Valitsus kiitis heaks raamatupidamisseaduse eelnõu, et toetada loodussõbraliku, paberivaba ning töömahusäästliku raamatupidamise laiemat kasutamist. Eelnõu eesmärk on kehtestada reaalaja majanduse arengut toetav raamatupidamise korraldus ja võtta avaliku sektoriga arveldamisel täielikult kasutusele e-arved alates 2017. aasta algusest.
Rahandusminister Sven Sesteri hinnangul on uute innovatiivsete e-lahenduste lahenduste kasutuselevõtt loomulik osa e-raamatupidamise arengust. "E-raamatupidamine toetab reaalaja majanduse arengut," ütles Sester. "Tulles vastu ettevõtjate soovidele, lihtsustame raamatupidamise nõudeid, mis puudutavad ettevõtte sisemisi dokumente, näiteks palgalehed," lisas Sester. "Samuti vabastame kõige väiksemad ettevõtted kohustusest koostada raamatupidamise sise-eeskiri."
Riigihalduse minister Arto Aasa sõnul on nii avaliku- kui erasektori jaoks märgilise tähtsusega üleminek e-arvetega arveldamisele. "E-arvete reaalajas edastamine ostjale kiirendab arvete kinnitamist ja nende eest tasumist, vähendab raamatupidaja töökoormust ning vigade tekkimise võimalust," ütles Aas. "Üleminek e-arvetele tähendab avaliku sektori jaoks ligikaudu 2,5 miljoni euro suurust kokkuhoidu aastas."
Seaduseelnõuga sätestatakse kohustus, et alates 1. jaanuarist 2017 peab avalikule sektorile kauba müümisel või teenuse osutamisel esitatav arve olema masintöödeldav e-arve. E-arve edastatakse operaatori vahendusel ühest raamatupidamistarkvarast otse teise ning saaja ei pea enam arve andmeid käsitsi sisestama. Väikeettevõtjate jaoks on riik loonud kasutamiseks e-arveldaja keskkonna, kus e-arveid saab koostada ja edastada tasuta.
Muudatused leevendavad nõudeid raamatupidamise algdokumentidele, nagu saatelehed, kviitungid, aktid ja lepingud. Edaspidi peaks algdokument kohustuslikult kajastama majandustehingu aega, sisu ja arvnäitajaid. Nii muutub algdokumentide koostamine lihtsamaks, kuna majandustehingu kajastamiseks piisab sündmuse toimumise ajast, tehingu sisu kirjeldusest ja selle rahalise väärtuse andmetest. Siiski peab raamatupidamiskohustuslane tagama, et algdokumendil märgitud andmed on piisavad, et vajadusel tõendada kolmandale osapoolele majandustehingu toimumist ja andmete tõepärasust. Kui raamatupidamiskohustuslase majandustehingu teiseks osapooleks on raamatupidamis-, riigiraamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab kauba võõrandamise või teenuse osutamise kohta esitatud arve sisaldama lisaks kolmele eelnimetatud rekvisiidile ka arve numbrit ja tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmed.
Lisaks vabaneb muudatuste jõustumise järel mikroettevõtja kohustusest koostada raamatupidamise sise-eeskiri. Mikroettevõte on juhatuse liikmele kuuluv osaühing, mille varad on väiksemad kui 175 000 eurot ja müügitulu väiksem kui 50 000 eurot ning kohustused ei ületa omakapitali. Õiguskindluse suurendamiseks lisatakse eelnõu järgi seadusse senisest selgem kinnitus, et füüsilisest isikust ettevõtjad ei ole kohustatud majandusaasta aruannet koostama.
