Alkoholitootjate ja maaletoojate liit teatas Rahandusministeeriumile, et loobub õigusest avaldada tagasisidet pakendiaktsiisi seaduse muutmise eelnõule. Liidu hinnangul rikub Rahandusministeerium seadust mitte vastates liidu sisulistele küsimustele pakendituru kohta ning tõrjub ettevõtjaid, kes puudulikult ettevalmistatud seaduse peaks suures osas kinni maksma.
"Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu võimalust õigusloome protsessis kaasa rääkida on sisuliselt takistatud hoolimata sellest, et meie liikmeskonnalt oodatakse hinnanguliselt 10 protsendi planeeritava uue maksu tasumist riigikassasse. Kui Rahandusministeerium ei vasta pakendiaktsiisi seadust puudutavatele küsimustele poolteise kuu jooksul ning jätab ettevõtjatele omakorda vaid neli tööpäeva arvamuse kujundamiseks, siis on tegemist formaalse kaasamisega, millega me ei ole nõus kaasa minema," ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Triin Kutberg.
Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul on kogu plaanitav pakendiaktsiis sisuliselt uus maks, mis omab vaid raha kogumise eesmärki. "Tegemist on puhtakujulise uue maksuga, valitsusel ei maksaks keskkonnaargumente kattevarjuks tuua, sest positiivseid keskkonnamõjusid sellega ei kaasne. Täiendav pakendiaktsiis on joogitööstusele äärmiselt koormav, sest kange alkoholi ja veini pakendimass on suur tulenevalt pudelitaara raskusest. Meie liikmeskonnal oleks võimalus pakendimassi vähendada vaid läbi toote mahu suurendamise, kuid sellega kaasneks eelduslikult suurem alkohoolsete toodete tarbimine, mis on ebasoovitav tagajärg," selgitas Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Triin Kutberg.
Juba praegu maksavad Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu liikmed taaskasutusorganisatsioonidele kinni kogu liidu ettevõtete turule paisatava pakendi tagasi kogumise ja ümbertöötlemisele suunamise. Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuhi Triin Kutbergi sõnul on riik jätnud tähelepanuta, et näiteks 2015. aastal kulutasid ettevõtjad tootjavastutusorganisatsioonide tasudele 12,2 miljonit eurot, mis kulub pakendite kokku kogumiseks ja keskkonnahoiuks. Kutbergi sõnul on uus eelnõu sisuliselt ausate ettevõtjate topeltmaksustamine.
Pakendi turule toomise aktsiisi vastu on lisaks Alkoholitootjate ja maaletoojate liidule ka sellekohase ühisavalduse teinud Kaubandus-tööstuskoda, Toiduainetööstuse liit, Kaupmeeste liit, Keemiatööstuse liit, Karastusjookide tootjate liit ning Õlletootjate liit. Ühispöördumises tõid nad välja, et täiendava pakendiaktsiisi tõttu suureneksid ettevõtjate kulud aastas rohkem kui kaks korda ehk ligi 15-20 miljoni euro võrra.
Triin Kutbergi sõnul moonutab pakendi turule toomise aktsiis ausat konkurentsi ning eirab keskkonnavajadusi. "Suurimat mõju pakenditurule avaldaks deklareeritud pakendikoguste avalikustamine, millise ettepaneku oleme Rahandusministeeriumile ka teinud. Jääb arusaamatuks, miks ei ole seda rakendatud. Eestis on 75 000 aktiivset ettevõtet, nendest vaid 4 300 on registreeritud pakendiettevõtted. Rahandusministeeriumi hinnang, mille kohaselt on 90% pakendiettevõtetest ka reaalselt pakendiettevõttena registreeritud ei ole adekvaatne. Rahandusministeerium peaks keskenduma pakendituru korrastamisele, mitte täiendava maksu rakendamisele," ütles Alkoholitootjate ja maaletoojate liidu tegevjuht Triin Kutberg.
