Võitlus piiriülese agressiivse maksuplaneerimise vastu on Euroopa Liidus praegu väga aktuaalne teema.

Nimelt jõustus 25. juunil uus nõukogu direktiiv 2018/822/EL (edaspidi: DAC6), mis muudab maksustamisalase halduskoostöö direktiivi 2011/16/EL, mis võeti vastu 15.02.2011 (edaspidi: maksualase koostöö direktiiv), ja mis reguleerib maksuhaldurite vahelist koostööd teabe vahetamisel Euroopa Liidus. 

Uus direktiiv peaks aitama kaasa maksukogumise efektiivsusele ja maksustamise läbipaistvusele.

Uue direktiivi sünniloos on oma roll ka Rahandusministeeriumil, kes Eesti Euroopa Liidu eesistujamaana võttis tollal värske algatuse võidelda piiriülese agressiivse maksu­planeerimise vastu üheks arutlusobjektiks. Rahandus­ministeeriumi ekspertide hinnangul on Euroopa Liidu siseturule suureks probleemiks maksude optimeerimine ja nendest kõrvalehoidumine ning rahvusvaheliselt tegutsevate ettevõtete edukus ei saa toetuda maksude tasumata jätmisele. 

Kes või mis on Rahandusministeeriumi ekspertide arvates kurja juureks? 

Leiti, et igapäevaselt mitme riigi maksuõigusega kokku puutuvatel maksumaksjatel ja maksukonsultantidel on kogunenud teadmised maksusüsteemide lünkadest ning ebakõladest. Seda eelist kohalike maksumaksjate ja maksuhaldurite ees kasutatakse ära järjest uute ja keerulisemate piiriüleste skeemide väljatöötamiseks, mis võimaldavad makse optimeerida või neist üldse kõrvale hoiduda. Lahenduseks peeti sellise regulatsiooni loomist, mis kohustaks maksukonsultante (ja teatud juhul maksumaksjaid) jagama maksuhalduritega teavet, milliseid piiriüleseid skeeme maksude vältimiseks soovitatakse ja kasutatakse. Uute reeglite jõustumisel hakkaksid maksuhaldurid saadud teavet ka omavahel jagama, et tekiks võimalus uutele skeemidele võimalikult varakult maksukontrolli või seadusemuudatusega reageerida.

Agressiivse maksuplaneerimise vastu võitlemine sellisel moel on leidnud liikmesriikides toetust, sest rahandusministrid leppisid 13. märtsil 2018 ühehäälselt kokku piiri­üleste maksuskeemide osas kohustusliku teavituskohustuse sisseseadmise ja ECOFIN võttis selle vastu 25. mail.

DAC6 sisu

Lühidalt on DAC6 kõigi maksunõustajate õudusunenägu, kuna see sunnib iga nn vahendajat, sealhulgas ka maksu­nõustajat, teavitama karistuse ähvardusel Maksu- ja Tolliametit võimalikest agressiivse piiriülese maksuplaneerimise skeemidest. Pärast seda, kui maksuhaldur on teabe kätte saanud, vahetab maksuhaldur regulaarselt (kvartali­põhiselt) infot kolleegidega teistes liikmesriikides ühise teabevõrgu (CCN) kaudu. 

Karistused DAC6 alusel vastuvõetavate siseriiklike õigusnormide rikkumise kohta kehtestavad liikmesriigid ise, kuid uue direktiivi kohaselt peavad need olema "tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad".

Vahendaja on DAC6 kohaselt iga isik, kes töötab agressiivse piiriülese maksuplaneerimise skeemi välja, turustab seda või korraldab skeemi või teeb selle rakendamiseks kättesaadavaks või kes juhib selle rakendamist, aga samuti ka need isikud, kes abistavad või nõustavad. Kui vahendajat ei saa kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu sundida esitama teavet (näiteks ilmselt advokaatidest maksunõustajaid), siis suunatakse teabe esitamise kohustus asjaomasele maksumaksjale, kes saab skeemist kasu. Seega püütakse tagada, et maksuhaldur saaks igal juhul teabe kätte selliste maksuskeemide kohta, mis võivad olla seotud piiriülese agressiivse maksuplaneerimisega.

Tähelepanu väärib asjaolu, et mõiste "agressiivne maksu­planeerimine" on jäetud DAC6-s täpselt defineerimata. Selle asemel on uue direktiivi IV lisas ("Tunnused") loetletud alljärgnevad viide kategooriatesse (A, B, C, D, F) grupeeritud tunnused, mis kujutavad endast tõsist ohumärki maksustamise vältimisest või kuritarvitustest:

• A) peamise eelise kriteeriumiga seotud üldised tunnused,
• B) peamise eelise kriteeriumiga seotud spetsiifilised tunnused,
• C) piiriüleste tehingutega seotud spetsiifilised tunnused,
• D) automaatset teabevahetust ja tegelikku kasusaajat puudutavad spetsiifilised tunnused,
• F) siirdehindu puudutavad spetsiifilised tunnused.

Maksuhaldurile aruantav piiriülene skeem on mis tahes piiriülene skeem, millel on vähemalt üks IV lisas loetletud tunnus – s.o. joon või omadus, mis viitab võimalikule maksustamise vältimise ohule. Kui võtta kokku lühidalt, siis kui skeemist mõistlikult eeldatav peamine eelis või üks peamistest eelistest on maksueelis, siis tekib aruandluskohustus. 

DAC6 ülevõtmine, normide kohaldamine ja esimene deklareerimisperiood

DAC6 tuleb kõikidel liikmesriikidel, sh Eestil, oma õigusesse üle võtta 31. detsembriks 2019. Selle tarbeks tõenäoliselt muudetakse ja täiendatakse vähemalt maksualase teabevahetuse seadust.

DAC6 norme tuleb kohaldada alates 1. juulist 2020.

Maksumaksjate jaoks on oluline panna tähele, et Eesti liikmesriigina peab kehtestama meetmed, et nõuda vahendajatelt ja asjaomastelt maksumaksjatelt teabe esitamist nende aruantavate piiriüleste skeemide kohta, mille rakendamiseks esimene samm tehti ajavahemikul 25. juuni 2018 – 1. juuli 2020. Aruantavaid piiriüleseid skeeme puudutav teave tuleb vahendajatel või asjaomastel maksumaksjatel esitada 31. augustiks 2020 ja seejärel vahetatakse liikmesriikide vahel infot.

Maksualase teabevahetuse seadus

Automaatsesse teabevahetusse puutuvalt on maksualase koostöö direktiiv ja selle muudatused üle võetud Eestis maksualase teabevahetuse seadusega, mis sätestab automaatse teabevahetuse korra ja alused. Ülejäänud osas (taotluse alusel ja omaalgatuslikult toimuv teabevahetus) on direktiiv üle võetud maksukorralduse seadusega, mis sätestab rahvusvahelise ametiabi üldised alused.

Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi alusel vahetab Eesti automaatselt teavet teise liikmesriigi isikute töötasude, juhatuse liikme tasude, pensionide ja kinnisvaratulu osas.

Maksualase koostöö direktiivi eelnevad muudatused

Mälu värskendamiseks tuletame meelde maksualase koostöö direktiivi eelnevad muudatused alates 2014. aastast kuni DAC6 vastuvõtmiseni.

2014. a muudeti direktiivi, et näha ette finantskontode alane teabevahetus teise riigi maksuresidentide osas. Pangad, kindlustusseltsid ja teised finantsasutused peavad koguma ja edastama Maksu- ja Tolliametile teavet selliste kontode kohta, mis on seotud rahaliste vahendite hoidmisega, sealhulgas arveldus- ja väärtpaberikontode kohta. Sellise "kontona" käsitletakse muu hulgas näiteks ka elukindlustuslepinguid. Teavet ei koguta isikute üksikute tehingute kohta. Selleks, et finantsasutused saaksid veenduda, millist klienti teabevahetus võib puudutada, saavad nad küsida isikult kinnitust tema maksuresidentsuse kohta. Teabevahetuse mõistes võib isikul olla puutumus samaaegselt mitme riigiga. 

Teabevahetus puudutab eelkõige neid, kellel on elu- või asukoht või majanduslikud huvid välisriigis ehk kellel võiks välisriigis olla maksude maksmise kohustus. Kui klient on Eesti maksuresident, siis tema kontode kohta teavet maksuhaldurile ei edastata. 

Finantsasutused hakkasid Euroopa Liidu ja OECD riikide jaoks oma klientide kohta teavet koguma 2016. aastast. Maksu- ja Tolliamet edastas saadud teabe 2017. a septembris asjassepuutuvate riikide maksuhalduritele. Täiendavat infot teabevahetuse üksikasjade kohta leiab Rahandus­ministeeriumi kodulehelt.

Eelotsuste alane automaatne teabevahetus

2017. a hakati direktiivi 2015. a muudatuse kohaselt automaatselt vahetama teavet maksuhalduri poolt välja antud nende siduvate eelotsuste kohta, millel on piiriülene mõõde. Ettevõtjatele teabevahetus täiendavaid kohustusi kaasa ei toonud. 

Teabevahetus puudutab eelotsuseid, mis on antud alates 2012. a.

Suurkontsernide aruandluse alane teabevahetus

2018. a hakatakse direktiivi 2016. a muudatuse kohaselt vahetama teavet suurkontsernide riikidepõhise aruandluse osas (country by country reporting). Teabevahetuse mudel on sarnaselt finantskontode alase teabevahetuse standardile kopeeritud direktiivi OECD vastavast mudelist.

Iga-aastane aruandlus hõlmab Eestis tegutsevate suurkontsernide, kelle aastatulu ületab 750 miljonit eurot, raamatupidamisaruandes kajastatavat põhiteavet tulu­maksukohustuse, kasumi, osa- või aktsiakapitali, materiaalse vara, (tütarettevõtete) tegevusalade ja töötajate kohta. Kui emaettevõtte asukohariigis on probleeme aruandluse rakendamisega, langeb aruandekohustus tütar­ettevõtjatele. Maksuhaldur edastab aruande edasi riikide, kelle territooriumil kontsern tegutseb. Esimest korda tuli kontsernidel aruanne esitada 2016. a majandusaasta kohta hiljemalt 2017. a lõpuks.