Riik on vanemahüvitist maksnud juba kolm aastat, ent see on jätkuvalt kuum teema. Loomulik ka, sest pidevalt tuleb juurde nn uusi lapsevanemaid, kes vanemahüvitise saamise võimalusi esmakordselt uurima asuvad ja paljustki kohe õigesti aru ei saa. Siis võib küsida teadjatelt.

Sotsiaalkindlustusameti infoteeninduse lühinumber 16 106 on noorte lapsevanemate hulgas populaarne, kuigi ka koduleheküljel www.ensib.ee (pensionid ja toetused/vanemahüvitis) on selgitus ja hüvitise määrad kenasti kirjas.

Täna vastame neljale kõige sagedamini esitatud küsimusele.

1. KÜSIMUS: 
Täidan vanemahüvitise taotlust X-tee kaudu ja taotluse vormil on selline küsimus: “Hüvitise maksmisel arvestatakse igas kalendrikuus enne kinnipeetava tulumaksu arvestamist maha tulumaksuvaba summa alates…… “. Mis kuupäeva ma peaksin siis märkima?

Kõigepealt tuleb rõhutada, et kui vanemahüvitise saaja saab tulu mitmest kohast (näiteks jätkab ka töötamist), siis tulumaksuvaba miinimumi mahaarvamise saab teha omal valikul ainult ühes kohas.

Kui soovite, et tulumaksuvaba miinimumi (k.a 2000 kr kuus) rakendaks pensioniamet, siis kõige varasem tähtaeg, mille avalduses märkida võite, saab olla  vanemahüvitisele õiguse tekkimise aasta ja kuu. Soovi korral võite ka valida hilisema kuu (näiteks mõnda aega soovite maksuvabastust kasutada tööandja juures), kuid varasemat mitte.

Eelmise küsimusega on tihedalt seotud järgmine:

2. KÜSIMUS:
Näen X-teelt, et minu vanemahüvitise suurus on xxxxxx krooni, aga miks ma saan vähem kätte?

Vastavalt tulumaksuseadusele kuulub vanemahüvitis tulumaksustamisele.  Teile arvestatud vanemahüvitise summalt peetakse enne väljamaksmist kinni tulumaks 22% (2007 aastal).

3. KÜSIMUS:
Sel aastal vanemahüvitise määrad tõusid, miks minul ei ole vanemahüvitis suurenenud?

Teadmiseks ja meeldetuletuseks olgu öeldud, et vanemahüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel. Tuluna arvestatakse töist Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu. Praktika näitab, et hüvitise suurus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise aasta keskmisest palgast.

Kuid kaugeltki kõik vanemahüvitise saajad ei ole hüvitise määramisele eelnenud aastal töötanud, või kui töötasid, siis võib-olla said väga väikest palka. Seetõttu lähtutakse vanemahüvitise arvutamisel erinevatest suurustest ja 2007.a määrad on:

a) vanemahüvitise määr – 2 690 krooni, mida makstakse vanemale, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötavad õppurid);
b) kuupalga alammäär – 3 600 krooni, mida makstakse vanemale, kelle eelmise kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem;
c) hüvitise maksimaalne suurus – 21 624 krooni, mis on üle-eelmise aasta kolmekordne keskmine palk ja mida makstakse vanemale, kelle eelmise kalendriaasta ühe kuu tulu oli sellega võrdne või suurem.

Aasta vahetudes juba määratud vanemahüvitise alam- ja ülemmäärad ei muutu.

2006. aastal määratud minimaalseid ja maksimaalseid vanemahüvitisi uute 2007.a määradega ümber ei arvutatud. Suurenes üksnes alampalga suurune vanemahüvitis 3000 kroonilt (2006.a) 3600 kroonini (2007.a).

4. KÜSIMUS:
Mis ajani ma saan vanemahüvitist?

• Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitushüvitise maksmise perioodi (rasedus- ja sünnituspuhkuse) lõpupäevale järgnevast päevast ning makstakse ajani, mil sünnitushüvitise päevadega kokku on täitunud 455 päeva.
  
• Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele (õiguse sünnitushüvitisele annab vaid eelnev töötamine), siis makstakse vanemahüvitist alates lapse sünnist kuni tema 14 kuu vanuseks saamiseni.

Vanemahüvitis makstakse välja igas kuus eelmise kuu eest: märtsikuu hüvitis makstakse välja aprillis jne.

Vanemahüvitis määratakse tagantjärele alates hüvitisele õiguse tekkimise päevast juhul, kui hüvitise taotlemiseks vajalikud dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul nimetatud päevast alates.