Riik tahab muuta korteriühistute tegevuse läbipaistvamaks

Justiitsministeerium ootab veel selle nädala lõpuni arvamusi ja ettepanekuid uuele korteriomandi- ja korteriühistu seaduse eelnõule, mille eesmärk on muuta korteriomandi valitsemine selgemaks ja korteriühistu tegevus läbipaistvamaks.

Justiitsminister Kristen Michali sõnul puudutab eelnõu väga paljusid inimesi, kuna muudab korteriomandiga seotud küsimused igaühele selgemaks ja lihtsamaks. "Täna on inimesed tihti probleemi ees, et korteriomandiga seonduvas seaduserägastikus on igapäevaelus keeruline orienteeruda. Eelnõu kaotab tänase segase olukorra seoses erinevate korteriomandi valitsemise vormidega ning muudab korteriühistu tegevuse läbipaistvamaks andes igale korteriomanikule juurdepääsu oma korteriühistu pangandmetele," selgitas Michal.

Minister ütles, et praeguseks on eelnõu kohta oma arvamust avaldanud vaid kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda. "Aega oma arvamuste ja ettepanekute esitamiseks on veel nädala lõpuni ja loodan, et võimalikult paljud asjast huvitatud osapooled näitavad aktiivsust üles," avaldas Michal lootust.

Eelnõuga asendatakse aastaks 2016 praegused korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused.

Eelnõu järgi muutub praegu juba tegutsevate korteriühistute liikmetele selle valitsemine läbipaistvamaks, kuid ei nõua juba hästi toimivatelt korteriühistutelt suuri muudatusi. Muudatused viiakse läbi nende majade puhul, mille majandamine toimub praegu korteriomanikeühisuse vormis.

Seaduseelnõu järgi hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku - korteriühistu - vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega. Nende majade puhul, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut pole ning mille majandamine toimub korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise seaduse alusel korteriühistu.

Eelnõuga antakse ka igale korteriomanikule juurdepääs korteriühistu pangaandmetele, mis muudab korteriühistu tegevuse läbipaistvaks.

Et muudatused puudutavad laia ringi inimesi – ligi 21 000 korteriomandi esemeks olevat kinnisasja ning ligi 470 000 korteriomandit, siis on eelnõu koostajad planeerinud selle reformi ettevalmistamiseks aastaid ning uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse planeeritav jõustumisaeg oleks 1. jaanuar 2016. Lisaks kavatsetakse muudatuste tutvustamisel teha ministri sõnul koostööd erialaliitudega ning selle tutvustamiseks kohtuda lähiajal riigikogu korteriühistute toetusrühmaga.

Eelnõu arutati selle väljatöötamisele eelnevalt ka huvigruppidega, kes pidasid taolist reformi põhimõtteliselt vajalikuks. Teiste hulgas räägiti läbi Eesti Omanike Keskliiduga, Eesti Korteriühistute Liiduga, Eesti Juristide Liiduga, Eesti Pangaliiduga ja Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liiduga .

Kooskõlastusringile saadetud eelnõule oodatakse kõigi asjast huvitatute märkusi 27. jaanuariks.