Töötamise register (edaspidi TÖR) rakendus 1. juulil 2014. aastal, kui maksukorralduse seadusesse lisati paragrahvid 251-258 (avaldatud RT I, 16.04.2014, 2).
Sellest ajast on TÖR n-ö töötaja elektrooniline tööraamat, sest kõik töötamise alustamised, peatamised ja lõpetamised peavad olema seal kajastatud. TÖR-i kannete alusel teevad toiminguid lisaks maksu- ja tolliametile veel tööinspektsioon, töötukassa, haigekassa, sotsiaalkindlustusamet ning politsei- ja piirivalveamet. Seega on töötaja andmete õigeaegne lisamine TÖRi vägagi oluline ka töötaja huvidest lähtuvalt, sest TÖR-i alusel tekib õigus ravikindlustusele ja muudele sotsiaalsetele hüvedele.
Töötamise registri kanne
Töötamise all mõistetakse igas lepinguvormis, mitte ainult töölepinguga, töötamist. Registreerimisele kuuluvad töövõtu- ja käsunduslepingud, juhatuse ja nõukogu liikmete lepingud, omavalitsuste valitud liikmed, kes saavad tasu jms. Üldistatult võiks öelda, et iga isik, kellele tehakse väljamakse töö eest, mida deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1 või 2, peaks olema enne väljamakse tegemist kantud TÖRi. Erand on endine töötaja, kellele tehakse sotsiaalmaksuga maksustatud väljamakse pärast töösuhte lõppu (konkurentsipiirangu hüvitis, preemia), kuna TÖRs kajastatakse ainult kehtivad töösuhted.
Kanne TÖRi tuleb teha enne töösuhte algust. Töösuhe algab tööle asumise kuupäeval, võlaõigusliku lepingu (edaspidi VÕS) korral lepingu jõustumise kuupäeval. Registreeritakse nii tähtajatud kui tähtajalised lepingud, ka ühepäevane mõnetunnine leping tuleb registreerida.
Registreeritakse kõik inimesega sõlmitud lepingud. Näiteks, kui töötajaga on sõlmitud üheaegselt nii tööleping kui töövõtuleping (või juhatuse liikmel on lisaks veel tööleping), siis mõlemad lepingud tuleb ka TÖRs registreerida.
Kui töötaja läheb lapsehoolduspuhkusele või aja- ja asendusteenistusse tuleb TÖRi kanda töötamise peatumine. Samuti tuleb peatumine märkida poolte kokkuleppel antava tasustamata puhkus korral (kui nn palgata puhkus kestab vähemalt terve kalendrikuu). Peatumise ajal ei lisandu töötajale töötuskindlustuse staaži kuud.
Nii töösuhte peatamine kui lõpetamine tuleb TÖRs kajastada kümne kalendripäeva jooksul.
Kui tööandja eksib registreerimise tähtaegade vastu, võib maksuhaldur teda karistada sunniraha või trahviga. Karistamisel peab maksuhaldur lähtuma kaalutluspõhimõttest, st hindama, kas registreering on kogemata unustatud teha või on tegemist ümbrikupalga maksmisega. Unustamisi ikka juhtub ja seetõttu on ka seadus ette näinud, et tööandja võib ise registrikandeid parandada (sh ka hilinemisega registreerida, peatada ja lõpetada) kolme kuu jooksul töötamise alustamise, peatumise või lõpetamise kuupäevast alates.
Kui viga registris selgub pärast kolme kuu möödumist nõutud tähtajast ei ole tööandjal enam võimlik e-maksuametis muudatusi teha. Sellisel juhul tuleb muudatuste tegemiseks pöörduda taotlusega maksuhalduri poole (teatud juhtudel tööinspektsiooni või töötukassa poole), kes teeb 30 kalendripäeva jooksul vastava otsuse.
Töötamise liigi valik
Töötamise registreerimisel on väga oluline valida õige töötamise liik. Probleeme tekitab valik “juhtimis-, kontrollorgani liige” või “juhtimis-, kontrollorgani liige tasudes kuumääralt SM” ning “VÕS leping” või “VÕS leping tasudes kuumääralt SM”.
Teatavasti on minimaalse sotsiaalmaksu tasumise kohustus ainult töölepingu puhul, VÕS lepingu korral (töövõtt, käsund, juhatuse liikme leping) tasutakse sotsiaalmaksu alati 33% tegelikult väljamakstud brutotasult. Ravikindlustuse saamiseks on vajalik aga minimaalse sotsiaalmaksu tasumine, mis 2015. a on 33 protsenti 355 eurost ehk 117,15 eurot. Seega, kui on soov juhatuse liikmele või mõne teise VÕS lepingu alusel tegutsevale isikule tagada ravikindlustus, tuleb teha igakuine väljamakse vähemalt 355 eurot ja valida TÖRs töötamise liik “tasudes kuumääralt SM”. Kui igakuine tasu on väiksem või ei tehta väljamakseid igas kuus, tuleb valida registreering ilma sotsiaalmaksuta. Selline registreering ei võimalda ravikindlustust.
Töötamise registri ja TSD seos
2015. a uuenenud TSD deklareerimise rakendus võrdleb lisal 1 ja 2 kajastatud isikuid TÖR registreeringuga. Kui programm leiab erinevuse, kuvatakse see TSD vigade kontrollis oranži kolmnurgana. Selline oranž teave ei takista deklaratsiooni kinnitamist, vaid on informatiivse iseloomuga. Küll aga peaks sellisesse teatesse suhtuma tähelepanelikult ja vajadusel tegema soovitatud parandused.
Üks eraldi teema on vabatahtlikud. Vabatahtlikke peavad TÖRs registreerima ainult äriühingud ja FIEd. MTÜd, sihtasutused, korteriühistud jm kasumit mittetaotlevad isikud vabatahtlikke TÖRs ei registreeri. Eesmärk on välistada olukord, kus ümbrikupalka saav töötaja maksuhalduri kontrolli käigus n-ö “abistab täna, aga tegelikult siin ei tööta”. Vabatahtlik on inimene, kes ei saa oma töö eest tasu, kuid osaleb äriühingu või FIE majandustegevuses.
Sagedased küsimused TÖR teemal
Kas juhatus liige, kes ei saa juhatus liikme tasu tuleb TÖRs registreerida? Ei tule, registreeritakse ainult tasu saavad juhatus liikmed.
Kuidas registreerida inimene, kes käib tööl aeg-ajalt asendamas? Registreeritakse vastavalt lepingu(te)le, mis selle töötajaga on sõlmitud – kas tööleping või VÕS leping, kas tähtajatu leping või tehakse iga asendamise kohta eraldi leping.
Kas praktikant tuleb registreerida? Kui tasu ei maksta, siis ei registreerita. Kui aga praktikaandja otsustab tublile noorele tasu maksta, tehakse vastav registreering ka TÖRs.
