Riik taastab juhatuse liikmete võimaluse võtta end töötuna arvele ning saada töötuskindlustushüvitist. Koda toetab seda igati, kuid peab töötuna arvele võtmiseks seatud tingimusi liiga rangeteks. Kaitsesime oma seisukohti ka riigikogus.
2014. aastal jõustus tööturuteenuste ja –toetuste seaduse muudatus, mille järgi ei või enam töötuna arvel olla ega saada töötuskindlustushüvitist juhatuse liige, kes ei saa juhatuse liikme ülesannete täitmise eest tasu. Koda ei pidanud sellist muudatust mõistlikuks ega vajalikuks juba enne selle seadusesse jõudmist. 2015. aastal leidis ka õiguskantsler, et selline keeld on vastuolus põhiseadusega. Samale seisukohale jõudis selle aasta kevadel ka riigikohus (3-4-1-17-16).
Praeguste muudatuste eesmärk on viia tööturuteenuste ja -toetuste seadus kooskõlla põhiseadusega ehk tagada sotsiaalne kaitse töö kaotamise korral ka neile juhatuse liikmetele, kes lisaks äriühingu juhtimisele tegid muud tööd, kuid on selle töö kaotanud.
Eelnõu (479 SE) kohaselt on juhatuse liikmel õigus end töötuna arvele võtta vaid juhul, kui ta täidab kolme töötuskindlustushüvitise saamise tingimust:
- juhatuse liige ei tohi saada tasu oma ülesannete täitmise eest;
- juhatuse liikmel peab olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul;
- juhatuse liige ei ole lahkunud viimasest töö- või teenistuskohast omal algatusel ega poolte kokkuleppel ega ole ise põhjustanud töö kaotust.
Kui kõik kolm tingimust ei ole täidetud, siis ei saa juhatuse liige end ka uuel aastal töötuna arvele võtta. Näiteks kui inimene töötab töölepingu alusel, tema leping lõpeb poolte kokkuleppel ning ta on juhatuse liige, ei saa ta end töötuna arvele võtta, sest täitmata jääb eelnevalt nimetatud kolmas tingimus.
Kaubanduskoda tegi riigikogu sotsiaalkomisjonile ettepaneku taastada varem kehtinud kord, mille järgi on juhatuse liikmel õigus end töötuna arvele võtta, kui ta ei saa tasu juhatuse liikme ülesannete täitmise eest. Kui inimene otsib tegelikult tööd ja ta vajab töö leidmisel riigi abi, siis peaks inimesel olema õigus end töötuna arvele võtta.
Koda tegi sotsiaalkomisjonile ka alternatiivse ettepaneku. Kui vana korra taastamine suurendaks märgatavalt töötuna arvele võtmise kuritarvitamise võimalusi, siis võiks selle riski maandamiseks lisada eelnõusse täiendava tingimuse, mille järgi peab äriühingu juhatuse liikmel olema vähemalt 12 kuud töötuskindlustusstaaži töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul.
Kaubanduskoda osales teisipäeval, 7. novembril toimunud riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil, kus põhjendas oma seisukohta.
Kuna eelnõu on hetkel veel riigikogu menetluses, siis võib selle sisu mõnevõrra muutuda enne selle vastuvõtmist ja jõustumist.
Muudatus plaanitakse jõustada 1. jaanuaril 2018.
Kaubanduskoja arvamusega saab tutvuda siin.
