Miks peab välismaa palgatulu deklareerima?

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Kõik teavad, et järjest rohkem Eesti inimesi läheb välismaale tööle. Samuti pole uudis, et välismaal töötades võib palgatulu olla maksustatud välisriigis. Samas võib aga ununeda, et tulude deklareerimise ning tulumaksu tasumise kohustus võib säilida ka Eestis vaatamata sellele, et teises riigis on tulud kenasti deklareeritud ja maksud tasutud.

Iga riik on huvitatud oma residentide tulude deklareerimisest ja maksustamisest. Seega tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas välismaal töötaval inimesel on residentsus siin maksuõiguse mõistes säilinud. Tihti seostatakse maksuresidentsust ekslikult elukoha registreerimisega, kuid muudatus elukoharegistris ei pruugi tähenda, et muutub ka maksuresidentsus. 

Mida tähendab maksuresidentsus?

Laias laastus tähendab maksuresidentsus isiku kohustust deklareerida oma maailmatulu koduriigis. Tulumaksuseaduse mõistes on inimene resident, kui tema elukoht on Eestis või kui ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeva. Seega, kui üks nendest tingimustest on täidetud, on inimene tulumaksuseaduse alusel Eesti resident ning kohustatud deklareerima kogu oma maailmatulu Eestis. Samas ei tähenda see, et aastas üle 183 päeva Eestist ära olles muutuks Eestis kodu omav isik mitteresidendiks, nagu sageli ekslikult arvatakse.

Maksuresidentsust määratletakse erinevates riikides sarnaste kriteeriumite alusel, seega kui isikul on kodu jätkuvalt Eestis, kuid ta viibib teises riigis üle poole aasta, võib tal tekkida maksuresidentsus ka välisriigis. Kahe riigi vahel sõlmitud maksulepingu olemasolul välditakse topeltresidentsust ning isiku residentsus määratakse üldjuhul vastavalt sellele, kus on tema püsiv elukoht. Kui isikul on püsiv elukoht mõlemas riigis, loetakse ta residendiks riigis, millega tal on rohkem isiklikke ja majanduslikke sidemeid. Kui näiteks inimene töötab välisriigis üle 183 päeva, kuid tema kodu ja pere on jätkuvalt Eestis, loetakse teda maksulepingu alusel residendiks ainult Eestis.

Mitteresidendi maksukohustus

Mõnikord ollakse väärarvamusel, et kui välismaal töötatakse mitteresidendina, siis seal maksukohustust ei teki – pole tõsi, tekib ikka. Vahel lausa esimesest päevast, mil välismaal tööle asutakse. Sellisel juhul võib tabada välismaal töötavat inimest hiljem ebameeldiva üllatusena välisriigi maksuameti maksunõue, mille ignoreerimine võib tuua kaasa Eestis olevate varade sundmüügi. Mitteresidentide ja residentide vahe maksuõiguses seisneb eelkõige selles, millises ulatuses on riigil õigus isikut maksustada. Kui residendid maksavad oma residendiriigis makse kogu maailmast saadud tulult, siis mitteresidendid maksavad välisriigis makse ainult selle riigiga seotud tuluallikatelt, nagu näiteks välisriigis töö tegemise eest saadud tuludelt. Sama reegel kehtib ka Eestis töötavate mitteresidentide suhtes.

Vabastusmeetod

Kui inimesel säilib Eesti residentsus, kuid tööd on tehtud välisriigis, on tal kohustus deklareerida oma välisriigis teenitud tulud ka Eesti tuludeklaratsioonil. Välismaalt saadud tulu deklareerimisega ei kaasne Eestis sugugi alati täiendavat maksukohustust.

Tulumaksuseaduse alusel vabastatakse välisriigis teenitud palgatulu Eestis tulumaksust, kui inimene on viibinud välisriigis (või riikides) töötamise eesmärgil vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning tema palgatulu on välisriigis maksustatud (ka juhul, kui maksusumma välisriigis on null). Kui välisriigis töötatakse vähem kui 183 päeva, arvatakse Eesti tulumaksust välisriigis makstud tulumaks maha ehk rakendatakse krediidimeetodit. Seega juhul, kui välismaal on tulumakskohustus vähemalt sama suur kui Eestis (21%), ei pea Eestis tulumaksu juurde tasuma. Kui välismaal on tulumaksukohustus aga väiksem (alla 21%), tuleb Eestis juurde tasuda välismaa tulumaksu ning Eesti tulumaksu vahe. 

Krediidimeetod

Tulumaksuseaduse alusel võib valida vabastusmeetodi asemel ka krediidimeetodi, seega tasuks välismaa palgatulu deklareerima asudes läbi mõelda, kas vabastusmeetodi asemel oleks kasulikum rakendada krediidimeetodit, kuna see mõjutab mahaarvamiste tegemist. Nimelt, kui Eesti resident on saanud vähemalt 75% oma tulust välisriigis ning see tulu on osaliselt Eestis maksust vabastatud, saab mahaarvamisi teha proportsionaalselt Eestis maksustatava tulu osakaaluga. Krediidimeetodi puhul tulust tehtavate mahaarvamiste piirang ei kehti, välja arvatud muidugi juhul, kui isik on teeninud kogu tulu välisriigis ning Eestis tulumaksukohustust üldse ei teki.

Lisaks tasub tähele panna ka seda, et kui välismaal töötamise eest maksab palka Eesti tööandja, kes on Eestis jooksvalt tulumaksu kinni pidanud, tuleks deklaratsioon esitada ka topeltmaksustamise vältimiseks.

Erinevate riikide maksuhaldurid teevad omavahel järjest tihedamini koostööd ning igal aastal alustatakse järelkontrolli inimeste suhtes, kelle osas on Maksu- ja Tolliametile laekunud välisriigi maksuhaldurilt info välistulude kohta, kuid millegipärast on jäetud need tulud Eestis deklareerimata. Samuti on igal aastal neid Eesti elanikke, kes satuvad välisriikide maksuametnike huvi alla seoses välisriigis saadud tuludega.

Seega tasub üle kontrollida, kas välismaa palgatulu peab Eestis deklareerima, kuna selle tulemusena võib tekkida nii maksu juurdetasumise kohustus kui ka maksu tagastusõigus.

Allikas:  www.ey.com

Pane tähele!

Kord nädalas

Telli RMP Nädalakiri

Kolmapäeviti saadetav Nädalakiri sisaldab raamatupidamise, maksunduse ja tööõiguse valdkonna olulisi uudiseid, spetsialistide artikleid, seadusemuudatusi, nõuandeid ja soovitusi.

Töövahendid

Maksukalender Maksumäärad Numbriline Tööajafond RTJ IFRS Abitabelid Seadused MTA avalikud päringud Nädalakiri

Kalkulaatorid

Palgakalkulaator Maksuvaba tulu kalkulaator Puhkusekalkulaator Auditikalkulaator Kogumispensioni kontroll