Töötamise registri kanne ei tähenda ega asenda töölepingu ülesütlemist. Paraku juhtub sageli, et töötaja avastab registrikande põhjal temale seni teadmata töölepingu lõppemise, mida ta õiguslikult hinnata ei oska, ning vaidlustab siis töövaidluskomisjonis kui seadusevastase ülesütlemise. See on aga vale tee: töövaidluskomisjonis ei saa vaidlustada registrikande õigsust, küll aga võib vaidluse esemeks olla töölepingu ülesütlemise või muu lõppemise aluse kehtivus.

Alates 1. juulist 2014 peetakse Maksu- ja Tolliametis maksukorralduse seadusega kehtestatud töötamise registrit, milles tööandja teeb kande töötaja isikuandmete, töö alustamise aja ning töölepingu lõpetamise aja ja aluse kohta. Töötamise register on maksukohuslase registri alamregister, mis peab adekvaatselt kajastama Tööinspektsioonile, Eesti Töötukassale, Eesti Haigekassale, Sotsiaalkindlustusametile ning Politsei- ja Piirivalveametile seadusega pandud ülesannete täitmiseks vajalikke andmeid.

Töövaidluskomisjoni praktika põhjal võib väita, et enamikul juhtudest on tööandjad töötajate registreerimise kohustust ka täitnud ning töösuhte tuvastamisega ei teki probleeme ka kirjaliku töölepingu või muude töösuhet tõendada võivate tõendite puudumise korral. Töötamise registreerimisel on kohustatud ja kande õigsuse eest vastutavaks isikuks tööandja. Üldiselt eeldatakse, et kanne on õige.

Nõuded tuleb selgelt määrata

Lõppenud töösuhte korral ei jäta tööandjad tavaliselt ka lõpetamise kannet tegemata ning lõpetamise alust märkimata. Seda isegi juhul, kui töösuhe ei ole tegelikult töölepingu seaduses (TLS) sätestatud korras üles öeldud või lõpetatud. Ülesütlemise korral ette nähtud aluste märkimisest siiski hoidutakse. Küll aga võib töötaja avastada registrikande põhjal temale seni teadmata töölepingu lõppemise, mida töötaja õiguslikult hinnata ei oska, ja vaidlustab siis töövaidluskomisjonis kui seadusevastase ülesütlemise.

Näide 1. Ehitustööline asus tööle 2014. aasta oktoobris. Detsembris teatas tööandja suulises vormis objektil töö lõppemisest ja töötajale enam tööülesandeid ei antud. Kuna töösuhte lõppemise kohta töötamise registris kannet ei olnud ja tõendit töölepingu lõpetamise või ülesütlemise kohta ei esitanud ka töötaja ise, keeldus Töötukassa töötajat töötuks vormistamast. Mõne aja pärast, kui töötamise registrisse oli ilmunud kanne töölepingu lõpetamise kohta kokkuleppel, pöördus töötaja töövaidluskomisjoni töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise ja tühise ülesütlemise eest hüvitise nõuetega. Näide 2. Töötaja tähtajaline tööleping oli pärast tähtaja möödumist tööandja teadmisel töö jätkamise tõttu muutunud tähtajatuks. Kaks kuud pärast töölepingu tähtajatuks muutumist avastas töötaja ajutise töövõimetuse ajal töötamise registrist kande, et tööleping on tähtaja möödumise tõttu lõppenud. Ajutise töövõimetuse lõppemise järel töötaja enam tööle ei läinud, leides, et tööandja on töölepingu seadusvastaselt üles öelnud.

Eeltoodud või sarnase sisuga töövaidlusi on töövaidluskomisjonis tulnud lahendada pea igal istungite päeval. Selliste juhtumite ühine tunnus on töösuhte katkemine tööandjapoolse töö andmisest keeldumise tõttu ning töölepingu lõpetamisest teadasaamine töötamise registri kande põhjal.

Ent töötamise registri kanne ei tähenda ega asenda töölepingu ülesütlemist.Töölepingu ülesütlemine kehtib üksnes seaduses sätestatud vormis teisele poolele lepingu ülesütlemise tahteavalduse esitamise korral ning järelikult saab vaidlustada üksnes vormikohase ülesütlemise vastavust seadusest tulenevale alusele. Kui töölepingut aga üles ei öeldud ning töölepingu lõppemises ei leppinud pooled ka ise kokku, on töösuhe kehtiv ja töölepingut tuleb edasi täita. Töötamise registri kande õigsust iseenesest töövaidluskomisjonis vaidlustada ei saa, vaidluse esemeks on töölepingu ülesütlemise või muu lõppemise aluse kehtivus.

Kahju hüvitamise nõuded

Töölepingu täitmine ei ole aga sageli võimalik just töötaja arvates. Allakirjutanu komisjonis oli juhtum, kus tööandja tunnistas ebaõigeid kandeid töötamise registris ja tegi töötajale ettepaneku tööle tagasi asuda. Töötaja keeldus.

Tuleb nentida, et sõltumata kirjeldatud asjaoludel töö jätkumisest on töötajal õigus nõuda tööandjalt talle ebaõige kandega tekitatud kahju hüvitamist. Näiteks oli tööandja teinud registris kande töötaja töölepingu lõppemise kohta ilma seaduses sätestatud aluseta. Töövaidluskomisjonis mõisteti aga töötajale välja töötasu töö andmata jätmise tõttu alates kande tegemisest.

Kahju hüvitamise nõuete puhul tuleb lähtuda võlaõigusseaduse (VÕS) vastavatest sätetest. Näiteks nõudis töötaja, kelle kohta tegi tööandja töötamise registris töölepingu lõppemise kohta aluseta kande ja seda töötaja ajutise töövõimetuse ajal, tööandjalt sellega põhjustatud hingeliste kannatuste ja tema maine kahjustamise tõttu mittevaralise kahju hüvitamist. Asja menetluse käigus selgus siiski, et tööandja oli teinud töötajale ettepaneku asuda pärast töövõimetuslehe lõppemist tagasi tööle.

Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse peale rikkumise raskuse ja ulatuse ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5). Sama põhimõtet on komisjon arvestanud aluseta kandega tekitatud varalise kahju väljamõistmise vaidluste lahendamisel. Kui töövaidluskomisjon tuvastab, et tööandja on ebaõige kande tegemist tunnistanud ja avaldanud töölepingu jätkamiseks valmisolekut, ei ole töötajal õigust nõuda TLSi §-s 35 ette nähtud töö mitteandmise tõttu saamata jäänud töötasu.

Töölepingu lõppemise kanne ei õigusta töölt puudumist

Kas töötamise registri töölepingu lõppemise kande põhjal on töötajal õigus töölt ära jääda? Tuleb eeldada, et kuna tööleping lõpeb TLSis sätestatud alusel, eelkõige kokkuleppel, tähtaja möödumisel ja ülesütlemisega, ei kaasne töötamise registri kande alusel iseenesest töötaja töölt ärajäämise õigust. Järelikult, kui töölepingut tegelikult kokkuleppel ei lõpetatud, tööleping oli tähtajatu ja lepingut TLSis ette nähtud korras üles ei öeldud, peab töötaja tööle minema.

Pooltevahelise vaidluse esemeks võib sellistes asjades olla töö andmata jätmine, pahatihti aga ka tööandja algatusel töötaja tööle ilmumata jätmine. Sageli töötajad tööle ei lähe, pidades tööandjaga töölepingu täitmise teemal diskussiooni telefoni teel. Telefonikõnede sisu on aga raske, sageli võimatu tõendada. Niisiis peaks töötaja selliste juhtumite puhul esitama töötamise registri kande kohta järelepärimise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga, ning teatama oma tööks valmisolekust, seda ka juhul, kui töö jätkamine ei olnud tema arvates reaalselt võimalik mingitel, sageli üksnes pooltele teadaolevatel põhjustel.

Tööinspektsioon saab registrikandeid muuta

Töötamise registri kande aluseks võib olla töövaidluskomisjoni jõustunud otsus. Töövaidluste põhjal võib tuvastada töötamise alustamise kuupäeva, lõppemise kuupäeva ja aluse.

Tööandja on kohustatud tegema töölepingu lõpetamise kande töölepingu ülesütlemisavalduses märgitud alusel, sõltumata ülesütlemise vaidlustamisest töövaidluskomisjonis või kohtus. Seda nõuet alati ei täideta – tööandjad jätavad kande sageli registrisse märkimata siis, kui ülesütlemisega ei nõustuta, näiteks juhul, kui tööleping on lõppenud töötaja erakorralise ülesütlemisega TLSi § 91 lõike 2 alusel ehk tööandjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise tõttu. Töövaidluse lahendamise seisukohast see tähendust ei oma ning komisjon muudab registrikandes andmed vastavalt jõustunud otsusele.
Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.