"Esimesel lugemisel jäi uuest raamatupidamisseaduse eelnõust mulje, et ega seal suuri muutusi aruandluse osas ei tehta, raamatupidajatel oli ka varem mitte täita igat majandusaasta 44 lisa, pigem on tegemist lihtsalt raamatupidamisdirektiivi rutulise ülevõtmisega, et vältida Euroopa Liidu trahve," rääkis Lasse Lehis BNS-le. "Tõsi auditeerimiskulud võivad selle seadusega paljudele ettevõtetele väheneda, sest auditeerimine on läinud aasta-aastalt keerulisemaks, kulud tõusnud ja auditeerimispiirangu tõstmine seega paljudele kergenduseks."

 

Lehise sõnul ei tasu ära unustada, et raamatupidamisdirektiivi on Eesti kaevanud ka Euroopa Kohtusse, just sel põhjusel, et sellega nähti mikro- ja väikeettevõtetele ette lihtsamad aruandluskohustused. "Huvitav vaadata, kuidas poliitikud nüüd lihtsustusi kiidavad, kuigi ise on direktiivi nende samade lihtsustuste pärast kohtusse andnud," märkis ta.

 

Mis puutub aastaaruannetega kaasnevate lisade arvu vähendamisse, siis nende liigne täitmine on Lehise sõnul pigem agarate raamatupidajate või liiga ahnete raamatupidamisfirmade süü. "Väikesel ettevõttel on ka praegu võimalik täita aruandes kaks lisa – töötajate arvu ja seotud osapoolte kohta – ja tegevusaruandesse kirjutada, et ettevõte on väga väike. Kui ei ole teistesse lisadesse midagi kirjutada, siis ei pea neid ka täitma. Nii et see on pigem tragide ametnike taga, kes puhtast rutiinist käsku täidavad," lisas Lehis.

 

Rahandusministeerium on kooskõlastusringile saatnud raamatupidamisseaduse muutmise eelnõu, millega võetakse üle Euroopa Liidu raamatupidamisdirektiiv, vähendatakse auditeerimiskohustuse alla käivate ettevõtete hulka ja luuakse kategooriad nagu mikro- ja väikeettevõtjad, mille aruandluskohustus pisut väheneb.