Maksumuudatused yle Eesti
Pühapäev, 22. Oktoober
 

Välismaised renditöötajad ja nende maksustamine Soomes

Alljärgnevalt käsitletakse välisriigist Soome saabuva renditöötaja maksustamist ning renditöötaja, välisriigi renditöötaja ja Soomes asuva töö tellija tegevusjuhendit.

Juhend asendab varasema samanimelise juhendi. Juhendit on ajakohastatud, sest tööandja menetlusviis on muutunud spontaansete maksude maksustamismenetluse seaduse ja uue maksukogumisseaduse jõustumise ning maksuaruande seaduse kehtetuks tunnistamise tõttu 01.01.2017. Juhendi neljanda peatüki mõisteid on ajakohastatud nii, et need vastavad maksuameti juhendile "Töötasu ja tööhüvitise maksustamine" (registreerimisnumber A19/200/2016). Juhendile on lisatud ka märge selle kohta, et Bulgaaria maksuleping annab õiguse maksustada renditöötaja töötasu. Peale selle on ajakohastatud isikukoodi ja maksunumbri taotlemist puudutavaid juhiseid.

1. Üldine informatsioon

Välisriigist Soome saabuv renditöötaja maksab Soomes tehtud töö eest saadud töötasutulu pealt maksud üldjuhul Soomes. Renditöötaja maksustamist Soomes mõjutavad näiteks Soomes elamise kestus ning renditöötaja elukohariigi ja Soome vahel sõlmitud maksuleping. Maksulepingus on erinevaid määrusi renditöötajate maksustamise kohta.

Põhimõtteliselt maksustab ka elukohariik seal elava isiku ülemaailmsed sissetulekud enda seadusandluse kohaselt. Soomes töötamise eest teenitud sissetulekud võidakse seega maksustada ka töötaja elukohariigis. Võimalik kahekordne maksustamine eemaldatakse elukohariigis maksulepingu või elukohariigi seadusandluse kohaselt.

2. Renditöö eest saadud sissetuleku maksustamine Soomes

2.1. Maksukohustus ja Soomest saadud sissetulek

Soomes on sissetulekute maksustamisel kasutusel kaks erinevat maksukohustuse tüüpi:

  1. üldine ja
  2. piiratud maksukohustus.

Soome tulumaksuseaduse (tuloverolaki 1992/1535, TVL) § 11 lõike 1 kohaselt on Soomes elavad isikud ja välismaal elavad isikud, kes elavad Soomes kauem kui kuus kuud, üldised maksukohuslased. Välismaal elavad isikud ja isikud, kes elavad Soomes maksimaalselt kuus kuud, on piiratud maksukohustusega. Üldist ja piiratud maksukohustust on selgitatud täpsemalt maksuameti juhendis "Üldine ja piiratud maksukohustus".

Üldised maksukohustuslased maksavad makse Soome riigile nii Soomest kui ka välismaalt saadud sissetulekute pealt. Piiratud maksukohustusega isikud maksavad makse Soome riigile ainult Soomest saadud sissetulekute pealt (TVL-i § 9 lõige 1).

Tulumaksuseaduse § 10 lõige 4c kohaselt on Soomes saadavaks sissetulekuks muu hulgas töötasutulu, mis on saadud välisriigi tööandjalt Soomes tehtud töö eest siis, kui välisriigi rendileandja on rentinud töötaja Soomes olevale töö tellijale.

2.2. Maksulepingute mõju

Välisriigis elava renditöötaja, kellel on välismaine tööandja, Soomes tehtud töö eest tasutud töötasutulu võidakse maksustada Soomes, kui Soome ja töötaja elukohariigi sõlmitud maksuleping ei takista Soomet maksustamast renditöötaja töötasu.

Näiteks järgmised maksulepingud lubavad maksustada renditöö eest tasutud töötasu maksustamist töötamisriigis:

  • aastast 2007: Island, Norra, Rootsi, Taani, Läti, Leedu ja Eesti;
  • aastast 2009: Moldova, Gruusia, Valgevene ja Mani saar;
  • aastast 2010: Guernsey, Bermuda ja Jersey;
  • aastast 2011: Poola, Kasahstan, Kaimanisaared;
  • aastast 2013: Türgi;
  • aastast 2014: Küpros ja Tadžikistan.

Soomes tehtud töö eest saadud töötasutulu võib Soome ja Bulgaaria maksulepingu kohaselt maksustada Soomes, kui Bulgaarias elav isik ei tööta Soomes Bulgaaria ettevõtte teenistuses (Soome Vabariigi ja Bulgaaria Rahvavabariigi leping tulumaksu puudutava kahekordse maksustamise vältimiseks 7. artikkel (11/1986)). See Bulgaaria maksulepingu säte puudutab nii renditöötajaid kui ka teisi töötajaid.

Peale selle maksustatakse renditöö eest saadud töötasutulu Soomes siis, kui töötaja saabub riigist, mis ei ole sõlminud Soomega maksulepingut. Sellisel juhul peetakse töötasu Soomes maksustatavaks sissetulekuks alates esimesest tööpäevast olenemata Soomes viibimise aja pikkusest. Teistest maksulepinguriikidest saabuvate isikute töötasu maksustatakse Soomes siis, kui töötaja viibib seal üle 183 päeva, olenevalt maksulepingust kas järjestikuse 12 kuu või kalendriaasta jooksul.

3. Isikukoodi taotlemine ja ehitusala maksunumber

3.1. Isikukood maksuametist

Isik saab Soome isikukoodi, kui ta registreeritakse rahvastikuregistrisse, mida haldavad Soome rahvastikuregister (Väestörekisterikeskus) ja magistraadid. Välisriigi kodanik võib saada Soome isikukoodi, esitades magistraadis isiklikult sellekohase avalduse. Soome tööle saabuv töötaja võib saada Soome isikukoodi ka maksuametist.

Kui isik saab isikukoodi maksuameti kaudu, registreeritakse rahvastikuregistrisse tema kohta järgmised andmed:

  • täisnimi,
  • sünniaeg,
  • sugu,
  • aadress Soomes,
  • kodakondsus,
  • emakeel ja
  • elukutse.

Kui töötaja jääb Soome rohkem kui üheks aastaks, selgitab magistraat välja koduvalla registreerimise eeldused ja otsustab, kas ka isiku koduvald kantakse rahvastikuregistrisse.

Isikukoodi taotlemisel peab kaasas olema järgmine:

  • ELi/EMP kodanikud:
    - kehtiv pass või ametlik isikutunnistus, mille pildilt on võimalik teda ilma raskusteta   identifitseerida ning
    - migratsiooniameti (Maahanmuuttovirasto) tõend elamisõiguse registreerimise kohta (kui Soome saabumisest on möödunud 3 kuud).
     
  • Muud kui ELi/EMP riigi kodanikud:
    - kehtiv pass ja kehtiv elamisluba või
    - viisa juhul, kui seda nõutakse.

Lisaks peab olema kaasas tööleping või tööandja antud Soomes tehtava töö tegemise peamiste tingimuste kirjeldus. Lisateavet vaata SIIT.

Lisateavet töötamise õiguse ja elamislubade kohta leiate migratsiooniameti kodulehelt SIIN

3.2. Ehitusala maksunumber ja maksunumbrite register

Ehitusobjektil töötaval isikul peab olema objektil viibides nähtaval kohal pildiga nimesilt. Kõikidel ehitusobjektidel töötavatel isikutel peab pildiga nimesildil olema ka maksunumbrite registrisse märgitud maksunumber. Maksunumbri saamise eelduseks on Soome isikukood.

Maksuamet märgib maksunumbrite registrisse individuaalse maksunumbri ja muud isiku kohta registreeritavad andmed. Ehitusala töötajate registrisse kandmist tuleb taotleda eraldi. Avalduse võib esitada isik ise, tema tööandja või ehitusobjekti peatöövõtja. Maksuamet võib kanda isiku registrisse ka omal algatusel.

Lisateavet maksunumbri kohta leiad SIIT.

4. Tööjõurent

Tööjõurendi all mõistetakse lepingul põhinevat töökorraldust, mille puhul tööjõudu rentiv ettevõte (rentija) annab teatud hüvitise eest oma töötajad teise ettevõtte (töö tellija / töötajate kasutaja) käsutusse. Tööjõudu rendile andnud ettevõtte ja Soome töö tellija vahel valitseb kahe ettevõtja kohustusõiguslik lepinguline suhe. Varem nimetatu kehtib ka juhul, kui lepinguosalised on füüsilised isikud.

Õigus juhtida ja kontrollida töötaja tööd on üldiselt tööandjal. Siiski läheb Soome töölepinguseaduse 1. peatüki § 7 kohaselt töö juhtimise ja järelevalve õigus üle töö tellijale, kui tööandja annab töötasu saaja tema nõusolekul teise tööandja kasutusse. Töö tellijale lähevad üle ka need tööandja kohustused, mis on seotud töö tegemisega ja selle korraldusega. Sellised on näiteks tööaja ja tööohutusega seotud kohustused.

Järgmised seigad mis viitavad sellele, et töötajat võib pidada renditöötajaks:

  • Töö juhtimine ja järelevalveõigus on töö tellijal.
     
  • Töö tehakse töökohas, mis kuulub töö tellija otsustusõiguse alla ja mille eest ta vastutab. See tähendab, et rentija ise kõnealuses töökohas ei tegutse, vaid annab ainult oma töötajad töö tellija käsutusse.
     
  • Töövahendid ja tarvikud annab töötajale peamiselt töö tellija.
     
  • Rentija üksi ei otsusta töötajate arvu või nende sobivuse üle.
     
  • Töö tellija vastutab töö lõpptulemuse eest.
Näide 1. Eesti ja Soome ettevõte on sõlminud lepingu töötajate saatmiseks Soome ettevõtte ehitusobjektile. Töötasu maksab Eesti tööandja. Tööd juhib ja tegevuse üle otsustab Soome ettevõte. Tegu on tööjõu rendiga.
Renditööjõudu puudutavate õigusaktide rakendusala ei ole piiratud välisriigi ettevõtte tegevusalaga, vaid otsus tehakse üldise kaalumise põhjal, eriti võttes arvesse eespool nimetatud asjaolusid.


Tööjõu rentimine hõlmab peale tavapärase renditud tööjõu ka näiteks olukordi, kus töötajal ei ole töölepingut otse selle tööjõudu rentiva ettevõttega, mis on sõlminud lepingu Soome tellijaga, vaid nimetatud rendileandja on rentinud töötaja teiselt ettevõttelt. Sellistes olukordades peetakse deklareerimiskohustuslikuks tööandjaks renditöötajale töötasu maksvat tööandjat, kellega töötajad on töösuhtes, ja deklareerimiskohustuslikuks töö tellijaks Soome tellijat, kelle kasutusse töötajad jäävad.

Näide 2. Saksamaa ettevõte rendib ühe Saksa ja kaks Läti töötajat Taanis tegutsevale ettevõttele, mis omakorda rendib kõnealused töötajad edasi Soomes tegutsevale töö tellijale seal vajaliku töö tegemiseks. Töötajatel on tööleping Saksamaal asuva ettevõttega.
Sellisel juhul peetakse Saksamaa ettevõtet töötajate välisriigi tööandjaks, kellel on selles väljaandes allpool nimetatud deklareerimiskohustused. Läti töötajad on renditöö eest saadava töötasutulu puhul Soomes maksukohustuslased kohe alates esimesest tööpäevast. Maksulepingu järgi on Soomel maksustamisõigus Saksamaal elava töötaja töötasutulu üle üldiselt ainult juhul, kui töötaja elab Soomes kauem kui 183 päeva maksulepingus sätestatud perioodi jooksul (Saksamaa lepingus kalendriaasta jooksul).
Näide 3. Eesti ettevõte rendib oma töötajaid Soome ettevõttele A Oy, mis rendib töötajad edasi teisele Soome ettevõttele B Oy. Töö tellija deklaratsiooni on sellisel juhul kohustatud esitama Soome ettevõte B Oy, kelle käsutusse töötajad jäävad.


4.1. Tööjõu rentimise ja alltöövõttude erinevused

Alltöövõtu puhul on tööde juhtimis- ja järelevalvekohustus alltöövõtja vastutusel. Tööjõu rentimisel vastutab tööde juhtimise eest töö tellija ehk renditööjõudu kasutav ettevõte.

Alltöövõtu puhul annab oma töötajatele vajalikud töövahendid ja seadmed alltöövõtja ise. Tööjõu rentimise puhul annab töö tellija töötajatele töövahendid. Alltöövõtu puhul vastutab tööde lõpptulemuse eest alltöövõtja. Tööjõu rentimise korral vastutab töö lõpptulemuse eest töö tellija.

Näide 4. Leedu ja Soome ettevõtted on sõlminud töövõtulepingu Soome ehitusobjektil tehtavate tööde kohta. Töötaja töötasu maksab Leedu tööandja. Leedu ettevõte vastutab oma töötajate töö juhtimise ja järelevalve eest tööobjektil ning töö lõpptulemuse eest. Leedu ettevõte otsustab ise, kui mitut töötajat ta töö valmissaamise jaoks vajab. Sellisel juhul on tegemist alltöövõtu, mitte tööjõu rentimisega.


4.2. Tööjõu rentimise ja tööjõu vahendamise erinevused

Tööjõu vahendamist tuleb teatud olukordades eristada tööjõu rentimisest. Tööjõu vahendamine tähendab seda, et tööjõu vahendaja ühendab omavahel töötajad ja tööandjad ning need sõlmivad omavahel töölepingu.

Kui välisriigi tööjõudu pakkuv ettevõte tegutseb üksnes vahendajana ega ole töötajate tegelik tööandja, ei ole tegemist tööjõu rentimisega.  Soome ettevõttest saab selliste töötajate tööandja, kui nad asuvad tööle Soome ettevõtte teenistuses. Kõik tööandja kohustused lasuvad sellisel juhul Soome ettevõttel.

Näide 5. Leedu ettevõte vahendab töötajaid tööle Soome koristusfirmasse. Töö toimub Soome ettevõtte juhtimise ja järelevalve all ning tema vahendite abil. Sellele lisaks maksab ka töötajate töötasu Soome koristusfirma. Sellisel juhul on töötajate tööandja Soome koristusfirma.


4.3. Niinimetatud ühe inimese firma

Kui ettevõte rendib ainult ettevõtte omaniku tööpanust, ei vasta ettevõtte tegevus tõelise tööjõurendi tunnustele. Niinimetatud ühe inimese firma ei või seega rentida ainult ettevõtte omanikku ennast, vaid omanikul on alati tööleping töö tellijaga. Samuti ei või füüsilisest isikust ettevõtja rentida ainult oma tööpanust.

Lisateavet töötasu ja tööhüvitise erinevustest vaata SIIT

4.4. Töötamine Soome vee- või õhulaeval

Soome vee- või õhulaeval renditöötajana töötav välismaal elav isik on kohustatud maksma oma töötasust maksu Soome tulumaksuseaduse (1535/1992, TVL) § 13 järgi. Maksuleping ei takista üldiselt Soomet maksustamast välismaal elava renditöötaja töötasu, mis saadakse Soome vee- või õhulaeval tehtud töö eest. Erandiks on siiski Põhjamaade maksuleping, mille 15. peatüki 4. artikli kohaselt maksustatakse õhulaeval tehtud töö eest saadud töötasu ainult töötasu saaja elukohariigis.

Töötamine rahvusvahelises liikluses toimub sageli tervikuna või tavaliselt väljaspool Soomet. Selles juhendis allpool mainitud välismaise renditöötaja ja Soome töö tellija deklareerimiskohustus puudutab Soomes tehtud tööd. Seetõttu ei puuduta need deklareerimiskohustused näiteks olukordi, milles töötaja töötab renditud töötajana rahvusvahelises liikluses.

Lisateavet vaata SIIT.

5. Tegevusjuhend välisriigi renditöötajale

5.1. Piiratud maksukohustusega renditöötaja

5.1.1. Piiratud maksukohustusega renditöötaja eriline maksukord

Piiratud maksukohustusega isikut maksustatakse piiratult maksukohustuslase tulumaksuseaduse ehk niinimetatud tulumaksuallikaseaduse alusel (627/1978, Tuluallikamaksuseadus, LähdeVL). Töötasu maksja arvestab tuluallikamaksu töötasu maksmisel maha. Tuluallikamaks on lõplik maks ja selle suurus on 35% (LähdeVL-i § 7 lõige 1 punkt 1). 

Piiratud maksukohustusega renditöötaja maksustamine tehakse siiski erilise maksukorra kohaselt. Piiratud maksukohustusega renditöötaja maksustamine tehakse samas korras, samal viisil ja graafiku alusel, mil üldise maksukohustusega isikutel. Kuna tegu ei ole Soome tuluallikamaksuseaduse § 13 sätestatud maksustamiskorra seadusele (1558/1995, Soome maksustamiskorra seadus, VML) vastava maksustamisega, maksustatakse tulu kindlaksmääratud tuluallikamaksumääraga, mis on 35%. Tulult võib tööperioodi kohta teha tuluallikamaksu mahaarvestuse, mis on 510 eurot kuus või 17 eurot päevas. Muid mahaarvestusi ei tehta.

Piiratud maksukohustuslane võib siiski nõuda, et tema sissetulekuid (välja arvatud dividendid) maksustatakse progressiivselt kui ta elab Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või riigis või piirkonnas, kus kohaldatakse maksustamist puudutava ametialase abistamise ja andmete vahetamise lepingut, või tal on teadustööde direktiivis sätestatud elamisluba. (Soome tuluallikamaksuseaduse § 13 lõige 1 punkt 6).

5.1.2. Ettemaksuna kinnipeetavate maksude taotlemine

Piiratud maksukohustuslase tulumaksuseaduse § 10 lõikes 4c sätestatud töötasu osa pealt tasutakse ettemaks, kui töötasu maksja ei ole kohustatud arvestama töötasust maha tuluallikamaksu ja rahvusvaheline leping ei takista maksu tasumist töötasust. Töötaja peab taotlema ettemaksuna kinnipeetava maksu määramist Soomes enne töötamise alustamisele järgneva kuu lõppu (Soome tuluallikamaksuseaduse § 16a).

Kui ettemaksuna kinnipeetava maksu määramist ei ole tähtajaks taotletud, võidakse talle määrata maksimaalselt 2000 euro suurune lisamaks, mis tasutakse riigile. Lisamaksu suuruse määramisel võetakse arvesse teo laiduväärsust, korduvust ja muid vastavaid asjaolusid.

Ettemaksuna kinnipeetava maksu määramiseks peab töötaja võtma ühendust maksuametiga kohe Soomes töö alustamisel, aga siiski hiljemalt töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks.

Näide 6. Kui töö algab 07.03.2017, peab töötaja taotlema ettemaksuna kinnipeetavate maksude määramist hiljemalt 30.04.2017.


Ettemaksuna kinnipeetavate maksude määramisel arvestatakse töötasust töötamisperioodi osas maha 510 euro suurune igakuine tulu.  Kui tööperiood sisaldab mittetäielikke kuid, tehakse vastav maksuvaba osa mahaarvestamine summas 17 eurot päevas.

Näide 7. Töötaja töötab Soomes kolm kuud ja neliteist päeva. Talle makstav töötasu on 1500 eurot kuus ja mittetäieliku kuu eest 1000 eurot. Töötaja maksustatav töötasu on Soomes seega 5500 eurot, millest tehakse 510 euro suurune igakuine mahaarvestamine kolme kuu kohta ja 17 euro suurune päevapõhine mahaarvestamine neljateistkümne päeva eest (5500 – (3 × 510 + 14 × 17 eurot) = 3732 eurot). Töötajale määratakse ettemaksuna kinnipeetav tulumaks summalt 3732 eurot muutumatu tuluallikamaksu määra alusel, milleks on 35 protsenti.


Ettemaksuna kinnipeetavat tulumaksu blanketil "Ennakkoverohakemus" (5057) ("Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu taotlus").  Blanketil küsitakse peale isikuandmete järgmisi maksustamisel vajalikke andmeid:

  • aadress Soomes ja välisriigis,
  • Soome saabumise ja Soomest lahkumise kuupäevad,
  • Soomes saadud töötasu summa,
  • Soomes töötamise aeg,
  • pangakonto (BIC-i/IBAN-i kujul).

Ettemaksuna kinnipeetav tulumaks määratakse töötajale maksmiseks igal kuul.

Soomes vähemalt neli kuud töötav töötaja peab lisaks tasuma töötasu põhjal arvestatavat haiguskindlustusmaksu. Maks tasutakse töötasult, millelt ei ole tehtud eespool nimetatud 510 euro suurust kuist või 17 euro suurust päevast mahaarvestamist. Maksu ei määrata, kui töötaja esitab elukohariigist saadud tõendi A1, mis tõendab, et töötaja on kindlustatud teises riigis.

Kui töötaja taotleb maksukorraseaduse kohast maksustamist, tuleb ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu taotlusele lisada progressiivse maksustamise taotlus (hakemus progressiiviseen verotukseen).

5.1.3. Tõend elukohajärgse riigi maksuameti jaoks 

Töötaja maksab Soomes saadud tulult makse üldjuhul ka oma elukohajärgses riigis. Võimalik kahekordne maksustamine eemaldatakse elukohariigis maksulepingu kohaselt. Kui elukohajärgne riik tulusid maksustab, võtab ta arvesse, et Soomes on juba makse makstud. Kahekordse maksustamise vältimine on sätestatud riikide sõlmitud maksulepingutes.

Soome maksuamet annab tõendi Soomes makstud tulumaksu kohta ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu taotlemise käigus. Töötaja saab esitada selle tõendi oma elukohariigi maksuametile. Sellisel juhul saab Soomes makstud makse elukohariigis kahekordse maksustamise vältimiseks arvesse võtta juba ettemaksuna kinnipidamise etapil.

5.1.4. Maksustamine Soomes

Maksustatakse tulu saamise aastale järgneval aastal. Siis arvestatakse tegelikult saadud tulude alusel lõplik maks. Kui ettemaksuna kinnipeetavatest maksudest lõpliku maksu summa katmiseks ei piisa, määratakse töötajale juurdemakstav maks. Kui aga ettemaksuna kinnipeetud summa on lõplikust maksusummast suurem, makstakse üle olev osa töötajale tagasi.

Soome maksuamet saadab töötajale töötamisele järgneva aasta kevadel lõplikuks maksustamiseks eeltäidetud tuludeklaratsiooni elukohariigi aadressil. Eeltäidetud tuludeklaratsioonile on märgitud tööandja deklareeritud andmed töötasu ja Soomes töötamise aja kohta.  Kui töötajale ei saadeta eeltäidetud tuludeklaratsiooni, tuleb see esitada iseseisvalt.

Tuludeklaratsiooni saamisel peab töötaja kontrollima sellel esitatud eeltäidetud andmeid ning parandama võimalikud vead ja puudused.  Kui töötaja on teinud eeltäidetud tuludeklaratsioonis parandusi või lisandusi, peab ta selle pärast seda saatma tagasi Soome maksuametile.

Kui töötaja ei ole taotlenud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu määramist, võib seda taotleda ka tagantjärele, tuludeklaratsiooni tagastades. Tuludeklaratsioonile lisatakse sellisel juhul progressiivse maksustamise taotlus.

Tööandja deklareerib aastadeklaratsioonil maksuametile peale renditöö eest saadud töötasu ka töötaja täpse Soomes töötamise aja. Sellelt deklaratsioonilt kantakse andmed töötaja tuludeklaratsioonile. Kui eeltäidetud tuludeklaratsioonil siiski töötamise aja kohta andmeid ei ole või need on valed, peab töötaja tuluallikamaksu maksuvaba osa mahaarvestamiseks märkima eeltäidetud tuludeklaratsioonile oma täpse Soomes töötamise aja.

Kui parandatud tuludeklaratsioon on saabunud Soome maksuametisse, siis maksustatakse töötaja lõplikult ja saadetakse töötaja teatatud elukohariigi aadressil maksustamisotsus töötamisele järgneva aasta oktoobri lõpuks. Seepärast on väga oluline, et töötaja teataks rahvastikuregistrile oma võimalikest aadressi muutumistest. Aadressandmeid saab muuta ka elektrooniliselt. Juhtnöörid aadressimuudatuse tegemiseks leiate SIIT.

Soomes töötavad välisriigi töötajad võivad teatud juhul tööandjaga kokku leppida, et tööandja maksab töötaja maksud Soomes (nn netopalga leping). Töötaja on sellisel juhul võinud anda oma tööandjale spetsiaalse volikirja, milles ta volitab tööandja võtma välja töötaja maksutagastused. Töötaja ei saa siiski maksuametile kohustavalt oma õigust maksutagastusele teisele isikule edasi anda. Maksutagastus makstakse eurodes maksukohustuslase teatatud pangakontole. Kontonumbri võib teatada maksuameti portaalis OmaVero. Maksukohustuslane võib teatada kontonumbri allkirjastatud blanketil (7208, Henkilöasiakkaan ilmoitus tilinumerosta). Lisateavet vaata SIIT.

5.2. Üldise maksukohustusega renditöötaja

Üldise maksukohustusega töötajate sissetulekut maksustatakse progressiivse maksustamise korra kohaselt samal viisil kui Soomes alaliselt elavaid isikuid.

Kui tööandja on välismaine ettevõte, millel ei ole Soomes kindlat tegevuskohta või kui see ei ole vabatahtlikult registreerunud Soome tööandjate registrisse, peab töötaja ise maksma oma töötasust ettemaksuna tasutavad maksud. Väga oluline on, et töötaja võtaks ühendust maksuametiga ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu määramiseks. Kui ettemaksuna tasutav tulumaks jääb määramata, peab töötaja tasuma tagant järele tasutava maksu pealt intressi. Peale selle peab töötaja esitama Soomes iseseisvalt tuludeklaratsiooni, kui ta mingil põhjusel eeltäidetud tuludeklaratsiooni ei saa.

6. Tegevusjuhis välisriigi renditööandjale

6.1. Välisriigi tööandja deklareerimiskohustused

6.1.1. Renditöötaja deklaratsioon

Välisriigi tööandja, kes rendib välisriigist saabuva töötaja Soomes olevale töö tellijale, peab esitama oma Soomes töötavate töötajate kohta vastava deklaratsiooni maksustamiskorra seaduse § 15 a lõike 1 kohaselt. Deklaratsioon tuleb esitada kõigi töötajate kohta nende töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks.

Renditöötaja deklaratsioon esitatakse blanketil "Renditöötaja deklaratsioon" (6147a või 6147e) pealinnaregiooni maksuametile. Deklaratsioon esitatakse töötamise kestusest olenemata kõigi Soomes töötavate välismaa renditöötajate kohta.

Deklaratsioon esitatakse juhul, kui maksustamisleping ei takista Soomel töötaja töötasust makse kinni pidada. Deklaratsioon tuleb esitada, kui renditöötaja saabub Soome:

  • Islandilt,
  • Norrast,
  • Rootsist,
  • Taanist,
  • Eestist,
  • Lätist,
  • Leedust,
  • Moldovast,
  • Gruusiast,
  • Valgevenest,
  • Mani saarelt,
  • Guernseylt,
  • Bermudalt,
  • Jerseylt,
  • Poolast,
  • Kasahstanist,
  • Kaimanisaartelt,
  • Türgist,
  • Küproselt või
  • Tadžikistanist.

Deklaratsioon esitatakse ka Bulgaarias elavate renditöötajate kohta, kes töötavad Soomes renditöötajatena mitte Bulgaaria ettevõtte teenistuses.

Sellele lisaks tuleb deklaratsioon esitada ka sellisest riigist saabuva renditöötaja kohta, kellega Soomel ei ole maksulepingut. Veebisaidil on loetelu Soomes kehtivatest maksulepingutest (Voimassa olevat verosopimukset).

Deklaratsiooni on kohustatud andma töötaja välisriigi tööandja, kes on kantud ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse. Kui tööandja ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kantud ei ole, esitab deklaratsiooni lähetatud töötajate seaduse §-s 4a nimetatud tööandja esindaja. Kui esindajat ei ole määratud, peab deklaratsiooni esitama siiski alati välisriigi tööandja.

Välisriigi tööandja peab teatama deklaratsiooniga selle töö tellija andmed, kelle kasutusse töötajad reaalselt jäävad. Kui tööandja pakub oma töötajaid vahendusettevõttele, peab ta sellest hoolimata deklareerima töö lõpliku tellija Soomes, mitte tööjõu vahendajaettevõtte.

Välisriigi tööandja, kellel on Soomes püsiv tegevuskoht, on kohustatud enda makstavatelt töötasudelt kinni pidama tuluallikamaksu või tulumaksu ja sellisel juhul ei esitata deklaratsiooni renditöötaja Soomes töötamise kohta (6147a või 6147e).

6.1.2. Aastadeklaratsioon

Kuni kuus kuud Soomes viibivad töötajad

Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kantud välisriigi tööandja või kui tööandja ei ole registreeritud, siis tema esindaja, peab deklareerima renditöötajate ja neile makstud töötasude andmed piiratud maksukohustuslase aastadeklaratsiooni, kui rahvusvaheline leping ei takista maksu tasumist töötasult (Soome maksukorraldusseaduse § 15a lõige 2).  Aastadeklaratsioon tuleb esitada hiljemalt maksuaastale järgneva aasta jaanuaris piiratud maksukohuslase aastadeklaratsiooni blanketil 7809 (rajoitetusti verovelvollisen vuosi-ilmoitus). Kui tööandja pole esindajat määranud, on tööandjal deklareerimiskohustus ka ettemaksuregistrisse mittekuulumise korral.

Töötasude summa deklareeritakse makseliigi tunnusega A9 "Välisriigist renditud töötaja töötasutulu" ("Ulkomailta vuokratun työntekijän palkkatulo"). Tööandja või tema esindaja peab deklareerima ka töötaja täpse Soomes töötamise aja. Peale selle tuleb teatada töötaja Soome isikukood.

Aastadeklaratsiooni ei ole vaja esitada, kui maksulepingu alusel ei ole võimalik renditöötaja töötasust makse kinni pidada.  Deklaratsioon tuleb seega esitada, kui renditöötaja saabub Soome:

  • Islandilt,
  • Norrast,
  • Rootsist,
  • Taanist,
  • Eestist,
  • Lätist,
  • Leedust,
  • Moldovast,
  • Gruusiast,
  • Valgevenest,
  • Mani saarelt,
  • Guernseylt,
  • Bermudalt,
  • Jerseylt,
  • Poolast,
  • Kasahstanist,
  • Kaimanisaartelt,
  • Türgist, Küproselt või
  • Tadžikistanist.

Deklaratsioon esitatakse ka Bulgaarias elavate renditöötajate kohta, kes töötavad Soomes renditöötajatena mitte Bulgaaria ettevõtte teenistuses. Sellele lisaks tuleb deklaratsioon esitada ka sellisest riigist saabuva renditöötaja kohta, kellega Soomel ei ole maksulepingut. Veebisaidil on loetelu Soomes kehtivatest maksulepingutest (Voimassa olevat verosopimukset).

Üle kuue kuu Soomes viibivad töötajad

Välisriigi tööandja või tema esindaja peab esitama aastadeklaratsiooni (7801, Vuosi-ilmoituksen erittely ja yhteenveto) kõigi üle kuue kuu Soomes töötanud töötajate kohta (Soome maksukorraldusseaduse § 15a lõige 2).  Töötaja elukohariik ega tööandja tegevusvaldkond ei mõjuta tööandja teavitamiskohustust.

Aastadeklaratsiooni esitamisel peab tööandja arvestama, et kui tööandja on maksnud töötaja nimel ettemaksuna kinnipeetavat tulumaksu, siis makstud summat aastadeklaratsioonil ettemaksuna kinnipeetud maksuna ei deklareerita.  Tööandja, kes on registreerinud end maksuameti registrisse regulaarselt töötasu maksvaks tööandjaks ja kes on töötaja töötasust maksu kinni pidanud, deklareerib maksuametile enda makstud maksud aastadeklaratsioonil ettemaksuna kinnipeetava maksuna (vaata tööandja registreerimise kohta täpsemalt punktist 6.2. "Välisriigi tööandja kandmine tööandjate registrisse").

Allpool esitatud tabelis on aastadeklaratsioonis kasutatavad makseliigid.

Makseliigi tunnus ja nimetus Kas töötaja on Soomes kindlustatud? Kas tööandjal on Soomes püsiv tegevuskoht?
7M "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud töötasu Soomes kindlustatud töötajale" Jah Ei
7L "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud töötasu Soomes kindlustamata töötajale" Ei Ei
7Q "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud töötasu töötajale, kes on maksulepingus nimetatud perioodil viibinud Soomes maksimaalselt 183 päeva" Jah/Ei Ei
7N "Välisriigi tööandja (pole Soomes püsivat tegevuskohta) makstud töötasu töötajale, kui tööandja maksab maksud töötaja nimel (netopalga leping)" Jah/Ei Ei


6.1.3. Deklareerimiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed

Tööandjale või tema esindajale, kes jätab renditöötajaid puudutava deklaratsiooni või aastadeklaratsiooni esitamata või teeb seda hilinenult, võidakse määrata maksimaalselt 15 000 euro suurune trahv (Soome maksukorraldusseaduse § 22a).

6.2. Välisriigi tööandja registreerimine tööandjate registrisse

Välisriigi tööjõudu rentiv ettevõte on kohustatud registreeruma Soomes regulaarselt töötasu maksvaks tööandjaks enne esimest töötasumakset juhul, kui tal on Soomes püsiv tegevuskoht.

Tööandja võib registreerida end Soomes regulaarselt töötasu maksvaks tööandjaks ka juhul, kui tal ei teki Soomes püsivat tegevuskohta. Tööandjaregistrisse kuuluval välisriigi tööandjal on Soomes samad tööandja kohustused, mis Soome tööandjatel. Sellisel juhul peab tööandja omal algatusel töötaja töötasust maksud kinni ja töötaja ei pea ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu määramist eraldi taotlema. Välismaine ettevõte, millel ei ole Soomes püsivat tegevuskohta, ei ole siiski tulumaksuseaduses sätestatud Soomes tegutsev tööandja, isegi kui see kuulub tööandjaregistrisse.

Kui ettevõte on kantud tööandjaregistrisse, on ettevõte kohustatud arvestama oma töötajate töötasudest maha ettemaksuna tasutava tulumaksu ja tuluallikamaksud ning tasuma selle maksuametile. Ettemaksuna tasutav tulumaks või tuluallikamaks arvestatakse maha iga töötaja maksukaardi järgi. Soomes kuni kuus kuud asuv välismaa töötaja saab maksuametist tuluallikamaksu kaardi või piiratud maksukohuslase maksukaardi. Kui töötaja elab Soomes kauem kui kuus kuud, saab ta üldise maksukohustuslase maksukaardi.

Tööandjaregistris olev välisriigi tööjõudu rentiv ettevõte peab tasuma ettemaksuna tasutava tulumaksu ja tuluallikamaksu ning võimaliku haiguskindlustusmaksu maksuametile ja esitama maksudeklaratsiooni tasutud tööandjamaksude kohta (varem perioodiline maksudeklaratsioon). Tööandjamaksude maksudeklaratsioon tuleb esitada hiljemalt töötasumaksekuule järgneva kuu 12. kuupäevaks. Tööandjamaksude maksudeklaratsioon tuleb esitada elektrooniliselt, näiteks maksuameti portaalis OmaVero.

Välisriigi tööjõudu rentiv ettevõte on kohustatud esitama blanketi "Renditöötaja deklaratsioon"(6147 või 6247a) hoolimata sellest, et on vabatahtlikult registreerunud tööandjaregistrisse.

Lisateavet vaata SIIT.

6.3. Välisriigi tööjõudu rentiva ettevõtte kandmine ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse

Soome töötajaid rentival välisriigi ettevõttel on soovitatav registreerida end Soomes ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse. Kui ettevõte on kantud nimetatud registrisse, ei pea töö tellija välisriigi ettevõttele makstavast tööhüvitisest tuluallikamaksu kinni pidama. Tuluallikamaks töötasult on 13%, kui töötasu saaja on aktsiaseltsi või usaldusühinguga võrreldav ettevõte. Tuluallikamaks on 35%, kui töötasu saaja on äriettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja (Soome tuluallikamaksuseaduse § 7)

Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse kandmine ei mõjuta ettevõtte tulumaksustamisega seotud kohustusi Soomes. Tulumaksustamise kohustus määratakse selle põhjal, kas ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht. Kui ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht, peab see taotlema maksuametist ettemaksuna tasutava tulumaksu määramist, mille põhjal tasutakse tulumaks Soome.

Eelduseks, et välismaa ettevõte võidakse kanda ettemaksuregistrisse, on see, et ettevõtte asukoht on riigis, millega Soomel on sõlmitud kahekordse maksustamise vältimise leping. Lisateavet vaata SIIT.

7. Juhised Soomes asuvale töö tellijale

Peale maksustamisega seotud kohustuste võib töö tellijal olla ka muid kohustusi. Näiteks enne renditud tööjõu kasutamist puudutava lepingu sõlmimist peab tellija nõudma, et teine lepinguosaline esitaks välise tööjõu kasutamisel tellija vastutust puudutavale seadusele vastavad dokumendid.  Lisateavet saab SIIT.

7.1. Töö tellija avaldus

Soomes asuv töö tellija peab esitama maksuametile avalduse välisriigi ettevõtte kohta, kellelt töö tellija on rentinud Soomes tehtava töö tarbeks välisriigi tööjõudu (Soome maksukorralduse seaduse § 17 lõige 7). Avaldus tuleb esitada iga sellise välisriigi ettevõtte kohta eraldi. Maksuametile tuleb esitada eespool nimetatud ettevõtte üld- ja kontaktandmed ning ettevõtte tegevusala.

Lisaks peab töö tellija teatama lähetatud töötajate seaduse §-s 4a (1146/1999) sätestatud määratud esindaja isiku- ja kontaktandmed.  Ka eespool nimetatud andmetes toimunud muudatustest tuleb maksuametile teatada. Töö tellijana on teavitamiskohustus nii ettevõtetel kui ka füüsilistel isikutel.

Töö tellija peab esitama maksuametile andmed selle välisriigi ettevõtte kohta, mis on töötajate reaalne tööandja. Kui tööjõud on renditud vahendusettevõtte kaudu, peab avalduses sellest hoolimata teatama selle välisriigi tööandja andmed, kellega töötajad on sõlminud töölepingu, mitte vahendusettevõtte andmed.

Töö tellija peab teatama andmed maksuametile siis, kui esimene kõnealuse lähetava ettevõtte töötaja alustab töö tellija juures tööd.  Andmed tuleb esitada töötamise alustamisele järgneva kalendrikuu lõpuks.

Ka andmetes toimunud muudatuste kohta tuleb esitada avaldus muudatusele järgneva kuu lõpuks. Selliseks muudatuseks võib pidada näiteks välisriigi ettevõtte kontaktandmetes toimunud muudatusi.

Peale selle peab töö tellija teatama sellest, kui volitusleping või välisriigi ettevõtte renditöötaja töötamine töö tellija juures täielikult lõpeb. Ajutistest katkemistest volituslepingus või välisriigi ettevõtte renditöötaja töötamises töö tellija juures pole siiski vaja teada anda. Volitusleping või välisriigi ettevõtte renditöötaja töötamine töö tellija juures arvestatakse täielikult lõppenuks, kui kõnealuse ettevõtte töötajad ei ole töö tellija juures töötanud viimase 6 kuu jooksul.

Andmed tegevuse muudatuste kohta esitatakse muudatusele järgneva kalendrikuu lõpuks. Andmed tuleb esitada blanketil "Töö tellija avaldus maksustamiseks" (6146a) pealinnaregiooni maksuametile.

Deklaratsioon esitatakse juhul, kui maksustamisleping ei takista Soomel töötaja töötasust makse kinni pidada. Deklaratsioon tuleb esitada, kui renditöötaja saabub Soome:

  • Islandilt,
  • Norrast,
  • Rootsist,
  • Taanist,
  • Eestist,
  • Lätist,
  • Leedust,
  • Moldovast,
  • Gruusiast,
  • Valgevenest,
  • Mani saarelt,
  • Guernseylt,
  • Bermudalt,
  • Jerseylt,
  • Poolast,
  • Kasahstanist,
  • Kaimanisaartelt,
  • Türgist,
  • Küproselt ja
  • Tadžikistanist.

Deklaratsioon esitatakse ka Bulgaarias elavate renditöötajate kohta, kes töötavad Soomes renditöötajatena mitte Bulgaaria ettevõtte teenistuses.

Sellele lisaks tuleb deklaratsioon esitada ka sellisest riigist saabuva renditöötaja kohta, kellega Soomel ei ole maksulepingut. Deklaratsioon esitatakse töötamise kestusest olenemata kõigi Soomes töötavate välismaa renditöötajate kohta.

7.2. Deklareerimiskohustuse täitmata jätmise tagajärjed

Töö tellijale, kes jätab avalduse esitamata või teeb seda hilinenult, võidakse määrata maksimaalselt 15 000 euro suurune trahv. Trahvi ei määrata füüsilisele isikule, kui tegemist pole ettevõtluse või põllu- või metsamajandusega seotud teavitamiskohustuse täitmatajätmisega (Soome maksukorraldusseaduse § 22a).

7.3. Töö tellija tuluallikamaksude kinnipidamise kohustus

Töö tellija peab pidama kinni välisriigi ettevõttele makstavast tööhüvitisest tuluallikamaksu juhul, kui töö on tehtud Soomes. Tuluallikamaks töötasult on 13%, kui töötasu saaja on aktsiaseltsi või usaldusühinguga võrreldav ettevõte. Tuluallikamaks on 35%, kui töötasu saaja on äriettevõtja või füüsilisest isikust ettevõtja (Soome tuluallikamaksuseaduse § 7)

Töötasu maksjal ei ole tarvis pidada kinni tuluallikamaksu, kui:

  • välismaa ettevõte on kantud ettemaksuregistrisse;
     
  • välismaa ettevõte esitab töö tellijale tuluallikamaksukaardi, millel kinnipeetava maksu määr on 0%;
     
  • välismaa ettevõte esitab muu selgituse, mis takistab maksu kinnipidamist. Muu selgituse all mõeldakse selgitust, mis näitab, et alalise tegevuskoha olemasolu eeldused puuduvad.

Makse tegija peab esitama piiratud maksukohustuslasest ettevõttele makstud tööhüvitise kohta aastadeklaratsiooni, kui tööhüvitiselt on peetud kinni tuluallikamaks. Makseliigi tunnuseks tuleb märkida A4. Välisriigi ettevõtte kandmist ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu registrisse saab kontrollida tasuta portaalist YTJ SIIN.

Lisateavet tööhüvitisest tasutava tuluallikamaksu kohta leiate juhendist "Tegevuse alustamine Soomes".

Sama juhend vene keeles: Налоги в случае аренды персонала (Leased employees)

  • Autorid: Tero Määttä, juhtiv maksuspetsialist,
  • Iisa Väänänen, vaneminspektor
  • Allikas: www.vero.fi
tarkvara

Veel samal teemal

Viimati lisatud artiklid samas rubriigis

Vaata kõiki artikleid
 
finantsarvestus2017
Töövahendid
Naljanurk


Ettevõtja sõidab oma kontori juurde, kus tund tagasi plahvatas pomm. Kõik on ümber piiratud, tuletõrjujad tegutsevad, kohal on politsei ja aknast tuleb suitsu. Kohale tuuakse sokkides valvur, kes räägib: "Ülemus, teil on suur mure! Kui plahvatas, siis oli kontoris teie naine... ta on vigastatud..."
"Olgu, aga raamatupidaja, kus on raamatupidaja????"

Uudised > Eelnõud
Kalender & arhiiv
E T K N R L P
1
2 3 4 5 6 7 8
9 10 11 12 13 14 15
16 17 18 19 20 21 22
23 24 25 26 27 28 29
30 31
« Oktoober 2017 »
Tööpäevade arv kuus 22
Töötunde kuus 176
Riigipühad: -

Vaata tööajafondi..
E-POOD
Gallup
RMP.ee portaal sai 1. oktoobril 13-aastaseks. Just tänu Teile lugejad. Mis Te arvate, mis iseloomustab RMP.ee portaali täna kõige rohkem?
Äriregister
Kreedix
Maksu- ja tolliamet
Eesti KMKR otsing
  • Avalik andbemaas
  • malmerk
  • RConcept
  • Maksuskoop
 
Koostööpartnerid
  RMP Eesti RMP Eesti OÜ Registrikood 11027462
KMKR EE100898345

Swedbank: EE582200221024811122
SEB Pank: EE221010220073067015
LHV Pank: EE117700771000732704

Jur. aadress: Rukki 18-8, Tallinn
Kontor: Mustamäe tee 5-607, Tallinn
Tel. 6 848 110
E-post: info@rmp.ee
RMP Eesti tooted Portaal RMP.ee
Uudiskiri Nädalakiri
Ajakiri Spetsialist

Raamatupidaja kalendermärkmik
Juhendraamat KÜ raamatupidamine
Juhendraamat MTÜ raamatupidamine
Dokumendinäidised

KOOLITUSED
Raamatupidamisteenus
Majandusarvestuse põhitõed

RSSFacebookTwitter
RMP.ee Kontakt
Uudised
Kasutajatingimused
Foorumi tingimused
Koostööpartnerid
REKLAAM
Tagasiside

STATISTIKA
249023  Foorumi postitust
348  E-poe toodet
84  Koolitust
22403  Artiklit
51577  Registreerunud kasutajat
35677  Nädalakirja tellijat
32949  Pers. pakkumise tellijat
Lugeja staatus  KÜLALINE
   - ei näe spetsialistide artikleid
   - ei kehti soodustused
   - ei saa populaarset uudiskirja Nädalakiri

REGISTREERU


 REGISTREERUNUD KASUTAJA
   + kõik artiklid sisselogimisel nähtavad
   + PDF ajakiri Spetsialist tasuta
   + uudiskiri Nädalakiri e-postile
   + soodustused RMP Eesti koolitustele

Logi sisse
 

© RMP Eesti OÜ 2004-2017