auto koolitus
Esmaspäev, 28. Mai
 

Ületunnitöö ja selle hüvitamine tööandja poolt

Autor
Kirke Treial
Advokaadibüroo Turnstone jurist

Töösuhetes tuleb ette olukordi, kus töötajal võib tekkida vajadus või kohustus teha ületunnitööd. Töölepingu seaduse (TLS) § 44 järgi on ületunnitöö kokku lepitud või tööandja ühepoolsel nõudmisel erakorralisest/ajutisest olukorrast tingituna töötaja poolt tööaega ületaval ajal töö tegemine olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga (40h seitsmepäevase ajavahemiku jooksul), osalise tööajaga (lühem kui 40h seitsmepäevase ajavahemiku jooksul) või summeeritud tööajaga (tööaeg jaguneb arvestusperioodil ebavõrdselt, nn tööaja arvestamine graafiku alusel). Näiteks, kui töötaja ja tööandja on kokku leppinud osalises tööajas kuus tundi päevas, siis on töötamine seitsmendal tunnil ületunnitöö ja tuleb vastavalt kokkuleppele hüvitada.

Ületunnitöö kokkulepe

Ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, st selle tegemises ei saa abstraktselt kokku leppida. Ületunnitöö olemusest tulenevalt on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord saavutada eraldi kokkulepe. Töölepingu sõlmimisel ei ole õiguspärane kokku leppida üldistes tingimustes, mille kohaselt teeb töötaja ületunnitööd vastavalt vajadusele või töötaja tööaeg koos ületunnitööga on pidevalt 48 tundi seitsmepäevases ajavahemikus1.

Veel samal teemal

Praktikas valmistab probleeme kõige rohkem küsimus, kas tööandja ja töötaja vahel oli sõlmitud kokkulepe ületunnitöö tegemiseks. Tallinna ringkonnakohus on oma lahendis nr 2-15-18489 välja toonud, et ka tööandja saadetud automaatsõnumeid saab lugeda ületunnitöö kokkuleppeks juhul, kui need on saadetud väljaspool tööaega ja töötaja on nendele reageerinud (ilmunud töökohale). Samuti on töövaidluskomisjon oma otsuses nr 4-1/2386/17 leidnud, et tööandja finantsjuhilt tööarvestussüsteemis antud kinnitus töötundide kohta tõendab pooltevahelist ületunnitöö kokkulepet. Komisjoni otsuse kohaselt peab tööandja ületunnitööga mittenõustumise korral seda koheselt väljendama, mida tööandja antud asjas ei teinud.

Sagedased on ka juhtumid, kus töötaja on teinud ületunnitööd pärast kokkulepitud tööaja lõppu n-ö omal algatusel, kuid sellisel juhul tööandjal ületundide hüvitamise kohustus puudub. Samuti ei pea tööandja hüvitama ületunnitööd, mis on tekkinud töötajal tööaja ebaratsionaalse kasutamise tõttu. Tartu ringkonnakohus on oma otsuses nr 2-15-9795 rõhutanud, et töötaja enda poolt koostatud väidetav ületunnitööd kajastav tabel, millele ei ole tööandja kooskõlastust andnud, ei kinnita poolte vahel sõlmitud ületunnitöö kokkuleppe olemasolu.

Kuigi siinkohal tuleb märkida, et juhul kui tööandja pole täitnud enda seadusest tulenevat kohustust pidada tööaja arvestust (tõendamaks, et järgitud on töö- ja puhkeaja reegleid), on töövaidluskomisjon ja kohtud oma otsuste tegemisel võtnud aluseks töötaja esitatud tööaja arvestuse ning mõistnud vaatamata tööandja vastuväidetele ületunnitöö tasu töötaja kasuks välja (Tartu ringkonnakohtu otsus nr  2-16-14761, töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/1820/17).

Siit järeldub, et kuigi töölepingu seadus ei näe otseselt ette kohustuslikku ületunnitöö kokkuleppe vormi, oleks mõistlik hilisemate vaidluste vältimiseks kokkulepe sõlmida kirjalikus vormis. Vaidluse tekkimisel peab ületunnitöö tuvastamist nõudev pool tõendama, et poolte vahel oli sõlmitud kokkulepe ületunnitöö tegemiseks.

Töövaidluskomisjon on praktikas jõudnud järeldusele, et alati ei pruugi olla poolte vahel kirjalikku kokkulepet, kuid kui tööandja on pidanud tööaja arvestust ning selle alusel ka ületunnid ühekordse tunnitasu ulatuses välja maksnud, siis sellisel juhul on tööandja ja töötaja oma tegevusega kinnitanud ületunnitöö kokkulepet (töövaidluskomisjoni otsus asjas nr 4-1/908/17).

Tööaja vähendamine ja ületunnitöö

Praktikas võib tekkida ka küsimus, kas summeeritud tööaja arvestuse korral on põhjendatud tööaja vähendamine, kui töötaja haigestumine jääb puhkepäevale või tööaeg langeb rahvus- või riigipühale.

Riigikohtu avaldatud otsustest puudutavad ületunnitööd vaid kaks lahendit, kus kohus on just tööaja vähendamise ja ületunnitöö küsimusi analüüsinud.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-143-15 on riigikohus käsitlenud tööaja vähendamist ajutise töövõimetuse korral ja leidnud, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise töövõimetuse aja võrra. Puhkepäevadele sattuva ajutise töövõimetuse aja võrra kokkulepitud tööaega ei vähendata.

Samuti on riigikohus lahendis nr 3-2-1-69-17 rõhutanud, et töötaja kokkulepitud tööaega rahvus- ja riigipühal töötamise aja võrra ei vähendata. Ka juhul, kui summeeritud tööaja arvestusperioodis on töötaja kokkulepitud tööajale langevaid rahvus- ja riigipühi, arvestatakse ületunnitööks üksnes tööaeg, mis ületab arvestusperioodi lõpuks kokkulepitud tööaega.

Tuginedes riigikohtu praktikale, tuleb seega asuda seisukohale, et kokkulepitud tööaja vähendamine ei ole põhjendatud summeeritud tööarvestuse korral puhkepäevadele sattuva ajutise töövõimetuse ning rahvus- ja riigipüha tõttu.

Ületunnitöö hüvitamine

Töölepingu seaduse järgi võib tööandja hüvitada ületunnitöö vabas ajas või pooled lepivad kokku ületunnitöö rahalises hüvitamises, milleks on töötaja 1,5-kordne töötasu.

Töölepingu seaduse seletuskirja järgi on tööaja piirangud kehtestatud töötaja tervise ja ohutuse kaitseks ning piisav puhkeaeg on vajalik töövõime säilitamiseks ja tööjõu taastootmiseks. Seetõttu näebki TLS ette eelduse ületunnitöö hüvitamiseks vaba ajaga. Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see eraldi töötajaga kokku leppida.

Tööandjal tuleb meeles pidada, et juhul kui ta ei suuda tõendada ületundide hüvitamist vaba ajaga, tuleb töölepingu lõppemisel hüvitada ületunnid rahas (töövaidluskomisjoni otsus nr 4-1/1820/17).

Muu hulgas on töövaidluskomisjon oma otsuses nr 4-1/908/17 leidnud, et tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd (TLS § 35), millest tulenevalt ei saa lugeda töötaja tehtud ületunde kompenseerituks vaba ajaga eelneval tööperioodil tekkinud alatundide arvelt.

1 Sotsiaalministeerium. Töölepingu seadus - selgitused töölepingu seaduse juurde. Juura 2013

tarkvara 3

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

  • Töötajale lõpparve arvutamine ja maksmine (töösuhe 1 kuu) 23.05.2018

    Lõpparve ei ole pelgalt number töötaja pangakontol. See on rida makseid ja nende arvutamist. See on arvestamine töötaja töise panuse ja eemalviibimise põhjustega. Käsitööna on lõpparve arvutamine pisut pusimist.Kehtivas töölepingu seaduses lõpparve mõistet ei ole. Tavakeeles nimetatakse lõpparveks summat, mille tööandja peab töötajale töölepingu lõppemisel maksma.Artiklis kirjutatakse põhjalikult lahti töötajale tööandjapoolse haigushüvitise, töötasu ja lõpparve arvutamine, kui töötaja töötab ettevõttes kuu aega, millest reaalselt teeb ta tööd ühe tööpäeva ja ülejäänud aja kuust on haiguslehel. Ühe kuu möödudes töösuhe poolte vahel lõpetatakse.
    Loe edasi..

  • Noore töötaja meelespea 15.05.2018

      Töö tegemiseks sõlmitavad lepingud Tööd tehakse reeglina töölepingu alusel, kuid selleks võib sõlmida ka töövõtulepingu või käsunduslepingu. Millise lepingu peaks kindla töö tegemiseks sõlmima ...
    Loe edasi..

  • Riigikohtu selgitused töölepingu kirjalikult vormistamise nõude kohta 14.05.2018

    Enamus tööandjaid ja töötajaid on teadlikud töölepingu seadusest tulenevast nõudest, mille järgi tuleb tööleping sõlmida kirjalikult. Tihti ei olda aga teadlikud, et nimetatud vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa tö ...
    Loe edasi..

  • Töökeskkonnanõukogu 08.05.2018

    Töökeskkonnanõukogu on suuremates ettevõtetes moodustatav töörühm, milles lahendatakse töötajate ja tööandja koostöös ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.
    Loe edasi..

  • Tegevuspõhise kontori head ja vead 04.05.2018

    Tehnoloogia, kommunikatsioonivahendite ja turu kiire arenguga muutub ka töökeskkond. Et kiirete muutustega edukalt kaasas käia, liiguvad ettevõtted aina enam paindlike meeskonnapõhiste töötamise mudelite poole. Koos sellega on vaja, et töötamise ruum ...
    Loe edasi..

Vaata kõiki artikleid
 
Merit iPhone
Töövahendid
Naljanurk

Raamatupidaja kontrollib töölähetusest saabunud töötaja kuludokumente.
"Mis astronoomiline summa see on?"
"See on arve hotelli eest."
"Aga kes andis Teile loa hotell ära osta?"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1 2 3 4 5 6
7 8 9 10 11 12 13
14 15 16 17 18 19 20
21 22 23 24 25 26 27
28 29 30 31
« Mai 2018 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: 01.05 ja 20.05

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
Kas teie ettevõttes tutvustatakse töötajatele juba uue isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid?
 Jah
 Ei
 Ei tea
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • graanul invest
  • Hansaplant
  • epood
  • Avalik andbemaas
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
255556  Foorumi postitust
352  E-poe toodet
78  Koolitust
22209  Artiklit
52722  Registreerunud kasutajat
36282  Nädalakirja tellijat
33463  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017