Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 25. mail 2018 ettepaneku käibemaksudirektiivi muutmiseks seoses lõpliku käibemaksusüsteemi kasutusele võtmisega. Seoses sellega on rahandusministeerium edastanud maksumaksjate liidule ja teistele huvigruppidele asjasse puutuvad materjalid arvamuse avaldamiseks.
Rahandusministeerium on koostamas ettepaneku kohta Eesti seisukohti, et Eesti positsioone Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ja kaitsta. Ministeeriumil on eelkõige oluline teada, kuidas suhtuvad ettepanekusse Eesti ettevõtjad, kas ettepanekuga kaasneb Eesti ettevõtjatele probleeme ja kas miski vajab rohkem selgust.
Lühidalt ettepanekust
Ettepanekuga asendatakse alates 1993. aastast kehtiv käibemaksu ettevõtjatevahelise (business-to-business, B2B) kaubanduse üleminekukord lõpliku käibemaksusüsteemiga, mille alusel plaanitakse käsitleda riigisiseseid ja piiriüleseid EL-siseseid kaubatehinguid ühtemoodi. Tegemist on ettepanekuga, mis sätestab lõpliku käibemaksusüsteemi toimimise detailsed tehnilised üksikasjad ja mis täiendab komisjoni poolt 4. oktoobril 2017 avaldatud ettepanekut. Oluline on tähele panna, et käesolev ettepanek sätestab reeglid üksnes ettevõtjatevahelistele kaupadega tehtavatele tehingutele.
Ettepanekuga muudetakse senist käsitlust, mille kohaselt oli EL-sisene piiriülene tehing jaotatud kaheks. Edaspidi on selline B2B kaubatarne käsitletav ühe tehinguna: ühendusesisese käibena (liidusisese kaubatarnena). Seetõttu kustutatakse käibemaksudirektiivist ühendusesisese soetamisega seotud sätted. Ettepanekuga nähakse ette, et sellised B2B kaubatarned maksustatakse sihtliikmesriigis.
Sarnaselt 2017. aasta oktoobris avaldatud ettepanekule nähakse ette, et piiriülese tehingu korral vastutab käibemaksu tasumise eest sihtliikmesriigis tarnija, välja arvatud juhul, kui tarnija asukoht ei ole maksustamisliikmesriigis ja kauba soetaja on sertifitseeritud maksukohustuslane. Viimasel juhul maksab soetaja tasumisele kuuluva käibemaksu kauba sihtliikmesriigis pöördmaksuna.
Euroopa Komisjon on seega sihtliikmesriigis maksustamise meetodiks valinud müüja vastutuse põhimõtte (liikmesriigis A asuv ettevõtja, kes müüb kaupu liikmesriiki B, lisab arvele käibemaksu liikmesriigi B käibemaksumäära alusel ja tasub selle liikmesriigile B kas otse (olles seal registreeritud) või läbi „ühe akna süsteemi“ liikmesriigi A kaudu). Euroopa erinevates riikides ei ole konsensust, et selline peakski olema sihtriigis maksustamise meetod, ning mitmed riigid ja akadeemikud leiavad, et sihtriigis maksustamine võiks pigem põhineda ostja vastutuse põhimõttel ehk sisuliselt jätkuks piiriülene pöördmaksustamine. Seega soovime teie arvamust ka selle kohta, kas KOM on valinud teie hinnangul õige meetodi või võiks pigem jätkata piiriülese pöördmaksustamisega.
Ühelt poolt on Euroopa Komisjon väitnud, et käibemaksu karussellpettuseid võimaldabki praegune piiriülene pöördmaksustamine, mis tehinguahelasse 0% maksumäära tekitamisega võimaldab seda negatiivselt ära kasutada. Teiselt poolt osutavad oponendid sellele, et müüja vastutuse põhimõtte rakendamisel võivad kaasneda uued senitundmatud pettuseliigid, ning et karussellpettuste põhjustajaks ei saa ühekülgselt ainult piiriülese pöördmaksustamise süsteemi pidada, kuivõrd samas süsteemis on liikmesriigiti käibemaksupettuste mahud erineva suurusega, mis pigem paistab viitavat riigi administratiivsele võimekusele. Võimalusel võiksite panustada oma arvamusega nende kahe süsteemi võrdlusesse ettevõtja seisukohalt.
Kuivõrd ettepanekuga nähakse ette tarnija vastutus käibemaksu tasumise eest, ei ole ettepaneku kohaselt enam koondaruannete esitamine kaupade puhul vajalik. Koondaruannete esitamise kohustus säilitatakse ainult teenuste puhul.Ettepanekuga laiendatakse ka ühe akna süsteemi (One Stop Shop, OSS), mis võimaldab vältida vajadust registreerida käibemaksukohustuslasena igas liikmesriigis, B2B tehingutele.
Ministeerium ootab ettepanekuid hiljemalt 24. augustiks 2018. a. Oma ettepanekud võite edastada otse ministeeriumile või maksumaksjate liidu kaudu.
Tutvuge lisaks käibemaksu direktiivi muutmise ettepanekuga siin (ingl) ja Euroopa Komisjoni detailse ettepanekuga siin (ee).
