Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on vastu Euroopa Komisjoni plaanile ühtlustada lähetatud töötajate ja sihtkohariigi töötajate töötingimused, kuna see kahjustab teenuste vaba liikumise põhimõtet ja kahjustab Eesti ettevõtete konkurentsivõimet.

Kuigi komisjon soovib oma ettepanekutega parandada siseturu toimimist ning tagada õiglane konkurents Euroopa Liidus (EL), siis koja sõnul mõjuvad muudatused õiglasema konkurentsi kindlustamise asemel hoopiski pärssivalt ning oleksid ettevõtete jaoks negatiivse mõjuga.

Koja juht Mait Palts ütles, et olemasolevad töölähetuse reeglid on täiesti piisavad ja neid ei ole vaja muuta. "Õigusaktide ennatliku muutmise ja ettevõtjate jaoks täiendavate kohustuste lisamise asemel peame olulisemaks olemasolevate meetmete tulemuslikumat kohaldamist. Meie hinnangul tuleb säilitada mõistlik tasakaal lähetatud töötajate kaitse ja teenuste vaba liikumise põhimõtte vahel nii, et Eesti ettevõtete konkurentsivõime EL-is ei kannataks,“ lisas Palts.

Komisjon soovib asendada kehtiva kohustuse maksta lähetatud töötajale vähemalt sihtriigi miinimumtöötasu kohustusega maksta lähetatule kõik sihtriigis makstavad tasud. Sinna alla kuuluvad näiteks 13. palk, jõuluhüvitised ja kõikvõimalikud muud töötasu komponendid. Lisaks näeb muudatuste pakett ette, et kui lähetatud töötaja on sihtriigis tööd teinud enam kui 24 kuud, tuleb talle tagada sealsed töötingimused.

Hetkel kehtiv direktiiv ütleb, et lähetatud töötajate jaoks tuleb tagada maksimaalne tööaeg ja minimaalne puhkeaeg, töötasu miinimummäärad, ületunnitöötasud, tasulise põhipuhkuse minimaalne pikkus ja töötajate vahendamise tingimused.

Eestist lähetatakse välismaale rohkem töötajaid, kui neid vastu võetakse: 2014. aastal lähetati teistesse liikmesriikidesse üle 7000 töötaja, Eestisse aga veidi alla 3000 töötaja. Valdavalt lähetatakse töötajaid kõrgema palgatasemega riikidesse nagu Soome, Norra, Rootsi ja Saksamaa.

Seega tooksid komisjoni poolt välja käidud muudatused Paltsi sõnul Eesti ettevõtjatele kaasa kulude suurenemise. "Töötajate lähetamine välisriikidesse ning Eesti ettevõtete võimekus piiriüleselt tegutseda väheneksid märkimisväärselt. See mõjub omakorda negatiivselt ettevõtete konkurentsivõimele Euroopa Liidus ning nõrgestab Eesti majandust," lisas ta.