Möödunud reedel toimunud ELi majandus- ja rahandusministrite koosolekul lepiti kokku maksude vältimise vastases direktiivis. Direktiivi põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tegevuskava soovitustel, mille pinnalt loodi ELi maksude vältimise vastaste meetmete miinimumstandard. Direktiivi meetmed on ELi riikides kohustuslikud, kuid need ei keela liikmesriikidel rangemate reeglite kehtestamist.
Direktiivi viiest meetmest põhinevad OECD reeglitel intresside mahaarvamise piirang, välismaiste kontrollitavate äriühingute ning hübriidsete ebakõlade lahendamise reeglid. Lisaks luuakse ühtne miinimumstandard kuritarvituste vastasele sättele ning sätestatakse riigist väljaviidavate varade maksustamise reeglid ehk nn lahkumismaks.
Liigse intressikulu tekitamine on üks agressiivse maksuplaneerimise viise, mis võimaldab nihutada kasumit kõrgema maksumääraga riigist madalama maksumääraga riiki. Seega piiravad intresside mahaarvamise reeglid ülemäärase laenukasutuse kulu mahaarvamist, sidudes mahaarvamise õiguse ettevõtte intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelse kasumi või kontserni võlakoormuse tasemega.
Reeglid mõjutavad enamasti suuremaid kontserni kuuluvaid ettevõtteid- kuivõrd riigid ei pea kehtestama reegleid kontserni mittekuuluvatele ettevõtetele ning ülemäärasele intressile, mis ei ületa kolme miljonit eurot aastas. Samuti ei pea riigid kehtestama reegleid laenulepingutele, mis on sõlmitud enne direktiivis kokkuleppimise kuupäeva, st 17. juuni 2016 ja mida ei ole hiljem muudetud. Riigid, kus praegu juba kehtivad samaväärsed tõhusad kasumi ümberpaigutamise vastased reeglid, võivad nende kasutamist jätkata kuni aastani 2024. Eestis seni intressi mahaarvamise piiranguid ei ole, need kehtestatakse alates 2019. aastast.
Välismaiste kontrollitavate äriühingute reeglid on Eestis seni kehtinud füüsilise isiku tasandil ja näevad ette Eesti residentide kontrolli all oleva välismaise äriühingu teenitud kasumi omistamist ja maksustamist Eesti residentide käes. Direktiivi kohaselt peetakse liikmesriigi residendi poolt kontrollitavaks üksust, mida resident kontrollib üksi või koos seotud isikutega (üle 50%) ning kui selle üksuse välisriigis tasunud tulumaks on koduriigis tasumisele kuuluvast maksust poole väiksem. Kontrollitava äriühingu kasum omistatakse ja maksustatakse sellisel juhul liikmesriigi äriühingu kasumina, kuid liikmesriikide valikul võib reeglite alt välistada välisriigi äriühingud, kus toimub tegelik majandustegevus ning tehinguid pole tehtud üksnes maksueelise saamiseks. Kuna reegleid rakendatakse nii ELi siseselt kui ka kolmandate riikide suhtes, kohustatakse direktiiviga sel viisil maksustama vaid nö kunstlikke tehinguid.
Hübriidsed ebakõlad tekivad piiriülestes olukordades, kus erinevad riigid kohtlevad maksustamise mõttes ühte ja sama üksust või finantsinstrumenti erinevalt, mille tagajärjeks on kulude mitmekordne mahaarvamine või tuludest väljajätmine. Direktiivi hübriidsete ebakõlade lahendamise reeglid koordineerivad ELi liikmesriikide tegevust, andes mahaarvamise tegemise õiguse korraga ainult ühes liikmesriigis. Kolmandaid riike direktiivi reeglid praegu ei hõlma, neid hakatakse arutama 2016. aasta sügisel tehtava ettepaneku alusel.
Kuritarvituste vastane säte kohustab liikmesriike mitte arvesse võtma peamiselt maksueelise saamiseks loodud tehinguid või skeeme. Eestis kehtib sarnane põhimõte maksukorralduse seaduses juba aastaid, kuid miinimumstandardi vajadus tekkis sellest, et leidus liikmesriike, kus sellist üldist maksude vältimise vastast reeglit veel polnud. Sätte eesmärk on täita lüngad, mis erireeglite kohaldamisalast välja jäävad.
Lahkumismaksu mõte on tagada, et kui maksumaksja viib vara või oma maksuresidentsuse riigist välja, võib see riik maksustada tema territooriumil tekkinud kapitalikasumi majandusliku väärtuse isegi juhul, kui seda kasumit ei ole riigist lahkumise hetkeks veel realiseeritud. Lahkumismaksu rakendavad peamiselt riigid, kus maksuarvestuses lubatakse varade amortisatsiooni arvelt kasumit vähendada, kuid varade mujale liikumisel jääb oodatud hilisem tulu riigil saamata. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale tuleb aga vältida vaba liikumise takistamist ning seega näeb ka direktiiv ette lahkumisel võetava maksu edasilükkamist ja osadena tasumist kuni vara realiseerimiseni, kuid mitte rohkem kui viieks aastaks. Kuivõrd Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem toimib traditsioonilisest süsteemist erinevalt, on Eestile direktiivis ette nähtud erand, mis lubab mitteresidendi püsivast tegevuskohast väljaviidava vara maksustamist mitte edasi lükata, sest Eesti tulumaksuseaduse mõttes on tegemist kasumi jaotamisega.
Kõik direktiivi meetmed tuleb liikmesriikidel üle võtta 2019. aasta algusest, välja arvatud lahkumismaksu puudutavad sätted, mille ülevõtmise tähtaeg on 2020.
