Välismaalasele makstava töötasu nõuded leevenesid

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Möödunud aasta kevadel kirjutasin välismaalaste seaduse (VMS) kavandatavatest muudatustest, mille kohaselt oli kavas mitmeid leevendusi Eesti tööjõupuuduses vaevlevale tööjõuturule. Praegu võib tõdeda, et mõnes osas nõuded leevenesid algselt plaanitust enamgi.

Sellele vaatamata on ilmnenud ka teatud mõttes negatiivseid muutuseid. Nii on näiteks alates 2016 aasta detsembrikuu keskpaigast sisuliselt välistatud väljastpoolt Euroopa Liitu pärit töötajate lähetamine Eestisse selliselt, nagu see oli võimalik senini.

Kohaliku ning välismaalase töötasu võivad olla võrdsed

Esimese positiivse muutusena võib välja tuua, et alates 18.01.2017 elamisluba taotlevale välismaalasele peab tööandja üldjuhul maksma töötasu, mis on võrdne Eesti keskmise töötasuga. Tõsi on, et kohalikule võib endiselt maksta väiksemat tasu, kui välismaalasele, ent siiski on tegemist pika sammuga lähemale kohaliku töötaja ning välismaalase võrdsemale kohtlemisele.

Oluline on meeles pidada, et endiselt kehtivad erisused eelmainitud üldnõudest, ning et teatud juhtudel peab välismaalasele makstav töötasu olema suurem Eesti keskmisest. Nimelt peab tööandja maksma tippspetsialistile töötasu, mis on võrdne vähemalt kahekordse Eesti keskmise töötasuga ning Euroopa Liidu sinise kaardi alusel töötavale välismaalasele töötasu, mis on võrdne 1,24 või 1,5 kordse Eesti keskmise töötasuga.

Lisaks eeltoodule on positiivne, et töötasunõuet ei tule järgida nt hooajatööliste palkamisel või töötajate värbamisel iduettevõttesse. Nende kategooriate töötajate puhul võib maksta vaid Eesti Vabariigi nö tavapärast miinimumtöötasu. Viimasel juhul, tõsi küll, tuleb silmas pidada, et PPA võib keelduda elamisloa andmisest välismaalasele, kelle sissetulek ei võimalda tema mõistlikul viisil toimetulekut Eestis.

Mõned muud muudatused

Lisaks eelmainitud muudatusele on ellu kutsutud mitmeid muid muudatusi, mis valdavas enamuses on leevendava iseloomuga. Nii näiteks on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori tööandjaile ning iduettevõtteile oluliseks leevenduseks see, et IKT valdkonnas või iduettevõttes tööle asuvate välismaalasete puhul ei arvestata elamislubade kvooti. See tähendab, et isegi üldise kvoodi täitumisel saab sellistele välismaalastele endiselt elamislube väljastada.

Kõigi elamisloa liikide puhul aga on olulisimaks uuenduseks loobumine püsivalt Eestis elamise nõudest ning pikemaajaliste eemalviibimiste registreerimise nõudest. Senikehtinud nõuete kohaselt pidi välismaalane ilmtingimata elama Eestis püsivalt, st vähemalt 183 päeva aastas, ning registreerima oma pikemaajalised eemalviibimised Eestist. Nende nõuete järgimine oli teatud olukordades (nt paljude välislähetustega töö/tegevuse korral) sisuliselt peaaegu võimatu. Alates 18.01.2017 on sellised nõuded kaotatud. Sellele vaatamata on PPA-l õigus ning kohustus kontrollida, et elamisluba kasutatakse sihipäraselt.

Kokkuvõtteks

Eelkirjeldatud muudatused kõrvaldasid vähemalt osaliselt kunstlikult loodud diskrimineerivaid nõudeid ning võimaldavad Eesti tööandjal maksta sama tööd tegevatele inimestele (enam-vähem) võrdset tasu sõltumata nende päritolust. Lisaks käsitletud muudatustele tehti seadusesse mitmeid muidki muudatusi, mis hakkavad kehtima erinevatel aegadel käesoleva aasta jooksul ning ka 2018 aastal.

Loe lisaks: Välismaalane hakkab konkureerima kohaliku töötajaga võrdsetel tingimustel

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll