Kui valitsusliidu tegevuskava näeb ette mikrofirmade halduskoormuse vähendamiseks käibemaksukohustuslasena registreerimise piiri tõstmist 25 000 euroni, siis rahandusministeerium soovitab piiri tõsta veel kõrgemale, näiteks 40 000 euroni.
"Lähtudes riigieelarve mõjust ning mikroettevõtjate arvust, kelle ettevõtlust saaks soodustada ja halduskoormust vähendada ning lähtudes sellest, et ettevõtjate vahelisi konkurentsitingimusi ei rikutaks, teeb rahandusministeerium ettepaneku kehtestada uueks piirmääraks mitte 25 000 eurot, vaid sellest kõrgem summa. Näiteks on üheks võimaluseks 40 000 eurot," seisab kabinetinõupidamise memorandumis.
Kui kehtestada uueks piirmääraks 40 000 eurot, siis tekiks võimalus end registrist maha võtta 15 protsendil käibemaksukohustuslastel, ilmselt teeks seda kokku 4 protsenti käibemaksukohustuslastest, märgib rahandusministeerium. Riigitulu väheneks 6,6 miljonit eurot ehk 0,39 protsenti kogu käibemaksu laekumisest. 50 000-eurose piirmäära puhul langeks riigitulu 9,8 miljonit ehk 0,58 protsenti käibemaksu laekumisest.
Valitsusliidu tegevuskavas ette nähtud piirmäära 25 000 euro puhul väheneks maksutulu 2,4 miljoni euro võrra, mis moodustab 0,14 protsenti käibemaksu kogulaekumisest. Kui tõsta piirmäär aga näiteks 100 000 euroni, siis jääks riigil saamata 21,8 miljonit eurot, mis annaks kogulaekumisest juba 1,3 protsenti.
Maksu- ja tolliameti koormus väheneks piirmäära tõstmisel 25 000 euroni 19 tööpäeva võrra ning 50 000 euro suuruse piirmäära juures 28 tööpäeva võrra aastas. Mikroettevõtjate halduskoormus väheneks mõnevõrra, kuna ettevõtted ei peaks esitama käibemaksudeklaratsiooni ega selle lisasid. Enda registrisse kandmisel on rahandusministeeriumi hinnangul siiski olulisem see, kas firmal on kasulik käibemaksukohustuslane olla.
Määra tõstmisel arvavad end ministeeriumi hinnangul tõenäoliselt registrist välja firmad, mille põhitegevus on seotud kaupade võõrandamise ja teenuste osutamisega lõpptarbijale. Muudatus puudutaks ilmselt muuhulgas jaekaubandust, kinnisvaraalast tegevust, toitlustust, majutust ning lõbustus-, vabaaja- ja sporditegevust. Kaudselt on mõjutatud kõik firmad, mille käive jääb praeguse 16 000 euro ning uue piirmäära vahele.
"Käibemaksukohustuslaseks registreerivad eelkõige need isikud, kes müüvad kaupu ja teenuseid peamiselt teistele käibemaksukohustuslastele. Mida kõrgem piirmäär, seda enam otsustatakse käibemaksukohustuslasena registreerimine lähtudes majanduslikust kasulikkusest," märkis ministeerium. Säärane ettevõtja ostab ka ise tootmiseks kaupu ja teenuseid ning arvab maksustatavalt käibelt sisendkäibemaksu maha.
Olukord, kus ühed ettevõtjad peavad olema käibemaksukohustuslased ning teised ettevõtjad võivad valida, kas olla käibemaksukohustuslane või mitte, mõjutab teatud tegevusaladel konkurentsitingimusi, märgib ministeerium. Mõju on seda suurem, mida kõrgem on piirmäär ning ettevõtja lisandväärtus. "Reaalne tuntav konkurentsimõju tekib selliste ettevõtjate osas, kelle maksustatava käibe summa oluliselt ei erine, kuid ühe ettevõtja maksustatava käibe summa jääb pisut alla ning teise oma pisut üle piirmäära," seisab memorandumis.
Piirmäära tõstmiseks tuleb küsida Euroopa Liidu luba, mis ministeeriumi hinnangul tõenäoliselt saadakse. Euroopa Liidu riikidest, mis on määra kehtestanud, on see madalaim ehk 6696 eurot Taanis, 10 000 eurot Kreekas ja 12 500 eurot Portugalis. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäära ei ole üldse kehtestanud Hispaania, Holland, Malta ja Rootsi.
Kõrgeim piirmäär on liikmesriikidest praegu Ühendkuningriigis 114 397 eurot ning 65 000 eurot Itaalias. Iirimaal on määr 75 000 eurot ettevõtetele, mille käibest vähemalt 90 protsenti moodustab kaupade müük ning 37 500 eurot teistele firmadele. Prantsusmaal on piir 82 200 eurot majutusteenuste pakkujaile ja kaubamüüjaile ning 32 900 eurot teistele.
Praegu on Eestis käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär 16 000 eurot. Valitsuse tegevusprogrammi üldeesmärk ning valitsusliidu tegevuskava seavad prioriteediks väikeettevõtluse halduskoormuse vähendamise ning mikroettevõtluse maksustamise lihtsustamise võimaluste analüüsi. Samuti pakub kava välja maksuvaba käibe piirmäära tõstmise 25 000 euroni.
