Allpool on vajalik teave välismaise üksikettevõtja (Eestis nt füüsilisest isikust ettevõtja) maksustamise kohta Soomes.
Üksikettevõtja on iseseisev ettevõtlusega tegelev isik, kelle tegevus vastab äritegevuse tunnustele (nt kasumi taotlemine, majanduslik iseseisvus, tegevuse plaanipärasus ja järjepidevus, majandusliku riski olemasolu). Üksikettevõtjale makstav tasu on töötasu (työkorvaus), töösuhtes töövõtjale makstav tasu on palk (palkka). Kui Sul on töösuhe, mine lehele Töötaja (Työntekijä).
Juhend inglise keeles:
Alalise tegevuskoha tekkimine
Välismaalasest üksikettevõtja kuulub Soomes maksustamisele ainult juhul, kui tal on Soomes alaline tegevuskoht, mis on püsivalt tema kasutuses. Reeglina loetakse alaline tegevuskoht tekkinuks samadel alustel kui teistegi ettevõtlusvormide puhul. Alalise tegevuskoha tekkimisele ei ole takistuseks see, et ettevõtjal puudub Soomes kontor vm alaline tööruum.
Alaline tegevuskoht tekib siis, kui ehitus-, montaaži- või paigaldustööde kestus ületab maksulepingus sätestatud ajapiiri, mis enamikul juhtudest on 12 kuud. Maksulepingus võib olla määratletud ka sellest lühem või pikem aeg. Muuhulgas Eestist, Lätist või Leedust saabunud üksikettevõtjatel tekib alaline tegevuskoht, kui Soomes töötamine ületab 183 päeva. Põhjamaadest saabunud üksikettevõtjat saab maksustada alalise tegevuskoha puudumisest hoolimata, kui tema töötamisaeg kestab üle 183 päeva.
Kuigi ajalise piiri ületamist hinnatakse iga töövõtu puhul eraldi, võivad samal tööobjektil teostatavad töövõtud moodustada tervikuna vaadeldava ajaperioodi. Kui üksikettevõtja teostab Soomes mitmeid erinevaid töövõtte, mida võib faktiliselt tõlgendada üksteisega seotutena, võetakse kestust arvutades arvesse töövõttude poolt moodustuv tervikperiood. Ka alltöövõtja poolt objektil töötatud aeg arvestatakse peatöövõtja aja hulka. Ajutised töökatkestused ei katkesta nimetatud ajaperioodi kulgu.
Kui töövõtu kestus ületab alalise tegevuskoha tekkimiseks ettenähtud ajapiiri, loetakse alaline tegevuskoht tekkinuks alates töövõtu algushetkest.
Registreerumine
Üksikettevõtja, kellel tekib Soomes alaline tegevuskoht, peab ennast Soomes registreerima. Lisaks tegevuse alustamisele tuleb registrisse kanda ka muutused ja lõpetamine. Registreerimiseks vajalikud dokumendid on asutamisteade (Y3) ning muutus- ja lõpetamisteade (Y6). Dokumentide blanketid on saadaval siin.
Üksikettevõtja registreerib ennast tavaliselt käibemaksukohuslaste registris (arvonlisäverovelvollisten rekisteri), ettemaksuregistris (ennakkoperintärekisteri) ja vajadusel tööandjate registris (työnantajarekisteri).
Üksikettevõtja peab enne registritesse kandmist taotlema endale magistraadist (maistraatti) Soome isikukoodi.
Käibemaksukohustus
Soomes äritegevuse vormis toimuva kaupade ja teenuste müügi pealt tuleb tasuda käibemaksu (arvonlisävero) ka siis, kui ettevõtja on välismaalane ning äritegevus ei toimu Soomes asuvas alalises tegevuskohas. Kui välismaisel puudub Soomes alaline tegevuskoht, peab välismaalase poolt Soomes müüdud kaupade ja teenuste pealt käibemaksu maksma reeglina ostja (pöördmaksukohustus). Kui välismaalasest ettevõtjal on Soomes alaline tegevuskoht, peab ta Soomes toimuvalt müügilt makse maksma tavapärases korras.
Ehitus-, montaaži- ja paigaldustöödega tegelevast üksikettevõtjast saab käibemaksukohuslane, kui tema töövõtt Soomes või mitu järjestikust töövõttu kestavad üle 9 kuu. Kui töövõtu alguses on teada, et töövõtt kestab üle 9 kuu või kui esialgselt lühemaks planeeritud töövõtt mingil põhjusel venib üle 9 kuu pikkuseks, on üksikettevõtja käibemaksukohuslane alates töövõtu algusest.
Tähelepanu! Alaline tegevuskoht käibemaksukohustuse kontekstis ja alaline tegevuskoht tulumaksustamise kontekstis on kaks eri asja.
Juhiseid inglise ja soome keeles:
- Vat registration of foreigners in Finland
- Ulkomaalaisen rekisteröinti arvonlisäverovelvolliseksi Suomessa
Perioodi maksudeklaratsioon
2010. aasta algusest peale deklareeritakse käibemaksude ja tööandjamaksude tasumine maksudeklaratsiooniga (kausiveroilmoitus) ning tasutakse kontole vastavalt deklareerimisperioodi pikkusele kas igakuiselt, kvartaalselt või iga-aastaselt. Täpsem info deklareerimise ja tasumise kohta:
- Kausiveroilmoituksen täyttöopas 2011
- Kausiveroilmoituksen täyttöopas 2010
- Kausiveroilmoitus 2011
- Kausiveroilmoitus 2010
- Maksukonto
Ettemaksuregister (ennakkoperintärekisteri)
Ettevõtja kantakse taotluse alusel ettemaksuregistrisse.
Töö tellijal ei ole vaja teha tulumaksu mahaarvamist ettemaksuregistrisse kantud üksikettevõtjale makstavalt töötasult. Kui töötasu saaja pole kantud registrisse, on töötasu maksja kohustatud makstavatelt töötasudelt kinni pidama tulumaksu või kasseerima tuluallikamaksu (lähdevero). Välismaalasest üksikettevõtja võib kanda ennast ettemaksuregistrisse ka siis, kui tal puudub Soomes alaline tegevuskoht. Eelduseks on, et üksikettevõtja tuleb riigist, kellega Soomel on sõlmitud maksuleping. Üksikettevõtja võidakse ettemaksuregistrist kustutada, kui ta hoidub näiteks kõrvale maksude maksmisest või jätab täitmata oma ettemaksukohustused.
Alla kuue kuu Soomes töötavale üksikettevõtjale makstavatelt töötasudelt tuleb kinni pidada 35 % tuluallikamaks (lähdevero), kui üksikettevõtja ei ole kantud ettemaksuregistrisse või pole esitanud tuluallikamaksukaarti (lähdeverokortti), millel kinnipeetavaks protsendiks on märgitud null. Kui üksikettevõtja töötab Soomes üle kuue kuu ehk on üldine maksukohuslane, on makstavatelt töötasudelt kinnipeetava tulumaksu määr 60% (kui ta pole esitanud töötasukaarti (työkorvauskortti) või kantud ettemaksuregistrisse).
Ettemaksuregistrisse kuulumist saab avalikult kontrollida Soome Patendi- ja Registriameti ning Maksuameti ühiselt hallatavast äriinfosüsteemist.
Juhiseid soome keeles:
- Ulkomaisen yrityksen ennakkoperintärekisteröinti ja tuloverovelvollisuus – menettelyohje
- Ennakkoperintärekisteri pähkinänkuoressa
Juhiseid teistes keeltes:
- Instructions for registration of a foreign self-employed person’s business
- Prepayment registration and liability to income tax of foreign businesses
- Välismaise ettevõtte kandmine ettemaksuregistrisse ja tulumaksukohuslase – tegevusjuhend
Tulumaksu kinnipidamise kohustus arvetelt, mis sisaldavad tasu tehtud töö eest
Töö tellija peab arve maksmisel alati kontrollima, et makse saaja on kantud ettemaksuregistrisse. Laevaehitustöödel võib töö tellija jätta tulumaksu kinni pidamata vaid sel juhul, kui töötasu saaja on kantud ettemaksuregistrisse või ta esitab maksuametilt saadud tuluallikamaksukaardi (lähdeverokortti), millel kinnipeetava maksu protsendiks on märgitud null (vt eespool Ettemaksuregister (Ennakkoperintärekisteri). Sama nõue puudutab ka majaehitus-, mulla-, vesiehitus- vm ehitustöid, montaaži- ja paigaldustöid, samuti koristus-, hooldus- või raviteenuste osutamist.
Kui makse saaja ei ole kantud ettemaksuregistrisse ega esita tulumaksukaarti või tuluallikamaksukaarti, millel kinnipeetava maksu protsendiks on märgitud 0%, peab töötasu maksja sellelt kinni pidama tulumaksu järgmiselt:
- 13% tuluallikamaks, kui töötasu saaja on välismaine, Soome aktsiaseltsi (osakeyhtiö) või usaldusühinguga (henkilöyhtiö) võrreldav ettevõte.
- 13% tulumaks, kui töötasu saaja on Soome aktsiaselts (osakeyhtiö) või usaldusühing (henkilöyhtiö), või selline välismaine aktsiaseltsi või usaldusühinguga võrreldav ettevõte, millel on Soomes tekkinud alaline tegevuskoht.
- 35% tuluallikamaks, kui töötasu saaja on muu kui Soome füüsiline isik (nt välismaalasest äri- või üksikettevõtja), kes tegutseb Soomes alla 6 kuu
- 60% tulumaks, kui töötasu saaja on füüsiline isik (nt palgasaaja või äri- või üksikettevõtja), kes tegutseb Soomes üle 6 kuu ning pole esitanud töötasu maksjale tulumaksukaarti (verokortti) või töötasukaarti (työkorvauskortti).
Juhend soome keeles:
Lähdeveron periminen ulkomaiselle yritykselle maksetusta työkorvauksesta
Töö tellija on kohustatud ka välja selgitama, kas tema poolt makstav tasu on palk (palkka) või töötasu (työkorvaus). Selgitamiskohustus ei hõlma siiski tellija ja töö teostaja lepingulisest suhtest väljapoole jäävaid seiku, mida töö tellija ei saa kindlaks teha. Kui makstavaks tasuks on palk, peab maksja täitma ka kõik teised palgamaksjale pandud kohustused.
Juhiseid soome keeles:
- Palkkaa vai työkorvausta
- Palkkaa vai työkorvausta (Soome maksuameti juhend)
Juhend inglise keeles:
Employee or Independent Contractor?
Tulude maksustamine
Alalise tegevuskoha tekkimine annab Soome riigile õiguse maksustada kõik alalise tegevuskohaga seotud tulud, ka siis, kui need pärinevad mujalt kui Soomest. Kui üksikettevõtjal on Soomes alaline tegevuskoht, toimub alalise tegevuskohaga seonduvate kõigi tulude maksustamine netoprintsiibil. St tuludest on võimalik enne tulumaksu arvestamist maha arvata selle hankimiseks kantud kulud.
Kui puudub maksuleping, on Soome riigil õigus maksustada tegevuse algusest peale Soomest saadud tulud (Soomes teostatud äritegevuselt või tööst saadud tulud), ka siis, kui tegevus ei toimu Soomes asuva alalise tegevuskoha kaudu.
Ettevõtlusest saadav maksustatav tulu jagatakse töiseks tuluks (ansiotulo) ja kapitalituluks (pääomatulo). Töiste tulude maksustamine on progressiivne. Kapitalituludelt arvestatakse tulumaksu suhtelise maksumäära alusel (2010. aastal) 28%. Jaotus töiseks ja kapitalituluks toimub põhimõttel, et jagatav ettevõtlustulu loetakse kapitalituluks määral, mis vastab ettevõttele eelmise maksuaasta lõpu seisuga kuulunud omakapitali 20% aastatulemile. Kui maksukohuslane on ettevõtlustegevust alustanud maksuaasta jooksul, arvestatakse kapitalitulu ettevõttele selle maksuaasta lõpu seisuga kulunud omakapitali põhjal.
Üksikettevõtja peab lisaks tulumaksule maksma tervisekindlustusmaksu (sairaanhoito- ja päivärahamaksu), kui ta ei ole esitanud tõendit E101 või sellega samaväärset tõendit. Kui üksikettevõtja on kindlustatud Soomes (st. tal ei ole tõendit E 101 või sellega samaväärset tõendit), peab ta ise korraldama ka teiste Soome riigile makstavate maksude (nt pensionikindlustusmaks) maksmise.
Tulumaksu ettemaksete taotlemine
Üksikettevõtja maksustatavaks tuluks on ettevõtlustegevusest saadud netotulu. Üksikettevõtjale määratakse tulumaksu ettemaksed vastavalt maksustatavale tulule. Üksikettevõtja peaks juba asutamisteates (perustamisilmoitus) esitama prognoosi tulevase käibe ja maksustatava tulu kohta. Kui tegelik tulemus erineb eelkalkulatsioonist, võib taotleda ettemaksete muutmist või ettemaksete lõpetamist. Ettemaksete kaudu on võimalik hajutada makstav tulumaks aasta jooksul mitmeks osamakseks ning vältida ka tagantjärele makstavale tulumaksule lisanduvaid protsente.
Blankett (soome keeles) ettemaksete taotlemiseks:
Tuludeklaratsiooni esitamine
Ettevõtlustulude deklaratsioon (vorm 5) tuleb esitada majandusaasta lõpule järgneva aasta kevadel. Üksikettevõtjatele saadetakse lisaks eeltäidetud füüsilise isiku tuludeklaratsioon, mis tuleb koos ettevõtlustulude deklaratsiooniga tagastada vaid siis, kui sellele on tehtud parandusi/täiendusi. Ettevõtlustulude deklaratsioon tuleb maksuametile igal juhul esitada. Tuludeklaratsioonide hilinenud esitamise eest võidakse määrata maksuviivis.
Välismaalasest üksikettevõtja tegevuse lõpetamine Soomest lahkudes
Üksikettevõtja peab teatama oma tegevuse lõpetamisest ning taotlema tulumaksu ettemaksu tühistamist või vähendamist asukohajärgses maksuametis (kasutades blanketti Y6). Lõpetamisteatele tuleb lisada viimase aruandeperioodi bilansiaruanne või muu tulude kohta käiv kalkulatsioon, näiteks jooksva aasta maksudeklaratsioon.
Kui kalendriaastal on muid ettemakstava tulumaksu suurust mõjutavaid tulusid, tuleb täita eraldi ettemakstava tulumaksu muutmise taotlus.
Kui tegevus Soomes lõpeb täielikult, on soovitatav, et üksikettevõtja esitab kohe Soomest lahkudes jooksva aasta maksudeklaratsiooni. (Maksuaasta tuleb märkida blanketile selgelt.) Lisaks sellele tuleb Soomest lahkumisest teatada magistraati.
Tutvu lisaks: Välismaalastest töötajad Soome laevatehases
