Valitsus kiitis neljapäeval heaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduseelnõu, mis hõlbustab võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades ning võlgniku Euroopa Liidus asuvate pangakontode arestimist.

Eelnõu loob regulatsiooni Euroopa pangakontode arestimismääruse siseriiklikuks rakendamiseks, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Arestida saab üksnes pangakontodel olevat raha, kuid arestimismäärus ei võimalda võlausaldajale raha välja maksta. Kohtutäiturid peavad hakkama Euroopa arestimismääruseid täitma viivitamata.

Euroopa arestimismääruste arvu hindamisel pole võimalik tugineda praktikale. Esialgse prognoosi kohaselt saabub maakohtutele aastas umbes 10 arestimismääruse taotlust ning kohtutäituritele umbes sama palju arestimismäärusi teistest liikmesriikidest.

Teise olulise muudatusena luuakse riigikohtule võimalus saada enne lahendi tegemist arvamus Euroopa Inimõiguste Kohtult (EIK). EIK-i poole saab pöörduda inimõiguste ja põhivabaduste konventsioonis määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes. See võimalus muudab riigikohtu menetlused sujuvamaks, parandab õiguskindlust ja -selgust, samuti on siis menetlusosaliste inimõigused paremini kaitstud. EIK nõuandev arvamus ei takista samas kohtuasja osalisel hiljem kasutada oma õigust esitada individuaalkaebus.

Eelnõu EIS-is: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadus
Eelnõu EIS-is: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus