Vanemahüvitise eesmärk on perehüvitiste seaduse (PHS) kohaselt säilitada varasem sissetulek inimesele, kelle tulu väheneb seoses lapse kasvatamisega ja igakülgselt toetada töö- ja pereelu ühitamist. 

Vanemahüvitist on õigus saada lapse vanemal, lapsendajal, vanema abikaasal, eestkostjal või hoolduspere vanemal, kui laps kasvab Eestis. (PHS § 33 lg 1)

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel võetakse aluseks sinu eelmise aasta tulu, millelt tööandja on arvestanud sotsiaalmaksu. Eelmise aasta tulude hulka arvestatakse ka töövõimetushüvitis, mida on sulle maksnud haigekassa seoses kergemale tööle üleviimisega. (PHS § 37 lg 3)

Aasta kogutulu jagatakse kuude arvuga. Kuude arvu saamiseks lahutatakse kalendriaasta 365 päevast haiguslehel, hoolduslehel, sünnitus- või lapsendamislehel oldud päevad ning jagatakse tulemuse 30-ga. (PHS § 37 lg 4)

Kui olid üle viidud kergemale tööle, siis neid päevi maha ei lahuta. Kui sa töövõimetuslehel ei viibinud, jagatakse aastatulu 12 kuuga.

Näide 1: said tulu 2017. aasta viimasel kuul, tööandja maksis sinu eest sotsiaalmaksu 4625 eurot. Selle alusel arvutatud tulu on 14 015,15 eurot. Töövõimetuslehel sa ei viibinud. Laps sünnib 19.03.2018. Vanemahüvitise määramisel jagatakse sinu aasta tulu 14 015,15 12-ga ja saadud summa 1167,93 eurot ongi sinu hüvitis.

Kui eelmisel aastal said tulu, mille alusel arvutatud kuu keskmise tulu suurus on väiksem kui kuupalga alammäär, siis määratakse vanemahüvitis kuupalga alammääras. Kuupalga alammäär oli 2017. aastal 470 eurot ja 2018. aastal on 500 eurot. (PHS § 39 lg 1)

Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk. Seda makstakse juhul, kui sinu ühe kuu keskmine tulu on sellega võrdne või suurem. 2017. aastal oli maksimaalne vanemahüvitis 2907,15 eurot ja 2018. aastal on see 3089,55 eurot. (PHS § 38 lg 1)

Kui sa ei saanud eelmisel aastal tulu, on sinu hüvitise suurus kehtiv vanemahüvitise määr. Vanemahüvitise määr on 2018. aastal 470 eurot. (PHS § 39 lg 2)

Vanemahüvitise suuruse arvutamine, kui töötasid eelmisel aastal väljaspool Eestit

Kui töötasid eelmisel aastal mõnes Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, arvestatakse seal töötamise aega võrdselt Eestis töötamisega, aga teises riigis teenitud tulu arvesse ei võeta. Vanemahüvitis arvutatakse ainult Eestis saadud tulu alusel, kuid arvestusega nagu oleksid teeninud sama suurt tulu ka nendel kuudel, millal töötasid välisriigis.

Kui sa eelmise aasta jooksul Eestis tulu saanud ei ole, määratakse hüvitis kuupalga alammääras.

Näide 2: oled töötanud mujal mitu aastat ja laps sünnib 2018. aastal. Kuna sul puudub Eestis saadud tulu, siis määratakse vanemahüvitis 2018. aastal kehtiva kuupalga alammääras 500 eurot.

 

Näide 3: töötasid 2017. aastal 6 kuud Eestis ja 4 kuud Soomes. Õigus vanemahüvitisele tekib aastal 2018. Keskmine kuutulu arvutatakse Eestis saadud töötasu alusel, näiteks on see 900 eurot. Eeldatakse, et 900 eurost kuutulu teenisite ka Soomes. Vanemahüvitise suuruse arvutamiseks korrutatakse 10 töötatud kuud keskmise tuluga ja jagatakse aasta kalendrikuude arvuga: 10 x 900 / 12 = 750 eurot.

Eelmisel kalendriaastal töötasid Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, Eestis ei töötanud. Jooksval aastal asusid tööle Eestis, jäid rasedus- ja sünnituspuhkusele ning hakkad saama vanemahüvitist. Vanemahüvitise arvutamisel võetakse erandkorras aluseks jooksval aastal Eestis saadud tulu ja arvestatakse, nagu oleksid saanud seda tulu eelmisel aastal välisriigis.

Näide 4: oled töötanud 2016. aastal ainult Soomes. Eestisse asusid tööle 01.02.2017, jäid rasedus- ja sünnituspuhkusele 05.05.2017. Laps sündis 12.07.2017. Õigus vanemahüvitisele tekkis 22.09.2017. Perioodil 01.02.2017–04.05.2017 said Eestis tulu keskmiselt 600 eurot kuus. Kuna 2016. aastal puudus sul Eestis tulu, võetakse aluseks 2017. aasta tulu nii nagu see oleks teenitud 2016. aastal Soomes töötamise perioodil. Sulle määratud vanemahüvitis on 600 eurot.

Vanemahüvitise arvutamine kui perre sünnib järgmine laps

Kui kahe lapse vanusevahe on alla kahe ja poole aasta ning sa ei saanud eelmisel aastal tulu või see oli väiksem kui eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulu, siis arvutatakse uue lapse vanemahüvitis eelmise lapse tulu alusel.

Kui sa oled saanud eelmise hüvitise määramisel aluseks olnud tulust suuremat tulu, arvutatakse uue lapse hüvitis suurema tulu alusel.

Näide 5: laps on sündinud 17.03.2015. Sinu tulu 2014. aastal oli 14 178,79 eurot, töövõimetuslehel oldud päevi oli 74 ja kuude arv seega (365 – 74) : 30 = 9,7. Vanemahüvitise suuruseks on 14 178,79 : 9,7 = 1461,73 eurot. Järgmine laps sündis 26.04.2017. Sa ei saanud 2016. aastal tulu ja laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta. Seega arvutatakse vanemahüvitis eelmise lapse tulu põhjal ja see on 1461,73 eurot.

 

Näide 6: esimene laps sündis 29.11.2014. Vanemahüvitis määrati 2013. aastal saadud tulu järgi summas 1461.73 eurot. 2016. aastal said tulu 17 227,27 eurot, töövõimetuslehel viibisid 81 päeva. Järgmine laps sündis 12.03.2017 ehk laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta. Vanemahüvitise arvutamisel võetakse aluseks 2016. aasta tulu 17 227,27 eurot, mille põhjal arvutatakse hüvitise summaks 1819,14 eurot.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe

Vanemahüvitise ja sünnihüvitise vahe taotlemiseks tee riigiportaali e-teeninduses lapse sünniga ettenähtud toetuste taotlemisel märge kasti “vahe taotlemine”.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahele on õigus lapse emal:

• kelle laste sünni vahe on alla kahe aasta ja kuue kuu ning
• kellele haigekassa on maksnud sünnitushüvitist seoses uue lapse sünniga ning
• kelle vanemahüvitis on arvutatud eelmise lapse vanemahüvitise arvutamise aluseks olnud tulust.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet makstakse sulle lapse sünnist kuni vanemahüvitise alguseni. Seda makstakse juhul, kui sünnitushüvitise ühe päeva summa on väiksem kui vanemahüvitise ühe päeva summa.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutamisel jagatakse määratud ühe kalendrikuu vanemahüvitise summa 30-ga. Saadud summast lahutatakse ühe kalendripäeva kohta makstud sünnitushüvitis. Saadud vahe korrutatakse kalendripäevade arvuga lapse sünni päevast kuni sünnitushüvitise maksmise perioodi lõpupäevani.

Näide 7: oled lapsehoolduspuhkusel esimese lapsega ja sünnib teine laps. Kasutad rasedus- ja sünnituspuhkust ning saad haigekassalt sünnitushüvitist 140 päeva eest 14,33 eurot päev. Kuna laste vanusevahe on alla kahe ja poole aasta, määratakse vanemahüvitis ka järgmisele lapsele eelmise lapse eest makstud vanemahüvitise arvutamisel aluseks võetud tulu järgi. Vanemahüvitise summaks saadakse 1168,56 eurot, ehk 38,95 eurot päev. Lapse sünnikuupäeva ja vanemahüvitise alguse vahe on 91 päeva. Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe arvutatakse (38,95 – 14,33) x 91 = 2240,42 eurot. Juhul kui sulle makstakse eelmise lapse eest veel vanemahüvitist, siis selle aja eest vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahet ei maksta.

Vanemahüvitise ja sünnitushüvitise vahe maksatakse välja koos esimese vanemahüvitise summaga.

Vanemahüvitis ja töötamine

Kui sa vanemahüvitise saamise ajal jätkad töötamist ja saad tulu, sõltub tulu suurusest, millises summas sulle vanemahüvitist makstakse.

Kui su tulu jääb alla vanemahüvitise määra, siis su vanemahüvitise summa ei vähene. Kui su tulu ületab vanemahüvitise määra, vähendatakse väljamakstavat vanemahüvitist.

Vanemahüvitise määr oli 2017. aastal 430 eurot ja 2018. aastal on see 470 eurot.

Teata Sotsiaalkindlustusametile, kui sinu jooksva kuu brutotulu ehk tulu enne maksude maha arvestamist on suurem kui vanemahüvitise määr. Arvestus käib tulu väljamaksu, mitte teenimise kuu järgi.

Kõige parem on seda teha, lastes raamatupidajal täita ja allkirjastada blankett, mille leiad siit.

Kui sa tead, millist palka hakkad iga kuu saama, teata Sotsiaalkindlustusametile kirjalikult oma brutotöötasu suurus. Kui juhtub, et saad mõnes kuus siiski väiksemat tulu, kui teada andsid, siis makstakse pärast maksu- ja tolliametist andmete saamist sulle vanemahüvitist juurde.

Kuidas toimub vanemahüvitise ümberarvutamine?

Määratud vanemahüvitise summast lahutatakse hüvitise määra ületav tuluosa, mis on jagatud kahega.

Vanemahüvitis – [(tulu – hüvitise määr) : 2] = vähendatud vanemahüvitis

Igal juhul makstakse sulle välja vähemalt pool määratud vanemahüvitise summast. Juhul kui vähendatud vanemahüvitis on väiksem kui selle aasta hüvitise määr, saad vanemahüvitise hüvitise määra suuruses.

Pea meeles, et sinu arvelduskontole laekub tulumaksu võrra väiksem vanemahüvitise summa.

Näide 8: sulle määratud vanemahüvitis on 1500 eurot, jooksval kuul saad tulu on 1000 eurot. Vähendatakse vanemahüvitist: 1500 – [(1000 – 430) : 2] = 1500 – 285 = 1215.

 

Näide 9: sulle määratud vanemahüvitis on 500 eurot, jooksval kuul saad tulu on 800 eurot. Vähendatakse vanemahüvitist: 500 – [(800 – 430) : 2] = 500 – 185 = 315, vähendatud vanemahüvitise summa on sel juhul 430 eurot.

 

Näide 10: sulle määratud vanemahüvitis on 2000 eurot, jooksval kuul saad tulu on 2800 eurot. Vähendatakse vanemahüvitist: 2000 – [(2800 – 430) : 2] = 2000 – 1185 = 815, vähendatud vanemahüvitise summa on sel juhul pool määratud vanemahüvitisest ehk 1000 eurot.

Sellelt summalt arvestatakse maha ka tulumaks. Kui tööandja maksab sulle hilinemisega vanemahüvitise ajal välja mitme kuu töötasu ühes kuus korraga, arvestatakse nagu oleks tulu saadud mitmel kuul.

Sellisel juhul esita tõend, kust on näha, millal oleks pidanud tasu välja makstama.

Näide 11: kui tööandja pidi sulle maksma töötasu 500 eurot oktoobris ja 500 eurot novembris, aga maksis 1500 eurot detsembris, siis arvestatakse, et oled saanud kolmel kuul järjest 500 eurot kuus.

On mõned erandid, mille korral vanemahüvitist ei vähenda:

• esimesel vanemahüvitise maksmise kuul maksti sulle tulu, mis oli teenitud enne vanemahüvitise algust;
• vanemahüvitise viimasel kuul maksti sulle tulu, mille teenisid pärast vanemahüvitise lõppemist;
• töötukassa maksis sulle hüvitist tööandja maksejõuetuse korral;
• kui tööandja süül ei ole sulle õigeaegselt välja makstud enne vanemahüvitist teenitud tulu.

Vanemahüvitise arvutamine saaja vahetuse korral

Vanemahüvitise suuruse arvutamisel uuele saajale võetakse aluseks uue saaja tulu samal kalendriaastal, mis võetakse aluseks seni vanemahüvitist saanud vanemal. (PHS § 45 lg1)

Erandiks on olukord, kus senise saaja vanemahüvitis on arvutatud eelmise lapse vanemahüvitise aluseks olnud tulu järgi ja uus vanemahüvitise taotleja ei ole eelmise lapsega vanemahüvitist saanud. Sellisel juhul võetakse uuel taotlejal aluseks uue lapse vanemahüvitise algusele eelnenud kalendriaasta tulu.

Näide 12: peres kasvab kaks last. Esimene laps on sündinud 15.12.2015 ja teine laps sündis 19.08.2017. Ema sai vanemahüvitist esimese lapsega ja saab vanemahüvitist uuesti alates 01.11.2017. Tema vanemahüvitise arvutamise aluseks on 2014. aasta tulu, sest see on suurem kui 2016. aasta tulu. Lapse isa soovib hakata vanemahüvitist saama 01.01.2018. Kuna isa eelmise lapsega vanemahüvitist ei ole saanud, võtame isale vanemahüvitise arvutamisel aluseks 2016. aasta tulu.