Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts saatis koos tööstussektori esindajatega riigikogu keskkonnakomisjonile kirja, kus palutakse peatada jäätmeseaduse (495 SE) eelnõu menetlus ja oodata ära Euroopa Liidu (EL) jäätmedirektiivi ning pakendi- ja pakendijäätmete direktiivi muudatused.
Tööstussektori esindajad juhivad kirjas tähelepanu sellele, et praegu on EL-is arutlusel jäätmedirektiivi ning pakendi- ja pakendijäätmete direktiivi muudatused. Suure tõenäosusega lõpeb ELi ringmajanduse paketi arutelu järgmisel aastal ning seoses sellega on mõlemas direktiivis toimumas mitmed muudatused ja täiendused.
Tööstussektori esindajate hinnangul vajaks jäätmeseadus seepärast lähiajal taaskord muudatusi, ning seega võiks keskkonnakomisjon nende arvates kaaluda lahendust, kus eelnõu menetlemist jätkatakse siis, kui on teada ka asjakohaste EL-i direktiivide muudatused.
Lisaks sellele, leiavad tööstussektori esindajad, et eelnõus on varjatud mitmeid olulisi muudatusi ning seal pole piisavalt analüüsitud muudatustega kaasnevat mõju.
Seejuures soovivad tööstussektori esindajad, et keskkonnakomisjon korraldaks jäätmeseaduse eelnõu arutamiseks erinevaid osapooli kaasava arutelu.
Jäätmeseaduse eelnõu kohaselt tuleb edaspidi prügiveo arvel eraldi näidata hindu liigiti kogutud jäätmete ja segaolmejäätmete eest. Kuna liigiti kogutud jäätmete äraandmine on segaolmejäätmete äraandmisest odavam, siis loodetakse, et arvel hinna erinevuse väljatoomise tulemusel motiveeritakse inimesi näiteks paberit ja pakendeid segaolmejäätmetesse mitte viskama.
Seejuures täpsustatakse seaduses ka tootjate ja tootjavastutusorganisatsiooni rahalise tagatise nõudeid. Nimelt peab probleemtoote tootja rahaline tagatis katma nii tema poolt turule lastud toodetest tekkinud jäätmete käitlemise korraldamise kui ka käitlemise kulud. Näiteks, kui metsast leitakse rehvihunnik, siis see koristatakse ja kulud kaetakse tagatisest.
Eelnõu kohaselt peavad vanarehvide, patarei- ja akujäätmete tootjad või maaletoojad liituma või sõlmima lepingu tootjavastutusorganisatsiooniga. Senimaani oli liitumine vabatahtlik.
Lisaks sellele ühtlustatakse seaduses avalike prügikonteinerite värvilahendused vastavalt pakendijäätme liigile. Uued paberi- ja kartongpakendijäätmete mahutid peavad olema sinised, klaaspakendijäätmete mahutid rohelised ning segapakendi jäätmete mahutid kollased. Seejuures olemasolevaid kogumismahuteid üle värvima ei pea.
Jäätmeseaduse eelnõu läbis 8. novembril riigikogus esimese lugemise.
