Teejuht 2019
Neljapäev, 16. August
 

Töötasu maksmine

Tööandja kohustub maksma töötajale töötasu vähemalt kord kuus kokkulepitud tähtpäeval. Pooled võivad kokku leppida ka töötasu maksmises lühema ajavahemiku järel, näiteks iganädalaselt. Palgapäev peab olema töötajale kirjalikult teatavaks tehtud ja sisalduma töölepingus.

Veel samal teemal

Töötasu tuleb välja maksta rahas ja netosummana. Kokkulepitud töötasust arvestab tööandja maha maksud ja maksed. Viidatud maksud on eelkõige tulumaks ja sotsiaalmaks ning makseteks töötuskindlustusmakse ja kohustuslik kogumispensioni makse. Seadus eeldab, et töötasu makstakse töötaja määratud pangakontole, kuid pooled võivad kokku leppida ka töötasu sularahas maksmises. Juhul kui töötaja soovib saada töötasu sularahas, on soovitav määrata ka koht, kus ta saab sularaha kätte.

Töötaja nõudmisel peab tööandja esitama teatise, mis sisaldab andmeid töötajale arvutatud ja makstud või maksmisele kuuluva töötasu kohta.

Kui palgapäev satub riigipühale või puhkepäevale, tuleb töötasu maksta sellele päevale eelneval tööpäeval. Näiteks kui palgapäev satub pühapäevale, tuleb töötasu välja maksta reedel.

Keskmise töötasu arvutamine ja maksmine

Keskmist töötasu arvutatakse tööpäeva- või kalendripäevapõhiselt.

Arvutamise aluseks olevad kuud

Keskmise töötasu arvutamise aluseks võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul teenitud töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Sissenõutavaks muutub töötasu palgapäeval, mil töötasu tuleb kanda töötaja pangakontole. Palgapäev peab olema töötaja töölepingus kirjas.

Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus, näiteks haiguse alguse kuupäev. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks see kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust.

Kui töötajale on vaja keskmist töötasu arvutada augustis ja juulikuu eest on töötasu sissenõutavaks muutunud, võetakse arvutamise aluseks veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis ja juulis teenitud töötasud. Juhul kui juulikuu töötasu ei ole sissenõutavaks muutnud, võetakse arvutamise aluseks jaanuaris, veebruaris, märtsis, aprillis, mais ja juunis teenitud töötasud.


Arvutamise aluseks olevad tasud

Keskmise töötasu arvutamisel lähtutakse tekkepõhisest meetodist, st arvutamisel võetakse aluseks töötaja teenitud töötasud. Näiteks lisatasu maksmise korral võetakse arvesse aeg, mille eest lisatasu on teenitud, mitte välja makstud.

Keskmise töötasu ümberarvestamise kohustuse puudumine

Olukorras, kus töötajale on keskmine töötasu välja makstud, kuid ta on keskmise töötasu arvutamisel aluseks olnud kuude jooksul teeninud tasu, mille tööandja kohustub välja maksma pärast keskmise või muutumatu suurusega töötasu maksmist, ei tule tööandjal varem makstud keskmist töötasu ümber arvutada.

Kui töötaja on teeninud tulemustasu esimese poolaasta eest, mis makstakse välja teise poolaasta lõpus ning töötaja on esimesel poolaastal viibinud puhkusel, ei pea töötajale makstud puhkusetasu ümber arvutama.


Keskmise töötasu arvutamine, kui töötaja on töötanud tööandja juures lühikest aega

Kui töötaja on tööandja juures töötanud lühikest aega ning esimest palgapäeva saabunud ei ole, siis keskmist töötasu ei arvutata ning töötajale makstakse kokkulepitud töötasu. Näiteks on töötaja töötanud tööandja juures kuu aega ja esimest palgapäeva ei ole veel saabunud (st tööandjal puudub kohustus töötasu välja arvutada).Töötaja läheb järgmise kuu alguses õppepuhkusele ja talle makstakse  õppepuhkusel viibitud päevade eest töölepingus kokkulepitud töötasu. Olukorras, kus töötaja on tööandja juures töötanud rohkem kui 1, kuid  vähem kui 6 kalendrikuud,  võetakse keskmise töötasu arvutamise aluseks kalendrikuud, mille eest on töötajale töötasu sissenõutavaks muutunud.

Keskmise töötasu arvutamine, kui töötajale ei ole pikka aega töötasu makstud

Kui töötajale ei ole 6 kuu jooksul töötasu makstud (näiteks töötaja on olnud pikalt puhkusel, haiguslehel), tuleb keskmise töötasuna maksta välja keskmise töötasu arvutamise vajaduse kuule eelnenud kuul töölepingus kokkulepitud töötasu.

Kui töötajale ei ole rohkem kui 12 kuu jooksul töötasu makstud (näiteks töötaja on olnud lapsehoolduspuhkusel), tuleb töötaja töötasu korrigeerida indeksiga. Indeks = keskmise töötasu arvutamise vajaduse tekke kuul kehtiva kuu töötasu alammäära ja töö tegemisest keeldumise kuul kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtinud töötasu alammäära suhe.

Töötajale, kes jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele 2014.a.  ja kellele on vaja arvutada 2018.a. keskmist töötasu, arvutatakse indeks järgmiselt: 2018.a. töötasu alammäär 500 eurot/2014.a. töötasu alammääraga 355 = 1,41. Töötaja töölepinguline töötasu korrutatakse indeksiga ja tulemuseks on indekseeritud töötasu, mille alusel arvutatakse keskmine töötasu.

 

Kokkulepitud töötasu maksmine keskmise töötasu asemel

Puhkusetasu arvutamisel on võimalik ka olukord, kus keskmist töötasu arvutama ei pea. Kui töötajale on arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul makstud ainult muutumatu suurusega töötasu, siis puhkusetasu maksmiseks keskmist töötasu ei arvutata ja töötajale makstakse muutumatu suurusega töötasu. Keskmist töötasu ei arvutata ka juhul, kui igakuisele töötasule lisandub püsivalt ühe suurusega lisatasu, näiteks lisatasu teenistusaastate eest avalikus teenistuses. Samuti ei pea tööandja keskmist töötasu arvutama juhul, kui töötaja on arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul olnud puhkusel või tema töösuhe on peatunud muudel töölepingu seaduse toodud alustel (näiteks puhkusel või haigusel viibimine) ning talle on sellel perioodil makstud ainult muutumatu suurusega töötasu.

Keskmise töötasu maksmine tööpäevapõhiselt

Tööpäevapõhist keskmist töötasu arvutatakse näiteks juhul kui sündmus, mille eest keskmist tasu makstakse, toimub tööpäevades, näiteks puudega lapse kasvatamise eest saadav igakuine lisapuhkepäev.

Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarsete tööpäevade arvuga. Tööpäevade arvu vähendatakse nende tööpäevade võrra, millal töötajale ei makstud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis, esindas seaduse alusel teisi töötajaid jne).

Keskmise tunnitasu arvutamiseks jagatakse keskmine tööpäevatasu kokkulepitud tööaja töötundide arvuga päevas, milleks täistööajaga töötamisel on 8 tundi.

Keskmise nädalatasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu kalendaarse tööpäevade arvuga nädalas ehk 5-ga.

Keskmise kuutasu arvutamiseks korrutatakse keskmine tööpäevatasu 1 kuu keskmise kalendaarse tööpäevade arvuga.

Keskmise töötasu maksmine kalendripäevapõhiselt

Kalendripäevapõhist keskmist töötasu arvutatakse juhul kui sündmus, mille eest keskmist töötasu makstakse, toimub kalendripäevas, näiteks (õppe)puhkus, tööandja makstav haigushüvitis jne.

Keskmise kalendripäeva tasu arvutamiseks liidetakse kuue kuu töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga. Põhipuhkusetasu ja avalikus teenistuses ette nähtud lisapuhkuse tasu maksmiseks ei arvata kalendripäevade hulka rahvuspüha ega riigipühi.

Kalendripäevade arvu vähendatakse nende kalendripäevade võrra, millal töötajale ei makstud töötasu tööst keeldumise korral (töötaja oli haiguslehel, puhkusel, ajateenistuses, osales streigis, esindas seaduse alusel teisi töötajaid jne).

Töötasu maksmise erijuhud (ületunnitöö, öötöö ja riigipühadel töötamine)

Töötasu maksmise erijuhud on töötasu maksmine ületunnitöö tegemise eest, öötöö ja riigipühal töötamise eest.

Töötasu maksmine ületunnitöö tegemise eest

Töölepingu seaduse järgi on ületunnitööd võimalik hüvitada kahel viisil:

  • vaba ajaga, või
  • rahaga.

Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga. Põhjus, miks ületunnitöö hüvitamise esimene eeldus on vaba aeg, seisneb töötaja tervise ja ohutuse kaitses. Kuna piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks, näebki töölepingu seadus ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Seetõttu tuleb vaba aeg anda ka võimalikult ruttu peale perioodi lõppu, millal ületunnid tekkisid. Summeeritud tööaja arvestuse korral selguvad ületunnid arvestusperioodi lõpul ning neid on võimalik vaba ajaga hüvitada järgmise perioodi jooksul.

Ületunnitöö erakorralisest iseloomust lähtudes peab ületunnitöö tegemine töötajale kaasa tooma täiendava hüvitise tavapärasest erineva tööajaga töötamise eest. Ületunnitöö tegemisele peab seega järgnema piisav hüvitis, mis on suurem kokkulepitud tööaja piires tehtava töö eest saadavast tasust, st ületunnitöö ei saa olla sama "kallis" kui tavaline töötund. Seetõttu ei saa ületunnitöö hüvitamisel vaba ajaga nimetatud vaba aeg langeda töötaja tavapärasele puhkeajale. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg. Vastav regulatsioon tagab töötajale ületunnitöö tegemise eest piisava kompensatsiooni ning kaitseb töötajat võimaliku töötasu languse eest.

Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see töötajaga kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu. Kui töötaja teeb ületunnitööd ööajal või riigipühal, siis tuleb töötajale tasuda nii ületunnitöö, öötöö kui ka riigipühal tehtud töö eest, kuid töölepingus kokkulepitud baastasu topelt arvestama ei pea. Lisatasu arvestades ei tohi tekkida olukord, kus lisaks lisatasule öötöö ja riigipühal tehtava töö eest, saab töötaja topelt ka töölepingus kokkulepitud baastasu. Näiteks olukorras, kus töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb tema töötasu saamiseks esmalt korrutada töötaja (baas)töötasu 2-ga ja seejärel 0,5-ga (ületunnitöö lisatasust on maha arvatud baastasu komponent).

Töötasu maksmine öötöö ja riigipühal töötamise eest

Kui ületunnitöö hüvitamisel on seaduses eeldus, et tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega, siis öötöö ja riigipühal tehtav töö toimub eelduslikult täiendava lisatasu eest. Öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada vabas ajas. Öösel (22.00 kuni 6.00) töötamise eest peab tööandja maksma töötajale 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest.

Olukorras, kus töötaja saab töötasu alammääras, ei sisalda töötasu täiendavat tasu ööajal töötamise eest. Viidatud juhul saab töötaja kätte üksnes seaduses toodud miinimumi, mis ei sisalda lisatasu komponenti. Tööandja peab seega öötöö hüvitamiseks maksma vähemalt 1,25-kordset töötasu.

Töötasu maksmisega viivitamine

Töötasu maksmisega viivitamine on olukord, kui tööandja ei ole palgapäevaks töötajale tasu välja maksnud. Kuna töölepingu seadus ei näe ette reeglit töötasu maksmisega viivitamisel, võetakse viivise maksmisel aluseks võlaõigusseaduses (VÕS) viivise kohta sätestatu.

Töötajal on õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivitusintressi ülekandmisele kuuluvalt summalt vastavalt võlaõigusseaduses § 94 ja § 113 sätestatule.  

Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor), millele lisandub 8% aastas. Alates 1. jaanuarist 2017 on kehtiv viivise määr 8% (s.o 0,022% päevas).

Pooled võivad kokku leppida ka suuremas viivises, kuid seda vaid juhul, kui tööandja viivitab rahalise kohustuse täitmisega.

Kui töötaja tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu. Kahekordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvuspühale või riigipühale. Näiteks olukorras, kus töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb täiendavalt hüvitada riigipühal tehtavad tunnid, ülejäänud töötunnid tasustatakse tavalises korras. Kui töötaja teeb riigipühal ületunnitööd, tuleb lisaks kahekordsele töötasule hüvitada töötajale ka tehtud ületunnid.

RMP auto koolitus

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Töösuhetest tulenevate dokumentide säilitamine 15.08.2018

    Töölepingu seaduse järgi säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.
    Loe edasi..

  • 2019. aasta kalendaarse tööajafondi arvestus 14.08.2018

    RMP.ee toimetus on koostanud 2019. aasta kalendaarse tööajafondi abitabeli. Järgmisel aastal langeb tööpäevadele 8 riigipüha, võrreldes 2018. aastaga on üks tööpäev ning 5 töötundi enam . Lühendamisele kuuluvaid tööpäevi on järgmisel aastal vähem ehk kokku kaks.
    Loe edasi..

  • Учет календарного фонда рабочего времени за 2019 год 14.08.2018

    Количество рабочих недель в году: 50,60 Среднее количество рабочих дней в месяце: 21,08 количество рабочих часов в неделе: 39,88 количество рабочих часов в месяце: 168,17 * Исходя из ст. 53 Закона о трудовом договоре и Закона о праздниках и знаменательных датах, работодатель сокращает на тр ...
    Loe edasi..

  • Working time calculation in 2019 14.08.2018

    On the basis of § 53 of the Employment Contracts Act and the Public Holidays and Days of National Importance Act, employers shall shorten the workday prior to New Year’s Day, the anniversary of the Republic of Estonia, Victory Day and Christmas Eve by three hours.
    Loe edasi..

  • Kuidas valida töökinnast? 13.08.2018

    Kui paarkümmend aastat tagasi võis ehituspoest valida mõne paari erinevate töökinnaste vahel, siis tänapäeval ulatub see number üle mitme saja. Et valiku tegemine oleks lihtsam, keskendub käesolev artikkel kinnaste materjalidele, ohutuskategooriatele, ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Finesta
  • Avatud Kool
  • epood
  • Maksuskoop
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257354  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
96  Koolitust
22235  Artiklit
52819  Registreerunud kasutajat
36234  Nädalakirja tellijat
33339  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017