Vabatahtlik töö on inimese vabal tahtel tehtav tasustamata töö

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Vabatahtlikust tööst räägitakse töötamise registri kasutuselevõtust alates üha aktiivsemalt. Ametiasutused täheldavad, et endine ettevõttes proovipäeva tegemine on asendunud vabatahtliku tööga, seda eriti jaekaubanduse, toitlustus, ehituse sektoris.

Tööeluportaali teemanädala "Vabatahtlik või "vabatahtlik" töö" raames selgitas Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja töösuhete järelevalve ja tööõiguse alal Meeli Miidla-Vanatalu, et Eestis puudub kehtiv üldnorm, mis reguleeriks üldist vabatahtliku töö põhimõtet ning kes ja kuidas tagaks töötamisel vabatahtliku töö tegija ohutuse.

Järgnevalt võtame vaatluse alla, kuidas Eestis üldse vabatahtlikku tööd defineeritakse.

Vabariigi valitsuse määrus “Tööhõiveprogramm 2014-2015” sätestab vabatahtliku töö kui töövalmiduse toetamise (§ 14) meetme. Määruse järgi on töövalmiduse toetamine, sh ka vabatahtlik töö, isiku tööotsimise aktiivsuse ja tööharjumuse säilitamine.

Sama põhimõtete järgib vabatahtlikku tööd defineerides ka töötukassa, kelle kirjeldab vabatahtlikku tööd kui tegevust, mille eesmärk ei või olla majandustegevus, tulu saamine ega tööjõukulude kokkuhoid. Vabatahtlik töö aitab valmistuda tööeluks, annab uusi teadmisi ja oskusi ning tekitab ja säilitab tööharjumust. Vabatahtlik töö võib hõlmata erinevaid avalikes huvides ja ühiskonna heaks tehtavaid tegevusi (valdavalt kultuuri, hariduse, sotsiaaltöö, keskkonnakaitse, ühistegevuse või mõnes muus avaliku huvi vallas).

Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi on vabatahtlik igasugune ilma kohustuse või sunduseta, omast tahtest tehtav tegevus.

Vabatahtlikult oma aja ja energia töösse panustamist on kajastatud abipolitseiniku seaduses (§ 2), mille järgi on abipolitseinik isik, kes osaleb vabatahtlikult oma vabast ajast politsei tegevuses.

Päästeseaduse § 32 märgitakse, et vabatahtlik päästja on isik, kes osaleb vabatahtlikult pääste- või ennetustööl.

Töötamise registri käivitumise eel kirjeldati vabatahtlik töö ka maksukorralduse seaduse § 251 lg 3 punktis 1, kus märgitakse, et töötamine on töö tegemine töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel, avalik teenistus avaliku teenistuse seaduse tähenduses või töö tegemine vabatahtlikkuse alusel tasu saamata. Siit ilmneb selgelt, et vabatahtlik töö on midagi sellist, mida tehakse selle eest tasu saamata.

Eesti vabatahtliku tegevus arengukavas aastateks 2007-2010 on vabatahtlik tegevus oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlikud aitavad teisi või tegutsevad peamiselt avalikes huvides ja ühiskonna heaks. Nagu kirjutatakse Vabatahtlike Värava veebilehel on vabatahtlikku tegevust lihtne ajada segi sellise tööga, mida tehakse küll tasuta, kuid mitte vabast tahtest või heategevuslikel eesmärkidel.

Et vabatahtlik tegevus on inimese enda vabal tahtel ja tema motivatsioonil põhinev tegevus, mille eest tasu ei saada, on kehtiv definitsioon ka Euroopa Liidus laiemalt.

Euroopa Noorte Foorumi definitsiooni järgi on vabatahtlik tegevus

  • tegevus, mis toimub inimese enda vabal tahtel, kus ta pühendab aega ja energiat teiste inimeste ning üldiselt ühiskonna kasuks;
  • eesti ei saada tasu, kuid kaetakse otseselt tegevusega seotud kulud;
  • mittetulunduslik ja avalikes huvides, toimub peamiselt vabaühenduste kui mittetulunduslike organisatsioonide kaudu ning seetõttu pole motiveeritud materiaalse hüve saamisega;
  • ei tohi asendada tavapäraselt tasustatud tööd.

Euroopa Nõukogu vabatahtlikkuse aastaks (2011) pakuti välja järgmine definitsioon: termin “vabatahtlik tegevus” hõlmab kõiki liike vabatahtlikku tegevust, sealhulgas nii organiseeritud kui iseseisvat, mis toimuvad inimese enda vabal tahtel, valikul ja motivatsiooni alusel ning ei eelda tasu saamist. Need tegevused toovad kasu vabatahtlikule endale, kogukonnale ja ühiskonnale.

Kõike eelnevat kokku võttes võib öelda, et vabatahtlik töö on selline, mida inimene teeb oma vabast tahtest ja selle eesti ei maksta tasu ehk vabatahtlik töö ei saa asendada tavapäraselt tasustatud tööd.

Kasutatud allikad Riigi Teataja, ametite, organisatsioonide kodulehed, Poliitikauuringute Keskuse Praxis uuringuaruanne "Vabatahtlikus tegevuses osalemine 2013"

Märksõnad:

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll