Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü.
Vastu võetud 17. detsembril 2008. a seadusega (RT I 2009, 5, 35), jõustunud 1.07.2009. a.
Muudetud ja täiendatud järgmiste seadustega (vastuvõtmise aeg, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
28.01.2009 (RT I 2009, 11, 67) 01.07.2009
20.02.2009 (RT I 2009, 15, 93) 01.07.2009
06.05.2009 (RT I 2009, 26, 159) 01.07.2009
21.05.2009 (RT I 2009, 29, 176) 01.04.2010
18.06.2009 (RT I 2009, 36, 234) 01.07.2009, osaliselt vastavalt §-le 190 (01.01.2013)
22.04.2010 (RT I 2010, 22, 108) jõustub päeval, mis on kindlaks määratud Euroopa Liidu Nõukogu otsuses Eesti Vabariigi suhtes kehtestatud erandi kehtetuks tunnistamise kohta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikes 2 sätestatud alusel