Töövahendi ohutu kasutamine

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Vaatluse alla on võetud üks reaalses elus juhtunud tööõnnetus. Tööinspektsiooni spetsialist analüüsib juhtunud õnnetust ning juhib tähelepanu sellele, mida oleks saanud ning saab tööohutuse seisukohast ette võtta, et sarnaseid juhtumeid edaspidi vältida. Kasulikke näpunäited jagub nii tööandjatele kui ka töötajatele. 

Mis juhtus?

Töötaja hakkas koos kaastöötajaga pingutama hakkepuidu tigutransportööri ning reduktori vahelise kettülekande ketti. Pingutamiseks läksid kaks töötajat reduktori all olevasse süvendisse. Reduktori ajamina kasutatav elektrimootor oli süvendis olevast lülitist välja lülitatud. Pingutamiseks keerati reduktorit alusele kinnitavad poldid lahti ning liigutati reduktorit alusel tigutransportöörist eemale. Selle tegevuse läbiviimise ajal elektrimootor käivitus ning reduktori võlli otsas olev ketiratas hakkas pöörlema. Töötaja parema käe sõrmed jäid keti ja ketiratta vahele. Tulemuseks oli ühe sõrme amputatsioon ning teiste sõrmede luumurrud ning haavad. Kuna reduktori all olev süvend oli kahele töötajale kitsas, siis ilmselt oli kaastöötaja tahtmatult läinud vastu lüliti hooba ja elektrimootori käivitanud.

Miks juhtus?

Reduktori ajamina kasutatava elektrimootori lüliti oli paigaldatud reduktori all asuvasse süvendisse nii, et ei olnud välistatud lüliti tahtmatu lülitamine. Seetõttu oli võimalik mootori, seega ka reduktori, kettülekande ning tigutransportööri iseeneslik käivitumine. Lüliti oleks pidanud olema sellise konstruktsiooniga ja paigaldatud nii, et käivitumine saab toimuda ainult lüliti tahtliku mõjutamisega. Ilmselt aitas tahtmatule lülitamisele kaasa asjaolu, et kahe töötaja töötamiskoht oli süvendis liiga kitsas. Õnnetus oleks jäänud toimumata ka siis, kui reduktorit käitava elektrimootori energiavarustus oleks elektripaigaldises välja lülitatud juba enne süvendis asuvat lülitit. Sel juhul ei oleks lüliti tahtmatul vajutamisel elektrimootor käivitunud.

Töövahend

Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine ei tohi ohustada tervist ning töö- ja elukeskkonda. Kasutamise all mõistetakse sellega töötamist, selle käivitamist, seiskamist, transporti, teisaldamist, paigaldamist, parandamist, seadistamist, hooldust ja puhastamist.

Enim tööõnnetusi töövahendi kasutamisel juhtub kokkupuutel selle ohtlikult liikuva osaga, näiteks lõikevigastused saekettaga, freesiteraga ning hammasrataste vahele jäänud sõrmede muljumised. Kokkupuude kõigi töövahendi ohtlikult liikuvate osadega peab olema välditud. Selleks kasutatakse kaitsepiirdeid ning kaitsepiirde blokeeringuid, mis peatavad piirde eemaldamisel ohtlikult liikuva osa töötamise. Igasugune töötaja sattumine ohualale peab olema tõkestatud. Kindlasti ei tohi maha võtta või lahti ühendada kaitsepiirdeid või automaatseid blokeeringuid. Enne töövahendi kasutamist tuleb töötaja vajalikus mahus välja õpetada ja ohutusalaselt juhendada.

Ohutusalane juhendamine peab hõlmama:

  • teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, mis kaasnevad või võivad kaasneda töövahendi kasutamisega ning selle kasutamisest saadud kogemusi;
  • abinõusid, mida tuleb rakendada kasutaja ja teiste töökeskkonda lubatud isikute ohutuse tagamiseks;
  • teavet töötamiskohal või selle lähedal olevatest suurema ohuga töövahenditest;
  • teavet igasugustest muudatustest töökeskkonnas, mis suurendavad töötaja poolt kasutatava või tema lähedal asuva töövahendi ohtlikkust;
  • juhiseid tegutsemiseks õnnetusohu korral.

Töövahendit peab olema võimalik hooldada seisatud seadme puhul. Kui seiskamine ei ole võimalik, tuleb rakendada vajalikke kaitseabinõusid ja kasutada selliseid abivahendeid, mis tagavad töö ohutu teostamise, eelistatult väljastpoolt ohuala.

Töötaja on kohustatud kasutama töövahendeid nõuetekohaselt, hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele paigaldatud ohutusseadiseid ja kasutama neid seadiseid nõuetekohaselt. Igast töövahendi rikkest ja puudusest, mis ilmneb selle kasutamisel, tuleb tööandjat teavitada.

Nõuded töövahendile

Euroopa Liidus on kehtestatud paljudele seadmetele ja masinatele, mis on ka töövahendid, rida nõudeid. Nende ostmisel nõuab teadlik tööandja müüjalt vastavusdeklaratsiooni, kasutusjuhendit ning otsib seadmelt CE-märgistust. Vastavusmärgi paigaldab masinale vastavusdeklaratsiooni väljaandja, kinnitades sellega seadme vastavust masina ohutuse seadusele või masinadirektiivile.

Tööandjal on vähem muret, kui usaldab töötajale töövahendi, mis vastab nõuetele. Kõik töövahendid peavad olema viidud ohutuks kasutamiseks nõuetega vastavusse. Siin ei tehta erandeid ei vanematel nõukogudeaegsetel, ega viimastel aastatel toodetud seadmetel.

Allikas:  Tööelu

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll