Teejuht 2019
Laupäev, 18. August
 

Ületunnitöö ja selle hüvitamine tööandja poolt

Autor
Kirke Treial
Advokaadibüroo Turnstone jurist

Töösuhetes tuleb ette olukordi, kus töötajal võib tekkida vajadus või kohustus teha ületunnitööd. Töölepingu seaduse (TLS) § 44 järgi on ületunnitöö kokku lepitud või tööandja ühepoolsel nõudmisel erakorralisest/ajutisest olukorrast tingituna töötaja poolt tööaega ületaval ajal töö tegemine olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga (40h seitsmepäevase ajavahemiku jooksul), osalise tööajaga (lühem kui 40h seitsmepäevase ajavahemiku jooksul) või summeeritud tööajaga (tööaeg jaguneb arvestusperioodil ebavõrdselt, nn tööaja arvestamine graafiku alusel). Näiteks, kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud osalises tööajas kuus tundi päevas, siis on töötamine seitsmendal tunnil ületunnitöö ja tuleb vastavalt kokkuleppele hüvitada.

Ületunnitöö kokkulepe

Ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, st selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord saavutada eraldi kokkulepe. Töölepingu sõlmimisel ei ole õiguspärane kokku leppida üldistes tingimustes, mille kohaselt teeb töötaja ületunnitööd vastavalt vajadusele või töötaja tööaeg koos ületunnitööga on pidevalt 48 tundi seitsmepäevases ajavahemikus1.

Veel samal teemal

Praktikas valmistab probleeme kõige rohkem küsimus, kas tööandja ja töötaja vahel oli sõlmitud kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Tallinna ringkonnakohus on oma lahendis nr 2-15-18489 välja toonud, et ka tööandja saadetud automaatsõnumeid saab lugeda ületunnitöö kokkuleppeks juhul, kui need on saadetud väljaspool tööaega ja töötaja on nendele reageerinud (ilmunud töökohale). Samuti on töövaidluskomisjon oma otsuses nr 4-1/2386/17 leidnud, et tööandja finantsjuhilt tööarvestussüsteemis antud kinnitus töötundide kohta tõendab pooltevahelist ületunnitöö kokkulepet. Komisjoni otsuse kohaselt peab tööandja ületunnitööga mittenõustumise korral seda koheselt väljendama, mida tööandja antud asjas ei teinud.

Sagedased on ka juhtumid, kus töötaja on teinud ületunnitööd pärast kokkulepitud tööaja lõppu n-ö omal algatusel, kuid sellisel juhul tööandjal ületundide hüvitamise kohustus puudub. Samuti ei pea tööandja hüvitama ületunnitööd, mis on tekkinud töötajal tööaja ebaratsionaalse kasutamise tõttu. Tartu ringkonnakohus on oma otsuses nr 2-15-9795 rõhutanud, et töötaja enda poolt koostatud väidetav ületunnitööd kajastav tabel, millele ei ole tööandja kooskõlastust andnud, ei kinnita poolte vahel sõlmitud ületunnitöö kokkuleppe olemasolu.

Kuigi siinkohal tuleb märkida, et juhul kui tööandja pole täitnud enda seadusest tulenevat kohustust pidada tööaja arvestust (tõendamaks, et järgitud on töö- ja puhkeaja reegleid), on töövaidluskomisjon ja kohtud oma otsuste tegemisel võtnud aluseks töötaja esitatud tööaja arvestuse ning mõistnud vaatamata tööandja vastuväidetele ületunnitöö tasu töötaja kasuks välja (Tartu ringkonnakohtu otsus nr  2-16-14761, töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/1820/17).

Siit järeldub, et kuigi töölepingu seadus ei näe otseselt ette kohustuslikku ületunnitöö kokkuleppe vormi, oleks mõistlik hilisemate vaidluste vältimiseks kokkulepe sõlmida kirjalikus vormis. Vaidluse tekkimisel peab ületunnitöö tuvastamist nõudev pool tõendama, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe ületunnitöö tegemiseks.

Töövaidluskomisjon on praktikas jõudnud järeldusele, et alati ei pruugi olla poolte vahel kirjalikku kokkulepet, kuid kui tööandja on pidanud tööaja arvestust ning selle alusel ka ületunnid ühekordse tunnitasu ulatuses välja maksnud, siis sellisel juhul on tööandja ja töötaja oma tegevusega kinnitanud ületunnitöö kokkulepet (töövaidluskomisjoni otsus asjas nr 4-1/908/17).

Tööaja vähendamine ja ületunnitöö

Praktikas võib tekkida ka küsimus, kas summeeritud tööaja arvestuse korral on põhjendatud tööaja vähendamine, kui töötaja haigestumine jääb puhkepäevale või tööaeg langeb rahvus- või riigipühale.

Riigikohtu avaldatud otsustest puudutavad ületunnitööd vaid kaks lahendit, kus kohus on just tööaja vähendamise ja ületunnitöö küsimusi analüüsinud.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-143-15 on riigikohus käsitlenud tööaja vähendamist ajutise töövõimetuse korral ja leidnud, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise töövõimetuse aja võrra. Puhkepäevadele sattuva ajutise töövõimetuse aja võrra kokkulepitud tööaega ei vähendata.

Samuti on riigikohus lahendis nr 3-2-1-69-17 rõhutanud, et töötaja kokkulepitud tööaega rahvus- ja riigipühal töötamise aja võrra ei vähendata. Ka juhul, kui summeeritud tööaja arvestusperioodis on töötaja kokkulepitud tööajale langevaid rahvus- ja riigipühi, arvestatakse ületunnitööks üksnes tööaeg, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega.

Tuginedes riigikohtu praktikale, tuleb seega asuda seisukohale, et kokkulepitud tööaja vähendamine ei ole põhjendatud summeeritud tööarvestuse korral puhkepäevadele sattuva ajutise töövõimetuse ning rahvus- ja riigipüha tõttu.

Ületunnitöö hüvitamine

Töölepingu seaduse järgi võib tööandja hüvitada ületunnitöö vabas ajas või pooled lepivad kokku ületunnitöö rahalises hüvitamises, milleks on töötaja 1,5-kordne töötasu.

Töölepingu seaduse seletuskirja järgi on tööaja piirangud kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Seetõttu näebki TLS ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida.

Tööandjal tuleb meeles pidada, et juhul kui ta ei suuda tõendada ületundide hüvitamist vaba ajaga, tuleb töölepingu lõppemisel hüvitada ületunnid rahas (töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/1820/17).

Muu hulgas on töövaidluskomisjon oma otsuses nr 4-1/908/17 leidnud, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd (TLS § 35), millest tulenevalt ei saa lugeda töötaja tehtud ületunde kompenseerituks vaba ajaga eelneval tööperioodil tekkinud alatundide arvelt.

1 Sotsiaalministeerium. Töölepingu seadus - selgitused töölepingu seaduse juurde. Juura 2013

tarkvara 2

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Töösuhetest tulenevate dokumentide säilitamine 15.08.2018

    Töölepingu seaduse järgi säilitab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti selle kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.
    Loe edasi..

  • 2019. aasta kalendaarse tööajafondi arvestus 14.08.2018

    RMP.ee toimetus on koostanud 2019. aasta kalendaarse tööajafondi abitabeli. Järgmisel aastal langeb tööpäevadele 8 riigipüha, võrreldes 2018. aastaga on üks tööpäev ning 5 töötundi enam . Lühendamisele kuuluvaid tööpäevi on järgmisel aastal vähem ehk kokku kaks.
    Loe edasi..

  • Учет календарного фонда рабочего времени за 2019 год 14.08.2018

    Количество рабочих недель в году: 50,60 Среднее количество рабочих дней в месяце: 21,08 количество рабочих часов в неделе: 39,88 количество рабочих часов в месяце: 168,17 * Исходя из ст. 53 Закона о трудовом договоре и Закона о праздниках и знаменательных датах, работодатель сокращает на тр ...
    Loe edasi..

  • Working time calculation in 2019 14.08.2018

    On the basis of § 53 of the Employment Contracts Act and the Public Holidays and Days of National Importance Act, employers shall shorten the workday prior to New Year’s Day, the anniversary of the Republic of Estonia, Victory Day and Christmas Eve by three hours.
    Loe edasi..

  • Kuidas valida töökinnast? 13.08.2018

    Kui paarkümmend aastat tagasi võis ehituspoest valida mõne paari erinevate töökinnaste vahel, siis tänapäeval ulatub see number üle mitme saja. Et valiku tegemine oleks lihtsam, keskendub käesolev artikkel kinnaste materjalidele, ohutuskategooriatele, ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
toopakkumised
Töövahendid
Naljanurk

Andke endast tööl alati 100%!
12% esmaspäeval
28% teisipäeval
35% kolmapäeval
20% neljapäeval
5% reedel

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5
6 7 8 9 10 11 12
13 14 15 16 17 18 19
20 21 22 23 24 25 26
27 28 29 30 31
« August 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 20.08

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Keskkonnateenused
  • swissotel
  • epood
  • Maksuskoop
 

Merit Tarkvara

Koostööpartnerid
this content xxxindianporn.mobi
navigate to this site lime-torrents.org kickasstorrente.net
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
257394  Foorumi postitust
341  E-poe toodet
98  Koolitust
22237  Artiklit
52825  Registreerunud kasutajat
36237  Nädalakirja tellijat
33341  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017