1. juulil käivitub töötamise register, mis võimaldab koguda informatsiooni Eestis tööd tegevate füüsiliste isikute kohta. Töötamise registreerimisel kogutavat informatsiooni on võimalik muu hulgas kasutada töötamise ajalisest kestvusest ja saadud tasust sõltuvate toetuste, hüvitiste, pensionite määramisel, hüvitiste maksmise ja sotsiaalteenuste osutamise õigsuse järelkontrolli teostamisel ning ravikindlustuskaitse perioodi arvestamisel, maksude arvestamise ja tasumise õigsuse kontrollimisel.
Töötukassa hakkab töötamise registri andmeid kasutama töötuskindlustuse seaduse alusel makstavate hüvitiste ja töötutoetuse määramisel, aga ka inimese töötuna arvele võtmisel ja arveloleku lõpetamisel.
Suurem sisuline muudatus, mis seondub töötamise registri ja töötukassaga on töötuskindlustusstaaži arvestuse põhimõtete muutumine alates 1. juulist käesoleval aastal. Seni on toimunud töötuskindlustusstaaži arvestus kassapõhiselt ehk üks kuu töötuskindlustusstaaži tekib inimesel iga kalendrikuu eest, mil talle on makstud tasu, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Oluline ei ole seejuures, millise perioodi eest see tasu on arvestatud. Sellise kindlustusstaaži arvestuse puuduseks on aga sõltuvus tööandja poolt tehtavate väljamaksete, mitte tegeliku töötamise ajast. Nii näiteks viis selline kindlustusstaaži arvestus olukorrani, kus töötamise perioodi eest 01.01 kuni 31.12 võis ühel inimesel tekkida 12 kuud kindlustusstaaži ja teisel 11 kuud, sõltuvalt sellest, kas tööandja maksis tasu välja samal kuul või järgneval. Sellele et niisuguse kindlustusstaaži arvestuse näol on tegemist võrdsuspõhiõiguse riivega, juhtis tähelepanu ka õiguskantsler.
Töötuskindlustusstaaži põhimõtete muutumine
Töötamise registri rakendumine annab võimaluse minna üle töötamise perioodide põhisele kindlustusstaaži arvestusele ja sellega kaotatakse olukord, kus sama pikkade töötamise perioodide alusel tekiks erineva pikkusega kindlustusstaaž.
Senine kindlustusstaaži arvestus (olukord, kus kindlustusstaaž tekib kalendrikuu eest, mil isikule maksti töötuskindlustusmaksega maksustatud tasu) säilitatakse töö tegemise korral võlaõigusliku lepingu alusel, kõikidel teistel juhtudel rakendatakse alates 01.07.2014 tekkiva töötuskindlustusstaaži osas töötamise perioodide põhist arvestust.
Kui seni vajas töötukassa inimese töötuskindlustushüvitise õiguse määramiseks tööandjalt tõendit andmetega kolmel viimasel töötamise kuul makstud tasude ja nendelt tasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmaksete, töösuhte lõpetamise aja ja aluse ning lapsehoolduspuhkuse kohta, siis seoses töötuskindlustusstaaži arvestamise põhimõtete muutmise ja töötamise registri käivitumisega, neid andmeid eraldi töötukassale esitama ei pea, eeldusel muidugi, et need andmed on tööandja kandnud töötamise registrisse. Seega kõikide nende töötamiste osas, mis lõpetatakse alates 01.07.2014 ja mille kohta on tööandja teinud kande töötamise registrisse, kaob ära vajadus tööandja tõendi väljastamiseks, sest need andmed on tööandja poolt kantud juba töötamise registrisse. Enne 01.07.2014 lõppenud töösuhete kohta tuleb aga tööandja tõend kindlustatule (Tõend kindlustatule) inimese nõudmisel väljastada, kuna enne 01.07.2014 lõppenud töösuhete kohta töötamise register andmed ei sisalda.
Kuigi maksukorralduse seaduse § 252 lg 4 järgi on tööandjal aega töötamise registris lõpetamise kanne töötamise kohta teha kümne päeva jooksul lõpetamise päevast arvates, soovitame seda teha siiski esimesel võimalusel, kuna inimene võib juba töötamise lõppemisele järgneval päeval esitada avalduse nii töötuna arvelevõtmiseks kui ka töötushüvitiste taotlemiseks.
Küsimus, mida meile juba mitmelgi korral on seoses töötamise registriga tööandjate poolt jõutud esitada, puudutab seda, kas ka peale töötamise registri rakendumist on vaja esitada avaldus koondamisehüvitise taotlemiseks.
Kehtima jääb senine koondamishüvitise taotlemise kord
Koondamishüvitise taotlemise kord ei muutu – ka peale 1. juulit 2014 tuleb tööandjal esitada töötukassale avaldus, küll aga ei pea tööandja kandma enam avaldusele töö- või teenistussuhte alguse ja lõppemise kuupäevi ega lõppemise alust, kui nimetatud andmed on kantud töötamise registrisse. Ülejäänud andmed (isiku nimi, isikukood, ametniku teenistusstaaži pikkus, pangakonto number, e-posti aadress) tuleb tööandjal avaldusele kanda samamoodi nagu praegu.
Seega töötamise register aitab vähendada tööandja halduskoormust suhtlemisel töötukassaga ja annab samas töötukassale võimaluse liikuda veelgi "paberivabama" menetluse suunas. Omalt poolt tahaksime julgustada tööandjaid rohkem kasutama ka töötukassa iseteenindusportaali, mille kaudu on tänaseks loodud võimalused esitada töötukassale avaldusi, näiteks on võimalik iseteenindusportaali kaudu taotleda hüvitist koondamise korral.
Lisaks eelkirjeldatud muudatustele aitab töötamise register välistada õigusliku aluseta hüvitiste maksmist juhtudel, kui isik ei teavita töötukassat oma tööleasumisest. Täna kahjuks unustavad inimesed mõnikord teatada oma tööleasumisest või teevad seda hilinemisega. See tõi tihti omakorda kaasa vajaduse töötukassal täpsustada tööle asumisega seotud asjaolusid ka tööandjaga. Seoses töötamise registri rakendumisega on teave isiku töötamise kohta kättesaadav n-ö reaalajas ja see aitab tulevikus välistada töötuna arveloleku ja töötamise kattumisi.
