Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile audiitortegevuse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega vähendatakse halduskoormust nii erasektoris kui ka avalikus sektoris.  

Muudatuste jõustumise järel annab vandeaudiitori kutset edaspidi Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu. Seni on seda teinud  rahandusminister oma otsusega Audiitorkogu ettepanekul.  

"Kvaliteetne audiitorteenus on oluline avalik hüve, mis tagab ettevõtjatele ja investoritele olulise finantsinformatsiooni usaldusväärsuse," ütles rahandusminister Sven Sester. "Usun, et vandeaudiitorite eneseregulatsiooni tase on kõrge ja neile võib usaldada ülesandeid, mida seni on täitnud rahandusministeerium. Audiitorkogu kui kutseühendus on aastatega küpsenud ja tugevnenud," lisas ta.

Ka muud vandeaudiitorite tunnustamise ning tegevuslubade andmisega seotud ülesanded, mida seni täitis rahandusministeerium, antakse üle Audiitorkogu audiitortegevuse järelevalvenõukogu pädevusse. Rahandusministeeriumi vabastamine kutsete ja tegevuslubade andmise, kehtetuks tunnistamise ja muudest sellistest seotud ülesannetest võimaldab ministeeriumil keskenduda õigusloomele. 

Kutseorganisatsiooni koondatakse vannutatud audiitorite ja audiitorühingute tunnustamine ja registreerimine, kutsetegevuse ja kvaliteedikontrolli standardite ning eetikakoodeksi kinnitamine, jätkuõppe korraldamine, samuti kvaliteedi tagamise süsteemid ning uurimis- ja halduslikud distsiplinaarsüsteemid. Tehtavad muudatused lühendavad kokkuvõttes menetlusprotsesse, kahandades nii halduskoormust ja säästes raha. Senine kolmetasandiline järelevalvesüsteem muutub kahetasandiliseks. Rahandusministeerium jääb teostama haldusjärelevalvet Audiitorkogu üle.  

Eelnõu määratleb avaliku huvi üksustena börsiettevõtted, kindlustusseltsid ning pangad. Avaliku huvi üksuse määratlus viiakse Euroopa Liidu direktiiviga lubatud miinimumini. Avaliku huvi üksuse mõiste kitsendamine on otstarbekas, et vältida halduskoormuse suurenemist nii erasektoris kui ka avalikus sektoris: avaliku huvi üksustele tehtud audititest nõuab Euroopa Liidu õigus edaspidi tavapärasest märksa detailsemaid aruandeid ja samuti kehtib neile hulk muid kõrgendatud nõudeid.  

Eelnõu järgi tuleb edaspidi raamatupidamise aastaaruande kohustusliku auditi tegemiseks sõlmida leping vähemalt kahe aasta pikkuseks perioodiks. Lepingu minimaalse kestuse pikendamine võimaldab tõsta osutatava audiitorteenuse kvaliteeti. 

Muudatused on kavandatud jõustuma 2017. aasta 1. jaanuaril. Eelnõuga viiakse Eesti õigus vastavusse Euroopa Liidu direktiiviga, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit (2014/56/EL). Eelnõu kuulub valitsuse tegevusprogrammi ossa, millega valitsus soovib arendada ettevõtluskeskkonda, luues Eestist atraktiivseima piirkonna maailmas.