Uute riigihankedirektiivide ülevõtmise tähtaeg on 18. aprill, aga vastavat eelnõu pole riigikogule veel esitatud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eelnõu eest vastutava rahandusministeeriumi asekantsleri Agris ­Peedu sõnul on töö nii kaua aega võtnud, sest muudatuste arv on suur ja ministeerium on üritanud kaasata võimalikult palju huvigruppe.

"Arvestades tehtud ettepanekuid ning eesmärki muuta riigihangete regulatsioon veelgi selgemaks ja vähem bürokraatlikuks, on eelnõus tehtud veel täiendusi ja selle viimane versioon on nüüd justiitsministeeriumis kooskõlastamisel," selgitas Peedu. Tema sõnul loodab ministeerium eelnõu lähiajal valitsusele esitada, sealt liiguks see edasi riigikogusse.

Asekantsleri sõnul on ministeerium ka pidevas kontaktis Euroopa Komisjoniga, et anda ülevaade direktiivide ülevõtmisest. "Võrreldes teiste liikmesriikidega ei ole me direktiivide ülevõtmisel ajaliselt kehvemas positsioonis," kinnitas ta.

Muudatustega peaks lühenema riigihanke korraldamise aeg ja lisanduma uuendusi toetav hankemenetluse liik. Ka lubaks üks uutest direktiividest hankijal kõrvaldada menetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid.

Direktiivide üle võtmata jätmine hakkab mõjutama kõiki hankeid, mis algatatakse alates 18. aprillist ja mille maksumus ületab rahvusvahelise piirmäära. Probleem võib tekkida sellest, et hanke korraldaja ei saa veel üle võtmata direktiive arvestada, aga hankel osalejatel võib tekkida õigus kohtu kaudu nõuda direktiivis määratud tingimusi.

See, kas Eestit ähvardab direktiivide õigel ajal üle võtmata jätmise tõttu ka trahv, sõltub sellest, kui kaua ülevõtmine viibib. Varasemate analoogsete juhtumite näitel võib öelda, et 85 protsendise tõenäosusega Eestil trahviohtu pole.