas isik mõtleb ümber, siis töötajal tasu nõudmise õigus puudub.

Tehingutelt makstav tasu arvutatakse väljamaksmisele kuuluvalt summalt. Näiteks on töötaja ja tööandja leppinud kokku, et töötaja saab 10% tööandja kliendi poolt makstavast summast. Olukorras, kust puudub kokkulepe tehingult makstava tasu suuruse kohta, loetakse tasu suuruseks kohalik tavaline tasu või mõistlik tasu.

Tehingutelt makstavat tasu arvestatakse igakuiselt ning tööandja on kohustatud selle arvestuse töötajale esitama hiljemalt kuu lõpus. Arvestuses peavad olema näidatud tasu suurus ja selle määramise põhjendused.

Muude hüvede maksmise kokkulepe

Lisaks töötasule võib tööandja anda töötajale muid hüvesid, näiteks sõiduauto, mobiiltelefoni jms kasutamine ja/või nendega kaasnevate kulude kandmine. Muude hüvede võimaldamisel töötajale tuleb see kirjalikult fikseerida töölepingus, töökorralduse reeglites, kollektiivlepingus või muus sisedokumendis.

Kokkulepitud hüvesid ei ole õigust nõuda rahas ja need peavad olema töötasust selgelt eristatud. Hüvede ja töötasu eristamine aitab vältida olukordi, kus tööandja arvestab töötaja töötasu osana mitterahalisi hüvesid, mis ei lähe arvesse näiteks haigushüvitise või pensionikindlustuse arvutamisel, eksitades sellega töötajat tema ootuste osas.