17.aprillil 2018 andis Euroopa Parlament rohelise tule uuele hoonete energiatõhususe direktiivile, mis on samanimelise EL direktiivi 2010/31/EL täiendatud variant. Muudatusi on vaja, sest juba 2011. aastal tõdes EL nõukogu, et liit ei suuda senisel viisil jätkates saavutada energiatõhususe eesmärki. 2016. aastal käis Euroopa Komisjon välja laiaulatuslikuma nn puhta energia plaani, mille peamiseks eesmärgiks on loodussõbralikum energiamajandus. Plaani üks osa on energiasääst hoonetelt.
Kogu maailm on üha suuremas energiasõltuvuses, aga ressursid energia tootmiseks on napid. See paneb aina suurema surve meie loodusressurssidele ning põhjustab kasvuhoonegaaside hulga suurenemist Maa atmosfääris. Kasvuhoonegaasid on aga tihedalt seotud kliimamuutustega. Paljud riigid pingutavad kliimamuutuste pidurdamise nimel (sh rahvusvahelise Pariisi kokkuleppe alusel, mille allkirjastasid 195 riiki), nende hulgas ka EL oma liikmesriikidega. Selleks püütakse muuhulgas vähendada CO2 õhkupaiskamist ja rakendada loodussõbralikumaid energiatootmisviise. EL-is on hooned ühed suurimad energiatarbijad. Hoonete kütmisele ja jahutamisele kulub 40 % lõppenergiast. Energiatõhususe suurendamine selles sektoris omaks suurt positiivset mõju EL kliima-eesmärkide saavutamisel.
Uus direktiiv sisaldab meetmeid, mis kiirendavad olemasolevate hoonete renoveerimist energiasäästlikumaks ja suurendavad uute ehitiste energiatõhusust, muutes need "nutikateks". Uue direktiiviga nähakse ette, et liikmesriigid töötavad välja pikaajalise hoonete renoveerimise strateegia ja täiustavad elektrisõidukite laadimisvõrku. Kavandatakse ehitiste intelligentsuse näitajat ning lihtsustatakse kütte- ja kliimaseadmete kontrollimist. Küttesüsteemide kontrollimist puudutavate muudatuste fookus on pööratud keskkütte- ja kliimaseadmete poole ning väikesed küttesüsteemid (nagu elektrikerised ja puudega köetavad ahjud) muudatustest puudutatud ei saa. Kontrollimine annab kindlustunde, et kasutatakse loodust säästvaid tehnoloogiaid ja hoone energiatase vastab normidele. Intelligentsuse näitaja eesmärgiks on anda tagasisidet hoone digitaalsest võimekusest ning eriti selle võimekuse kasust energia kokkuhoiu osas. Direktiivis rõhutatakse energiavarustuse digitaliseerimise olulisust. Näiteks on digitaalsete lahendustega võimalik paremini jälgida küttesüsteemide tööd ja neid optimeerida.
Edasi liigub direktiiv EL Nõukogusse, kus liikmesriikide esindajad peavad selle samuti heaks kiitma. Pärast ametlikke heakskiite Parlamendilt ja Nõukogult saab selle EL-i ametlikus väljaandes avaldada. Peale avaldamist jõustub direktiivi 20 päeva pärast ning siis on liikmesriikidel 20 kuud aega, et riigisisene õigus uute EL nõuetega vastavusse viia.
Euroopa Parlamendi pressiteade
