Et vähendada välismaalaste ebaseaduslikku töötamist Eestis, saatis siseministeerium riigikokku muudatusettepanekud esimese lugemise läbinud välismaalaste seaduse eelnõu juurde. Ettepanekuid tutvustab siseminister Andres Anvelt riigikogu põhiseaduskomisjoni istungil.
Koos sisserände suurenemisega on kasvanud ka ebaseadusliku töötamise rikkumiste hulk. Näiteks on sagenenud juhtumid, kus Eesti ettevõte võtab Eestis seaduslikult viibiva välismaalase tööle, kuid ei registreeri töötamist politsei- ja piirivalveametis ega maksa nõutavat vähemalt Eesti keskmist palka ja tööjõumakse. Siseministeerium on koostöös politsei- ja piirivalveameti, maksu- ja tolliameti ning tööinspektsiooniga loonud tegevuskava ebaseadusliku töötamise vähendamiseks. "Meie eesmärk on ebaseadusliku töötamise vähendamine, mis suurendaks ausat konkurentsi ettevõtluses ja tõstaks ka riigi maksutulu," ütles siseminister Andres Anvelt. "Kui jäetakse ainuüksi üks töötaja lühiajaliseks töötamiseks registreerimata ja ei maksta Eesti tööjõumakse, kaotab riik aastas vähemalt 3500 eurot maksutulu. Kokkuvõttes räägime aga miljonitest eurodest kaotatud rahast aastas," lisas minister.
Kavas on tõsta sanktsioone tööandjatele, kes kasutavad ebaseaduslikku tööjõudu. Kui praegu on maksimaalne rahatrahv juriidilisest isikust tööandjale 3200 eurot, siis tulevikus tõuseks see kümnekordseks ehk kuni 32 000 euroni. "Praegused sanktsioonid ei tööta. Kui ettevõte võidab maksmata jäetud maksude pealt rohkem kui trahvi saades, ei saa sellist trahvi küll mõjusaks pidada," märkis Andres Anvelt.
Samuti nähakse ette riigihankemenetlusest kõrvaldamise kohustus, kui tegemist on ettevõttega, keda on karistatud välismaalase Eestis töötingimuste rikkumise võimaldamise eest. Ehitustööde hankelepingute puhul tuleb edaspidi juhul, kui alltöövõtja ei ole välismaalase töötamise reegleid täitnud, alltöövõtja asendada või leida muu viis töö teostamiseks. Plaanis on piirata selliste ettevõtete majandustegevust, kes võtavad välismaalasi järjepidevalt tööle seadustest kõrvale vaadates. Ühe sanktsioonina saaks rakendada majandustegevuse keeldu kindlaksmääratud ajaks.
Praegu ei pea välismaalase töötamist Eestis registreerima juhul, kui ta töötab Eestis teise Schengeni liikmesriigi antud viisa või elamisloa alusel ning teeb tööd teises liikmesriigis asutatud ettevõtte heaks. Edaspidi tuleb ka selline töötamine Eestis registreerida, et saada ülevaade Eestis töötavatest välismaalastest ja välistada sellise tööjõuliikumise ärakasutamine reeglitest kõrvalehoidmiseks. Sisse viiakse ka muudatus, mille kohaselt peab lähetatud töötaja tööandja esitama tööinspektsioonile lähetuse kohta käivad andmed edaspidi enne tööle asumist. Praegu võib seda teha Eestis tööga alustamise päeval.
Et lihtsustada asjaajamist ja infovahetust asutuste vahel ja ka ettevõtete jaoks, töötatakse edasi ühtse välistöötajate registreerimiskeskkonna ideega. Praegu koguvad erinevaid andmeid nii politsei- ja piirivalveamet, maksu- ja tolliamet kui ka tööinspektsioon.
